6 Sisemine silindriline pöördpind(ava) Puurimine 7 Sisemine otspind Treimine 8 Faasid 2*45° Treimine 9 Sisemine silindriline pöördpind(ava) Puurimine 1. Lõikeriist ja materjal Treimise korral kasutatakse kõvasulamitest lõikeriistu. ISO 513 järgi valin materjaliks P10, sest sellega töödeldakse teraseid(siluv treimine). 2. Kinnitusmoodus. Skeem. · Toorik kinnitatakse ava(d=55mm) kaudu kolmepakilisse padrunisse. Esmalt töödeldakse otspinnad otsatreiteraga(2 ja 4). Seejärel treitakse silindrilised välispinnad (1 ja 3) pikitreiteraga. Sisetreiteraga töödeldakse sisemine silindriline pind(5) sisetreiteraga ja sisemine otspind(7) pikitreiteraga. Viimasena treitakse faasid. · Pooltoode kinnitatakse töödeldud sisemise silindrilise pinna (5) kaudu kolmepakilisse padrunisse. Esmalt töödeldakse avad (6) ja (8) puurimise teel, kuna nende läbimõõt on
standardi järgi on M. See mõeldud poolpuhtaks ehk siluv töötlemiseks ning kasutatakse pärast koorivat töötlust Joonisel 2 on toodud detaili kõik töötlemist vajavad pinnad jämejoonena. Järgnevalt kirjeldan ülevaatlikult nende pindade töötlemiseks vajalikke operatsioon lõiketöötlusel. Detaili töötlemine treipingis toimub kahe paigaldusega. Töötlemist alustatakse detaili kinnitamisega kolmepakilisse padrunisse pinnaga A. Treipinki on kinnitatud otsatera ning kõigepealt töödeldakse pind 1, seejärel töödeldakse pind 2 . (siire 1 ja 2)Peale seda toimub astmeteraga silindrilise pinna 3 töötlemine (siire 3). Sise treiteraga töödeldakse silindriline sisepind 4. (siire 4) Seejärel toimub detaili teine paigaldus, kus detail kinnitatakse kolmepakilisse padrunisse kasutades detaili töödeldud silindrilist välispinda 3 ,ning töödeldakse detaili pind nr. 5.
Puudused : Nõuavad spetsiaalseid nugasid, mis on kallimad kui siledad noad Nugade teritamise võimalused on piiratud . Freesid . Freesid on pöörlevad lõikeinstrumendid Freesid on freespinkide ja nelikanthöövelpinkide tööorganik Freesid jagunevad põhimõtteliselt kaheks : Silinderfreesid – paigaldatakse avaga võllile Otsfreesid – paigaldatakse kinnitussabaga padrunisse või tsangi . Silinderfreesi elemendid : Korpus Lõikehambad Ava võllile kinnitamiseks . Võlliava läbimõõt . Vanemad vene päritoluga freespingid 32mm Kaasaegsed lääne päritoluga pingid : 30, 35, 40, 50 mm Konstruktsioonilt jagunevad silinderfreesid kaheks : Tervikfreesid – korpus ja lõikeelemendid on ükstervik. Koostatavad freesid – lõikeelemendid on korpusele kinnitatud lahtivõetava ühendusega .
