Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "P. P. Rubens". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rubens, rubensi, leukippose, 1608, röövimine, hispaania, pintsli, maalikunstnik, graatsiat, ristilt, altari, juttu, rubensist, gildi, hertsog, läbirääkimisi, helene, kauge, diplomaat, flandria, olulisemat, kastor, tahvlit, kompositsioon, entsüklopeedia, vändra, 1577, tobias, 1598, luuka, viibis, genova, veneetsia, firenze, brüsselis, printsessPeter Paul Rubens Jõhvi 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Elukäik 1 4. Elukäik 2 5. Looming 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Tema kuulsamad maalid on · "Kristuse ristilt mahavõtmine" (1612; Antwerpeni katedraal) · 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Henri IV abikaasa kuninganna Marie de' Medici ülesandel 16211625 naise elu kujutavad pildid on barokk- kunsti suurimad meistriteosed. · "Jeesuslapse kummardamine" · "Viimane kohtupäev" · "Õlgkübar" (1626; Susanna Fourment) · Kolm graatsiat. 1639 · Maria Medici sabumine Marseille'sse · "Autoportree Isabella Brantiga" (1609)
Peter Paul Rubens 28.06.1577-30.05.1640 Elukäik · Sündis 1577 Siegenis Saksamaale lahkunud juristi peres. · Lapsepõlv möödus Kölnis. · Hariduse sai ladina koolis, kus õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. · Kunsti õppis noor Rubens Tobias Verhaechiti, Otto Veniuse ja Adam von Hoorti käe all. · 1598 võeti Rubens vastu Püha Lucia gildi, kust ta sai õiguse asuda iseseisvalt tööle. · 1600 asus kunstnik Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. · 1608 sai Rubensist Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. · Rubens töötas ka diplomaadina. · Rubens suri 1640. aastal Antwerpenis. Abielud · Peale ema surma abiellus Rubens 18aastase Isabella Brantiga, kes 1625. aastal suri.
teda. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. Omaette nähtuse 17. sajandi kunstis moodustab flaami, s.t. Flandria maalikunstnike looming. 16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus Holland sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see
kalduvus joonistada viisid 14-aastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantistist kunstniku ateljeesse ja veetis seal 4 aastat. 1598. aastal vastu Püha Luca gildi.Sellega kaasnes õigus iseseisvalt töötada, veetis veel 2 aastat Veniuses, et valimistada ette hertsog Alberti vastuvõttu. 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde.
1640.–1650. aastatel tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega ja kujutas oma teostel sageli maastikke. Ta ei kustutanud oma esialgse visandi jälgi ja nii jäid gravüüride loomisel kasutatud töövõtted nähtavaks. Jooned muutusid järjest laiemaks ja vabamaks. Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine ja varasemast veelgi rikkalikum ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel. 3 Peter Paul Rubens oli flaami maalikunstnik. Rubens sündis Jan Rubensi ja tema naise Maria Pypelincksi peres. Isa oli kalvinist, kes põgenes 1568 Antwerpenist Kölni, kui Hollandi Madalmaade asehaldur Fernando lvarez de Toledo hakkas protestante taga kiusama. Jan Rubens asus 1570 Oranje Willemi õukonda, mis asus tookord Siegenis. Temast sai Willemi teise abikaasa Saksimaa Anna õigusnõunik ja armuke. Annal oli Willemiga juba 5 last ja Jan Rubensile sünnitas ta kuuenda, Christina. Karistuseks
Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naasis Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonistada viisid neljateistkümneaastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse
tähistama üldnimetusega barokk. Maalikunst puhkes barokiajal õitsele. Eelistatud olid seina- ja laemaal kirikute seinu ja lagesid katsid suured usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli Andrea del Pozzo (Sant`Ignazio kiriku laemaal), Hispaanias El Greco ja Diego Velazquez, kes on üks tuntumaid hispaania kunstnikke üldse. Tema portreed on tõetruud ja humaansed. Tema suurimad kompositsioonid on "Kojadaamid" ja "Vaibakudujad". Flandria kunstnik Peter Paul Rubens oli oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja maalikunstis. Tema maalides on hoogu, liikumist, jõudu, elulusti ("Leukippose tütarde röövimine", Helene Fourment`i portreed, kus ta kujutas oma abikaasat). Hollandi maalikunsti tippudeks kujunesid kaks maalijat, kes elasid ja töötasid üheaegselt
Barokk 1. Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund).Barokk-kunstile on omane: rahutus, dünaamilisus (liikuvus), kirglik
labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk, nn. keldriluugivalgus. Selle ilmeka ja dramaatiliselt mõjuva võtte omandasid hiljem teisedki maalijad, näiteks Rembrandt. See oli ka aeg kus teiste maade kunstnikele sai lausa pühaks kohuseks käia kindlasti Itaalias õppimas ja uurimas antiikaja renessansi kunstisaavutusi. Tuntud Hispaania kunstnik oli El Greco (1541-1614) kodanikunimega Dominikos Theotokopulos. Sündis Kreekas, kuid sealne õhkkond ei olnud soodus tema juba nooruses avaldunud andele. Õppis Itaalias, seal arenes tema anne edasi. Roomas mõjutasid teda Michelangelo tööd. Edasi siirdus Hispaaniasse, et saada õukonna kunstnikuks. Tema anne ei leia kuninga silmis tunnustust. Tunnustuse saab Toledosse kolides, kus teda toetas üks rikkur.
