Puittaimed toiduks, ravimiks ja mürgiks. KUTTB 1-kõ Tarmo Vaarmets 2013 a. Pärismaised puud-põõsad söögiks Harilik kadakas Marikäbisid kasutatakse kokanduses. Vanasti olid maarahva seas hinnatud kadaka- marjadest taar ja kali ning kadakaõlu. Kibuvits Õitest tehakse kuulsat roosiõli. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Laukapuu Kõige rohkem pruugitakse toiduks vilju (pikkus 710 mm ja läbimõõt 1015 mm).
Kuna ta kasvab väga aeglaselt Kirjuta 3 turba kasutamisviisi: keemiatööstuse tooraine, loomadele allapanekuks, õlisid, tõrva, meditsiin, põllumajanduses, küttematerjal(brikett) 5. Kirjuta joonisele sõnajala osade nimetused. Milliseid ülesandeid täidavad ? 6. Leia alljärgnevatest lausetest kolma mõistet, mida on valesti kasutatud. Tõmba vale mõiste maha ja kirjuta selle kohale õige. Paljasseemnetaimede hulgas on puid, põõsaid ja ka palju rohttaimi. Pärismaised liike tuuakse sisse kas tahlikult või tahtmatult, näiteks on meile sisse toodus lehis. Paljud okaspuud sisaldavad vaiku, mis kaitseb neid bakterite ja seente kahjustuste eest. Kõige lihtsama ehitusega taimed on sõnajalgtaimed, sest neil puuduvad juured ja juhtkude. 7. Täienda sammaltaime arengu skeemi järgmiste mõistetega: eos, munarakk, viljastatud munarakk, seemnerakk. 8. Tabelis on hõimkondade kaupa taimeliikide arvud maa ilmas ja Eestis:
Kõigepealt tutvustan kõiki konni ja selles tutvustuses mainin ära ka nende hävimise probleemid. Samuti toon välja selle konna liigi isendite arvu. Järgmisena räägin ma konnade kaitse vajadusest, konni varitsevatest ohtudest ja konnade kaitse meetoditest. Viimaks mainin ära ka konni kaitsvad organisatsioonid. Loodetavasti annab see töö aimu Uus-Meremaa pärismaiste konnade seisukorrast ja nende kaitsmise vajadusest ja olemasolevast kaitsest. 1.Konnade lühitutvustus 1.1.Pärismaised konnad Uus-Meremaal elavad sugukonna Leiopelmatidae konnad, keda on alles jäänud 4 liiki ja kõik need liigid elavad Uus-Meremaal. Neid iseloomustab üks lisa selgaroolüli ( kokku on neil 9, tavaliselt on konnadel 8) ja lisa musklid, mis lubavad neil oma saba liputada.Need näitavad nende konnade sugulust dinosaurustega (olemas olev amphicoelous vertebrae ja presachral vertebrae). (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs.html 05.10.2009) Nad on väga väikesed
inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Eelistab viljakat lubjarikast hea õhu- ja niiskusreziimiga pinnast. Levinud Ida-Euroopas, Skandinaavias, Kaukaasias ja Lääne-Siberis. Eestis sage. Mõju loodusele Nad vähendavad meie kodumaise looduse mitmekesisust, varjutades juba varakevadel oma suurte lehtedega pärismaised rohttaimed ning tõrjudes need kooslusest välja. Ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Mõju inimese tervisele Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud inimese tervisele. Nende mahl suurendab naha tundlikkust ultraviolettkiirguse suhtes. Taime puudutamisel ilmnevad sellised tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1
...................................................................................................................................... 15 Lisa3 .................................................................................................................................................... 18 2 SISSEJUHATUS Ma uurin Eesti okaspuid. Tahaksin teada, milliseid okaspuid on Eestis kõige rohkem, missugused on Eesti pärismaised okaspuud ja millised on sisse toodud okaspuud. Nimetan ära kõik okaspuud, mis on Eestis olemas. Tahaksin teada, et kui paljud inimesed teavad Eestis olevaid oksapuid ja mida tähendab neile mõiste okaspuu. Kas inimesed oskavad nimetada pärismaiseid okaspuid? Tahan üldse teada, mis on okaspuu. Oma uurimistöös kasutan natuke internetti ja oma teadmisi. Internetist saadud faktid olen pannud kokku on oma teadmistega. Töö eesmärgiks on Eesti okaspuude tundma õppimine.
Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼-3 aastat, kuivas ruumis kuni 12 aastat. Levik ja ohtrus Võilill on levinud laialdaselt kõikidel mandritel peale Antarktika, suhteliselt vähe leidub teda ka Aafrikas. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on tulnukana. Eestis väga sage, kuid eelkõige inimesest mõjustatud kasvukohtadel. Osa kollektiivliigi alla hõlmatavaid mikroliike on meil pärismaised, osa aga tulnukad. Kasvukoht Kasvab meil peamiselt rohke inimmõjuga kohtades: tee- ja põlluservades, aedades, haljasaladel, parkides, söötidel, karjamaadel, kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel, harvem salu- ja laanemetsades. Eelistab lämmastikurikast mulda. Koht ökosüsteemis Taim on väga heaks toiduks taimtoidulistele loomadele, kõrge söödaväärtusega. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit
Eestis kasvab neist looduslikult ainult harilik mänd. Männid on enamasti puud, kuid on ka põõsaid. Mändidel on pehme puit, mida kasutatakse mööbli valmistamiseks. Mäenduses on männipuit väga tähtis, sest ta on pikakiuline ja teeb suure koormuse all häält, hoiatades kaevureid, enne kui ta murdub. Laevaehituses on männipuit üks enimkasutatuid Eestis. Levik Hariliku männi (Pinus sylvestris) leviala Männid on pärismaised suuremas osas põhjapoolkerast. Leviala ulatub metsapiirist Põhja- Norras kuni troopika liivaaladeni. Euraasias ulatub nende levikuala Portugalist ja Sotimaast idas Venemaa Kaug-Ida, Jaapani ja Filipiinideni, lõunas Aafrika põhjaotsani, Himaalajani ja Kagu-Aasiani. Üks liik (Pinus merkusii) kasvab Sumatral ka pisut lõuna pool ekvaatorit. Põhja-Ameerikas ulatub mändide leviala Arktikast lõunas Nicaragua ja Haiti saareni. Kõige liigirikkamad on Mehhiko ja California.
suunduvate niiskete õhumasside jõudmist Vaikse ookeani rannikule tõkestavad Andid ja need sajavad vihmana alla enne, kui jõuavad ületada mäestiku. Antud nähtus tekitab kuivi kõrbesid nagu Atacama. Rahvastik Ladina-Ameerika põhjaosas on paljud linnad erakordselt ülerahvastatud ja halbade elamistingimustega. Maailma üks kiiremini kasvavaid linnu on São Paulo. Piirkonna keskosas asuvad vihmametsade ja Kõrg-Andide asustus on hõredam. Mõned pärismaised hõimud elavad neile eraldatud piirkondades. Lõunaosas on alates 1950. aastatest toimunud ulatuslik ränne maalt linnadesse ning nüüd on Argentiinas, Tsiilis ja Uruguays linnaelanike üle 85%. Tohutult on kasvanud kõikide nende riikide pealinnad. Rahvastik Mehhikos on kuuma ja kuiva kliima ning põllumaade puudumise tõttu enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud. Ligikaudu 75% elanikest elab linnastunud piirkondades.