Täpsemalt K10, K10 ning K01 ja K01. Põhilisteks treimisoperatsioonideks kasutan K10 ja teriku ning viimistluseks valin K10 teriku. Pinna 1 töötlemiseks kasutan astmetreitera ja sisetreitera. Pinna 2 töötlemiseks kasutan kombineeritud avardi-süvistit. Avardi-süvisti materjaliks valin vastavalt hallmalmi puurimiseks. 3. Tooriku kinnitusmeetod ja lõiketöötlemise skeem Kõigepealt kinnitatakse toorik treipinki koonus-silindrjasest (sinisest) osast kolmemokalisse isetsentreeruvasse padrunisse. Esimesena töödeldakse positsiooni 1 (tähistatud punase värviga) ning peale seda, kinnitatakse toorik puurpingi töölaua külge ja töödeldakse positsioon 2 (tähistatud kollase värviga). Töötlemisteekond: I paigaldus toorik kinnitatakse treipinki kolmemokalise isetsentreeriva padruni abil. Töödeldakse detaili sisepinda vastavalt etteantud mõõtmetele. Kasutades selleks astmetreitera. II paigaldus Seejärel toorik kinnitatakse puurpingi töölaua külge, kus toorikule
Selleks, et sooritada kõik vajalikud lõiketöötlusoperatsioonid, tuleb kasutada nelja erinevat paigaldusviisi. Esmalt tuleb sooritada treimisoperatsioonid kinnitades tooriku kõigepealt ühest otsast ja seejärel teisest otsast. Avade puurimiseks tuleb toorik hiljem veel kahel erineval moel kinnitada. Allpool olevatel joonistel on kujutatud kinnitusviisid treimisoperatsioonide jaoks. Esiteks kinnitatakse toorik ava Ø 80 kaudu kolmepakilisse padrunisse. Sellise kinnitusega töödeldakse otspinnad 6 ja 5 otsatreiteraga. Esimeses paigalduses töödeldakse ka silindriline pind 2 otsatreiteraga. Seejärel treitakse silindrilised sisepinnad 4 ja 9 sisetreiteraga. Paigaldus A Paigalduses B töödeldakse otspind 8 otsatreiteraga. Pinnad 1 ja 7 treitakse astmetreiteraga. Paigaldus B Pärast treimisoperatsioone tuleb puuriga puurida avad. Esmalt tuleb detail kinnitada kõige laiematest kohtadest Ø 170mm ja puurida kuus ava läbimõõduga 10 mm
võimaluse edukaks positsioneerumiseks turul, olemasolevate kliendisuhete kinnistamisel ning uute võitmisel. Näituse kestel sa tutvuda erinevate tehnoloogiliste lahendustega metalli töötlemis valdkonnas. Enim tähelepanu pöörasime metalli töötlemis seadmetele. Esimene peatus sai tehtud lõike terade boksis kus tutvusime erinevate lõike teradega, meile demonsreeriti ka uuemat puuride fikseerimise meetodit kus puuri padrunisse istuma saamiseks kasutati nn mikrolaine ahju kus padrun kuumutati 600 kraadini (kui ma õieti mäletan) lühikese aja jooksul mille tulemusena padruni ava paisumise tulemusena oli võimalik puur kätte saada. Järgmises boksis tutvustati meile robot kätt mis oli ise võimeline defektiga tooteid välja praakima. Minnes natuke edasi leidsime ühe soome keevitusaparaatide boksi kus oli võimalik proovida MIG- MAG keevitus ka omal käel.
lõikeservanurga r ja abilõikeservanurga r' määramisel, ning seadist C lõikeserva kaldenurga s määramisel. Katse skeem ja kirjeldus Temperatuuri määramine toimub loomuliku termopaari meetodil. Termopaaride meetod põhineb asjaolul, et kahe erineva keemilise koostisega metalli kontaktkoha soojendamisel tekib vooluahelas termovool, mis on proportsionaalne kontaktkoha ja juhtmete külmade otste temperatuuri vahega. Detail 1 (vt joon. 1.2) asetatakse kolmepakilisesse padrunisse 6 ning toetatakse pöörleva tsentriga 3. Treilõikur 2 isoleeritakse pingist, kasutades paberist, papist või plastist isolaatoreid 4. Detail 1 ning treilõikur 2 moodustavad kontaktpindade kaudu kuuma kontaktkoha. Mõõtahelas tekkivat pinget mõõdetakse millivoltmeetriga 5. Selle üks klemmidest on permanentselt ühendatud treilõikuriga, pulgakujuline teine klemm (kontaktvarras) 7 aga viiakse treimisprotsessi ajal korraks kontakti pöörleva detailiga
Kolmepakiline isetsentreeruv rakis Lõikeriistad: 1. 90° parempoolne astmetera 2. 45° parempoolne treitera Mõõteriistad: 1. Nihik täpsusega 0.05. Mõõtepiirkond: 0.05 - 100 mm 2. Kruvik täpsusega 0,01. Mõõtepiirkond: 0-25 mm Lõikereziimide arvutused: 1. Lõikekiirus: V = 2. Lõikesügavus: 3. Ettenihe: s = Töökirjeldus: 1. Tooriku väljalõikamine latist 141 mm 2. Tooriku paigaldamine padrunisse 3. Astmetreiteraga otspindade silumine 4. Silinderpindade kooriv töötlemine 5. Silinderpindade siluv töötlemine 6. Faaside treimine Kokkuvõte: Praktikumi käigus omandasime esialgsed teadmised treipingist ja treimisest. Samuti saime harjutada mõõteriistade kasutamist ja lugemist, tutvusime ja katsusime treiterasid. Kasutatud kirjandus: ,,Metallide lõiketöötlemine", R. Soots, Tallinn 2006
1000 Spindlipöörded n= 1000xV 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d 2 Ettenihe: s =,- Töökirjeldus: · Tooriku väljalõikamine latist 142 mm , kasutasime saagimiseks lintsaagi · Tooriku paigaldamine padrunisse · Astmetreiteraga otspindade silumine · Silinderpindade kooriv töötlemine · Silinderpindade siluv töötlemine · Faaside treimine Kokkuvõte: Praktikumi käigus omandasime esialgsed teadmised treipingist ja treimise põhimõtetest. Harjutasime kruviku ja nihiku kasutamist ja lugemist, tutvusime erinevate treiteradega. Saime ka selgeks, kuidas hooldada treipinki nii, et ka järgmistel oleks seal hea tööd teha.