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad
sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras inimene ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale.
Stupinigi jahiloss – avara ja mitmekesise põhiplaaniga. Chiesa del Carmine – mõjub rokokoolike lisanditega gooti kirikuna. Bernardo Vittone: Santa Chiara kirik 4.Bernini- arhitekt ja skulptor Peetri väljaku kolonaad, ovaalne ja trapetsiaalne väljakuosa, keskel obelisk. Kasutas keerdsammastega baldahhiini Püha Peetri haua kohal, ovaalakent, kiirtemotiivi, kullasära. (Peetri troon) Navona väljak Roomas. Skulptuur: Püha Teresa ekstaas Apollon ja Daphne Persephone röövimine Taavet Tritoni purskkaev Barberini väljakul Roomas 5.Borromini ja tema tähtteosed San Carlo alle Quattro Fontane- kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga looklev ja kasutab ovaali. Rooma Ülikooli kabeli fassaad. Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. Santa Agnese kirik 6.Rooma kirikud, väljakud ja fontäänid 7.Kunstielu Roomas- Academia St Luca vs Pariisi akadeemia Rooma: Roomat peetakse 17.saj olulisemaks maalikunsti keskuseks
* Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust! Leonardo da Vinci.
Tema Taavet on kasvueas poisike. Tema Taavetit on võimalik vaadata igalt küljelt. Tema töid: Colleoni ratsamonument. Elu lõpupoole valmistas ta veel töid: "Kristus uskumatu Toomasega." Gootilikult nissis kujud, pea kohal on oreool e. aupaiste ja renessanssiajastule omane püramiidkompositsioon on saavutatud vaid kahe figuuriga. Lorenzo Ghiberti(1378-1455). Oli kullassepp, arhitekt, skulptor, maalikunstnik ja kunstnik/kirjanik. 1401 1424 töötas Firenze toomkiriku ristimiskabeli põhjauste loomisel. 1424 1452. a. valmisid 10 reljeefi kabeli idakülje paradiisiväravatele. Ühe koondpunkti perspektiiv. Maalikunst Areneb ruumiline laad. Oluliseks sai kunstniku isikupära. Loodi nii freskosid, kui ka tahvelmaale. Algselt oli suur osa maale usulise sisuga, hiljem tulid moodi antiikmütoloogia teemad. Uuema aja maalikunsti isaks peetakse noorelt
Töötas Firenzes, Milaanos, Roomas ja elu lõpul Prantsusmaal. Tähtsamate tööde hulgas vajaksid kindlasti märkimist "Madonna kaljukoopas" (1483), "Püha õhtusöömaaeg"(1495-1498), "Mona Lisa" (1508), esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetude "Maarja kuulutus" (14721475) ja ,,Anna ise kolmas" (1508-1512). 6. Raffael. Tema looming ja mõju. Raffael Sanzio 1483 1520. Sündis Urbinos õukonnakunstniku pojana. Raffael oli kolmas kõrgrenessanssi maalikunstnik. Tema loomingus puudub traagiline paatos ja sisemine rahutus, mis oli iseloomulik Michelangelole. Samuti Leonardo da Vincile omane salapärane romantika.Tema geenius oli pigem tugevdav ja arendav kui revolutsiooniliselt uuendav. Kompositsioon läbimõeldud, liigsed asjad eemaldatud. Maalides tasakaalustatud kompositsioon. Varasemates töödes hele värviilu. Hilisemates maalides armastas selgeid värve, eriti sinise ja punase maitsekas käsitlemine ja küllastunud, soojad
inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl).
Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli graafikatenikate virtuoos, kuid mitte detailirohkus ja peenus pole tema teostes peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigies tema töödes võib jälgida kahe pooluse hea ja kurja valguse ja pidemsu , mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Saksa maalikunstnik mathis Gothardt, kuulub vaimulaadilt veel hilisgootikasse, kuid maalimisviis on tal sarnane renessansikunstnike omaga. Tema peateos on Isenheimi altar. Kirjeldus :sünge tühi maastik , tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga
2800...2000 e.Kr - Vara-Minose kultuur III...II a.tuh. e.Kr - Egeuse kultuur 1800 e.Kr - Kreetale ehitati uhked paleed, nt Knossos 1700 e.Kr - kindlustatud paleed Knossosel 1200...900 e.Kr - Homerose e "pime" ajajärk, varasema kõrge kultuuri hääbumine. Ei ehitatud enam monumentaalseid ehitisi ja hauakambreid. Hakati kasutama orjatööd. 900 e.Kr - Sparta rajamine 8.-6. saj e.Kr - Arhailine ajajärk. Algas teine e suur kolonisatsioon. Kolooniad rajati Hispaania ja Prantsusmaa rannikule, Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Musta mere rannikule, Põhja-Aafrikasse. Kreeka kultuuri mõju levis kogu Vahemere ja Musta mere rannikule. 776. e.Kr - esimesed olümpiamängud 5. saj...330 e.Kr - Klassikaline ajajärk. Ateena ülemvõim. 470 e.Kr - Olümpia Zeusi tempel 450 e.Kr - Ateena Hephaistose tempel 500...479 e.Kr - Pärsia-Kreeka sõjad 387 e.Kr - Platon rajas Ateenasse Akadeemia 330...146 e
annaabi.ee 