Vana-maailma parasvöötmes ning lähistroopilistel aladel. Ristikud on enamikus madalad, mõnikord roomava varrega, 1-aastased ja püsiktaimed kolmetiste lehtedega lehtede ehk abilehtede ja väikeste valgete, kollaste või punaste liblikõitega. Eestus kasvab looduslikult umbes 11 ristikuliiki. Ristikute hulka kuulub rida väärtuslikke kultuurtaimi, näiteks põld- ehk punaneristikhein(Trifolium pratense) ja rootsi ristik(Trifolium hybridum). Peale nende esivenda Eestis järgmised pärismaised liigid: peamiselt saarte kuivades metsades kasvab alpi ristik(Trifolium alpestre). Saarte aasadel ja loopealseil leidub lamavat ristikeina(Trifolium procumbenos). Kogu Eestis aasadel, karjamail ning teeservadel leiame valget reistikeina(Trifolium repens), kuldristikut(Trifolium agrarium) ja keskmist ristikut(Trifolium medium). Kuivadel kinkudel kasvab mägiritsik(trifolium montanum). Liivastel kinkudel on kassi-ristikheina(Trifolium arvense)
Lääne-Euroopa sordid: `Capella` , `Carneval`, `Delta`, `Erbi`, `Karita`, `Leo`, `Sobel`, `Tiina`, `Virgo `, `Odalett`, `Majoret` Oluline Liblikõieliste sugukonda kuulub ka palju puude ja põõsaste liike, mis on igati kasutatavad ka haljastuses. Taimel on väga kaunid õied ning nii mõnigi liik on leidnud Eestis suuremat tähelepanu. Lillhernes. Haljastuses omavad suuremat väärtust just puude ja põõsaste liigid, mis tegelikult pole Eestis pärismaised, vaatamata kliima heale sobivusele. Liblikõielised on tänu oma sümbioosile mügarbakteritega taime sugukond, mis on võimeline siduma õhust lämmastikku. Arvestades, et tegemist on tugeva juurekavaga taimega on tegemist hea mullaparandajaga. Samuti suure sööda- ja söögiväärtusega taime sugukonnaga, tänu oma suurele valkaine sisaldusele.
valitsusväed maha iga avastatud kokaistanduse. Mehhikos aga kasvatatakse enamikul osal haritavast maast maisi, mis annab suure osa Mehhiko toidust. Rannikupiirkondades on tähtsal kohal kala-, eriti aga koorikloomade püük. Rahvastik: Ladina-Ameerika põhjaosas on paljud linnad erakordselt ülerahvastatud ja halbade elamistingimustega. Maailma üks kiiremini kasvavaid linnu on São Paulo. Piirkonna keskosas asuvad vihmametsade ja Kõrg-Andide asustus on hõredam. Mõned pärismaised hõimud elavad neile eraldatud piirkondades. Lõunaosas on alates 1950. aastatest toimunud ulatuslik ränne maalt linnadesse ning nüüd on Argentinas, Tsiilis ja Uruguays linnaelanike üle 85%. Tohutult on kasvanud kõikide nende riikide pealinnad. Mehhikos on kuuma ja kuiva kliima ning põllumaade puudumise tõttu enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud. Ligikaudu 75% elanikest elab linnastunud piirkondades. Pealinn Mexico on koduks peaaegu igale viiendale selle riigi elanikule ja
1. Sissejuhatus 1.1 Puu ja puit Puu on aastaringi kasvav, enamasti pikaealine taim. Puu kasvab ühel jämedal juurikal või toetub veel mitmele hargnevale juurele. Eestis on erinevatel andmetel nö. pärismaiseid puuliike 51. Pärismaised tähendab seda, et puud on hakanud siin kasvama ilma inimese otsese kaasabita. Lühidalt: looduslikud. Puu on olnud aastasadu Põhjamaade traditsiooniline ehitusmaterjal. Puit on looduslik materjal, mida saab lasta peale kasutamist uuesti ökoloogilisse ringlusesse ilma keskkonda kahjustamata. Puitu on võimalik töödelda lihtsate tööriistadega. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänase päevani tähtsamaite taimsete saaduste hulka. 1