nõuetest olenevalt on töõtlusvaru hõõritsemisel 0,1...0,3 mm. Et töötlemise täpsus oleks suurem, eemaldatakse töötlusvaru järjestikku kahe hõõritsaga. Esimene - jämehõõrits võtab maha umbes 2/3 töötlusvaru, teine siluvhõõrits - ülejäänu. Hõõritsetakse metallilõikepinkides või käsitsi, kasutades seejuures vastavalt kas masin- või käsihõõritsaid. Käsihõõritsaid pööratakse nelikantsaba otsa pandava pööraga. Masinhõõritsad kinnitatakse padrunisse pandavasse heidikusse või otse pingi spindlisse. Töödeldava augu kuju järgi jagatakse hõõritsad silindrilisteks ja koonilisteks. Koonilisi hõõritsaid kasutatakse aukude töötlemiseks koonilise keerme 1/16"....2" alla ja Morse koonuste 0...6 alla; meeterkoonuste nr.4....nr. 100 alla; kooniliste tihvtide 1:50 ja 1:30 alla. Hõõritsate tüübid Koonilised hõõritsad valmistatakse komplektidena kahest või kolmest hõõritsast. Esimene on
Paigaldus(joonis 2)) kui ka paigaldust siseavale torni tsentrite abil (2. Paigaldus(joonis 3)). Kahte paigaldust peab kasutama, sest on vajalik töödelda otspinda ja detaili ainukest välist silinder pinda, millega tuleb esimeses paigalduses kinnitada detail kolmepakilisse padrunisse. Selleks et oleks võimalik kinnitada detail siseavale tuleb siseava 1. paigutuses see esmalt treipingis läbipuurida, et saavutada soovitud pinnakaredust tuleb ava hõõritseda. Joonis 3 Põhimõteline skeem 2. paigutusest. Ül 3
pinnakaredus 1,6m ja otsatreimisel 3,2m, mis vastab meie soovitud nõuetele, seega on antud detail ilusti töödeldav universaaltripingis. Peale töötlemist treipingis oleks lisaks vaja veel augud sisse puurida. Soovitatav pinnakaredus puurimisel on 12,5m, mis samuti jääb soovitud piiridesse. Selleks kasutame vertikaalpuurpinki. Kõigepealt kinnitatakse toorik treipinki silindrilisest osast (pikem) kolmepakilisse padrunisse. Kuna toorik on küllaltki suure läbimõõduga (sõltub ka treipingist), siis on padruni pakid ümber pööratud. Järgmisena töödeldakse avaus, mille kaudu toimub edasine kinnitamine välispindade treimisel, ja ka toorikust välja ulatuv välispinna osa. Paigalduste viis ja arv:
keeramiseks puitu, metalli ja plastikusse ning keermestamiseks. Kui tööriista kasutatakse segamisvahendina või suure läbimõõduga avade puurimisel, siis tuleb kasutada mehhaanilise ajami 1. käiku Ohutustehnika ja õnnetuste vältimine ·Pöörake tähelepanu tööriista mootori ,,kinnijäämisele", nt kui puur kiilub kinni või puuriots tungib betooni puurimisel metallarmatuuri. · Enne töövahendite kinnitamise alustamist padrunisse või trelli kinnitamist spindlisse tuleb tööriist vooluvõrgust lahti ühendada või eemaldada toitejuhe koos kiirlukustusseadmega käepideme küljest, vajutades lukustusseadme nuppu. · Ärge töödelge asbesti sisaldavaid materjale! ·Väljas asuvad pistikupesad tuleb kaitsta rikkevoolukaitsega. Trelli kasutamine löökpuurimisreziimis Tööriistal on sisseehitatud löögimehhanism ning seda saab lülitada tavaliselt puurimiselt (spiraalpuurimiselt) löökpuurimisele
Universaalsel kolmepakilisel treipadrunil on kolm pakki, mis liiguvad keskme poole või eemalduvad sellest üheaegselt. Pakid tsentreerivad tooriku täpselt (tooriku ja spindli teljed ühtivad). Isetsentreeriva padruni pakid kuluvad ebaühtlaselt.Seepärast tuleb neid perioodiliselt üle treida või lihvida. Toorik kinnitatakse või vabastatakse võtme pööramisega.Seejuures tuleb võtit hoida kahe käega pidemeotstest. VÕTIT EI TOHI JÄTTA PADRUNISSE, SEST SEE VÕIB PÕHJUSTADA ÕNNETUSE!!! Tooriku kinnitamine tsentritesse. Tsentrid: Võllitüüpi toorikud, mille pikkus on üle viie korra suurem kui läbimõõt,kinnitatakse treimiseks tsentrite vahele. Kõigepealt puuritakse tooriku otstesse koonilised
välistreiteraga ØD5=20 mm, pikkusmõõdust L6=30 mm pikkusmõõduni L7=20 mm. Töötlemispikkus peentreimisel L2peen = 10 mm, lõikesügavus 0,5 mm. 4 6. Peentreimine Treida välispind mõõtu välistreiteraga ØD6=15 mm, pikkusmõõdust L8=40 mm pikkusmõõduni L9=30 mm. Töötlemispikkus peentreimisel L3peen = 10 mm, lõikesügavus 0,5 mm. 7. Peentreimine Toorik keeratakse ümber ja kinnitatakse seejärel taas padrunisse. Treida välispind mõõtu välistreiteraga ØD7=30 mm ja pikkusmõõduni L10=10 mm. Töötlemispikkus peentreimisel L4peen = 10 mm, lõikesügavus 0,5 mm. 1.2. Ellips Freespink: Universal high-performance machine. Võimsus 200 kW ja pöörlemissagedus on 5000 1/min. 5 Tooriku valik Toorikuks valiti plaat mõõtudega 5x50x100 mm. Tooriku materjaliks on AISI 316 stainless steel. Toorik kinnitatakse freespinki rakiste abil. 1
pealekantud krohvisegu tuleb siluda ja tasandada. Käsihõõrutite asemel võib kasut mehhaanilisi hõõruteid, mida on saadaval kahesuguse jõuallikaga: elektrilised ja pneumaatilised; ning kahesuguse tööorganiga: vastassuunas pöörlevate ketastega ja labadega varustatud pöörleva tiivikuga. 12. Maalritööde masinad ja seadmed. Pahteldamine – pahtlisegud on enamasti valmissegudena saadaval, kuid kui on vaja neid kuivsegust valmistada, kasut nende segamiseks elektrilise käsitrelli padrunisse kinnitatavat labadega varustatud mikser-tüüpi segisti võlli, millega võib segu valmis segada tavalises veeämbris. Pahtlisegude peale kandmist suurtele krohvitud pindadele kergendavad vannidega varustatud pahtlirullid. Kuivanud pahtli lihvimiseks kasut tasa- lihvmasinaid. Värvimine – krunt- ja põhivärvide pealekandmiseks kasut seadmed sõltuvad värvi tüübist. Vesiemulsioon värvide peale kandmiseks kasut värvipritse, milles värv antakse surve all
lõikamist . Silinderfreesimisel on Lõikeinstrumendil pöörlev liikumine Detaili sirgjooneline liikumine Freesimiseltekib muutva paksusega kaarekujule laast . Silinderfreesid kinnituvad freespingi võllile Otsfreesid on vardakujulised lõikeinstrumendid , millel lõikeservad on otspinnas ja külgpinnas Otsfreesid kinnituvad varrega pingi padrunisse või tsangi Otsfreeesidega tehakse järgmisi töötlemisi Sooned Tapipesad . Soovituslik lõikekiirus freesimisel : Pehme puit kiirlõiketeras 50..80% Pehme puit kõvasulam 60…90% Kõva puit kiirlõiketeras 40…60% Kõva puit kõvasulam 50…80% Plaatmaterjalid 60…80% Puurimine . Puurimine on lõiketöötlemine vardakujulise lõikeinstrumendiga, millel lõikeservad paiknevad otspinnal
Puidu puurimisel on soovitav kasutada puidupuure (juhtkeermega varustatud otsaga). Metalli puurimisel puuri algse libisemise vältimiseks tuleb puurimistsenter kärnida. Vahetult pärast puurimist ei tohi puutuda puuri ega töödeldavat detaili (need võivad olla väga kuumad). Puuri või otsikute paigaldamisel (vahetamisel) peab trell olema välja lülitatud ja pistik pistikupesast eemaldatud. Akutrellil tuleb eemaldada aku. Kasutatavad puurid või otsikud (kruvikeerajal) tuleb kindlalt padrunisse kinnitada. Padrunivõtmega kinnitamisel tuleb kinnitada kõigist kolmest võtmeaugust. Käsitsi kinnituva kiirpadruni puhul tuleb keerata hülssi kuni otsik on tugevalt kinnitunud. Töötavat trelli ei tohi käest panna. Käivitada tuleb trell alles siis, kui ta on kindlalt käes. Kruvide keeramisel tuleb jälgida, et kruvikeeraja ots oleks täpselt kruvi sälgus ja seejärel alles suruda trellile ning tõsta astmeliselt kiirust. Kui kruvikeeraja hakkab libisema, tuleb trell kohe seisata.
kasutatavad füüsikalised protsessid Temperatuurigradient, ristsuunaline voog, elektri- või magnetväli. Orgaanilise elementanalüüsi eesmärgid ja klassikalised meetodid Orgaaniliste ainete elementsisalduse määramine, peamiselt CHNOPS jaoks. Võimalik kasutada: massispektromeetria, klassikaline elementanalüüs (Kjeldahl, Dumas), elementanalüüs kitsamalt. Dumas N2-le: Proov segatakse Cu(II)O pulbriga, kuumutatakse. Eralduvad N-gaasid, mis puhutakse Cu padrunisse, kus N-oksiidid elemendiliseks lämmastikuks taandatakse. Seejärel juhitakse gaasid kontsentreeritud KOH büretti, kus kõik gaasid peale N2 adsorbeeruvad. Ruumala määratakse otse. Kjeldahl N2-le (1883): Proovile lisatakse kuuma konts. väävelhapet, kõik lämmastiku vormid proovis viiakse ammooniumiooni kujule. Lahus muudetakse aluseliseks ning vabanev ammoniaak destilleeritakse ja kogutakse happelisse lahusesse. Ammoonium määratakse tiitrimise teel. Puuduseks see, et
17 Peitli hoidmine ja käsitsemine Treimise ajal on võimalik treipeitlit käes hoida kas pealt- või althaardega, seejuures haarded võivad olla nii parem- kui vasakpoolsed. Vasakpoolse haarde korral tuleb seista kaasavedaja tsenterpuki juures ja hoida peitlit terakehast vasaku käega. Vasakpoolset pealthaaret on raske kasutada nende pinkide juures, kus mootor asub vahetult sängi juhtpindadel või kui toorik on kinnitatud tsentreerivasse padrunisse. Lõiketera edasiliikumist nimetatakse ettenihkeks. Silindrilise välispinna treimisel kasutatakse pikiettenihet. Ettenihke suund võib olla seejuures nii parem- kui vasakpoolne. Tooriku otspindade tasandamisel, sisse- ja läbilõikamisel, kumer-, nõgus- ja kooniliste pindadetreimisel kasutatakse rist- ja kaldettenihet. Treida on võimalik tangentsiaal-, telg-, ja radiaalsuunas. Tangentsiaalsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördkeha suhtes
temale esitatavatest nõuetest olenevalt on töõtlusvaru hõõritsemisel 0,1...0,3 mm. Et töötlemise täpsus oleks suurem, eemaldatakse töötlusvaru järjestikku kahe hõõritsaga. Esimene - jämehõõrits võtab maha umbes 2/3 töötlusvaru, teine siluvhõõrits - ülejäänu. Hõõritsetakse metallilõikepinkides või käsitsi, kasutades seejuures vastavalt kas masin- või käsihõõritsaid. Käsihõõritsaid pööratakse nelikantsaba otsa pandava pööraga. Masinhõõritsad kinnitatakse padrunisse pandavasse heidikusse või otse pingi spindlisse. Töödeldava augu kuju järgi jagatakse hõõritsad silindrilisteks (joon. 133a,b,c,d) ja koonilisteks (joon. 133f,g,h). Koonilisi hõõritsaid kasutatakse aukude töötlemiseks koonilise keerme 1/16"....2" alla ja Morse koonuste 0...6 alla; meeterkoonuste nr.4....nr. 100 alla; kooniliste tihvtide 1:50 ja 1:30 alla. Hõõritsate tüübid joon. 133
annaabi.ee 