asub Malaisia ning Tai vahel.[4] Sunda kaitstavad liigid ja nende kaitsestaatus Sunda on üks bioloogiliselt rikkaimaid paiku Maal. Seal on üle 25000 soontaime, 15000 (60%) neist ei leidu mitte kuskil mujal. Taimeperekond nimega Scyphostegiaceae ning selle esindaja Scyphostegia bormeensis on esindatud ühe liigiga. Borneo saab hoobelda oma puude suurejoonelise liigirikkusega. Seal on umbes 3000 liiki, millest rohkem kui 265 on kaksiktiibviljakud ning umbes 155 neist on pärismaised. Borneo saarel on ligi 2000 liiki orhideesid, teised saared on väiksema liigirikkusega. Märkimisväärsetest taimedest on esindatud Rafflesia (16 7 liiki). Tegu on äärmiselt suurte lilledega. Üks neist Rafflesia amoldii on suurima õiega lill maailmas. Õie diameeter on ligi üks meeter. Linnud Sunda saarel elab regulaarselt 770 linnuliiki. Neist peaaegu 150 on
3. energiaallikaks fossiilsed kütused, puit, kütteõlid. 4. materjalitööstuses paberi-, mööblitööstus jne 5. ravimtaimedena meditsiinis Mürktaimed-~10000 liiki Mürkainete põhirühmad: 1. alkaloidid- kahjustavad närvisüsteemi ( sinine käoking, surmaputk) 2. glükosiidid kahjustavad südant (näsiniin, maikelluke) 3. eeterlikud õlid ärritavad nahka (jugapuu, sookail) BIOINVASIOON võõrliikide sissetung mingile alale. 1. Pärismaised e looduslikud liigid kasvavad antud alal inimese abita. 2. Sissetoodud liigid: a) Kultuurtaimed kasvatamise eesmärgil sissetoodud (mägimänd) b) Tulnukad tahtmatult sissetoodud liigid (lõhnav kummel, sosnovski karuputk) c) Metsistunud kultuurtaimed kasvavad vahel metsikult, kuid ei paljune looduslikes kooslustes (sirel, lehis) d) Naturaliseerunud liigid levinud looduslikesse kooslustesse ja paljunevad iseseisvalt.
kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad. See tähendab, et neid ei väetata (väljaarvatud karjatamisega kaasnev loomasõnnik), ei künta, ei kuivendata ega neile ei külvata (Aavik, T. Pärandkooslused). Pärandkoosluste säilitamiseks kasutatakse looduslähedasi hooldusmeetodeid
Tahtmatu või tahtlik. punane nimestik- IUCN Red List ühendab endas tähelepanu vajavaid liike ja informeerib muutustest liigi seisundis. Kategooriad: välja surnud, loodusest surnud, äärmiselt ohus, ohus, ohualdis, ohulähedane, ohuväline, puudub info, hindamata. Puudub seaduse jõud, abban lihtsalt hinnangu ja infot Must nimekiri- Raamat, mis sisaldab loendit bioinvasiivsetest taime- ja loomaliikidest, kes ohustavad tasakaalus loodulikke ökosüsteeme ning tõrjuvad välja pärismaised liike, nt mink, signaalvähk, ümarmudil jt Elurikkuse avaldumise tasemed bioloogiline mitmekesisus. 3 tasandit: liigiline, geneetiline ja koosluste mitmekesisus Geneetiline mitmekesisus- on evolutsiooni materjal ,mis on tähtis muutuvate kktingimustega kohanemiseks, tugevdab paljunemisedukust. Seda mõjutavad: võõrliigid, elutingimused, geenisiire, mutatsioonid, geenitriiv, sugulusristamine, looduslik valik Liigilise mitmekesisuse olemus- hõlmab kõike eeltuumsetestja protsidest kuni
ettekuulutamisel ja ennustamisel, näha tulevikku ja minevikku, erinevate maailmade külastamisel, lendudel maakohal. Samanistliku maailmavaate järgi on muutused inimeste maailmas alati seotud muutustega üleloomulike olendite maailmas. Inimene saab oma elusündmusi mõjutada, mõjutades sealseid olendeid. Selleks peab ta kõigepealt teadma, keda ja kuidas mõjutada, ning siis sellele vastavalt tegutsema. 12 Kuigi taimede pärismaised tarbijad kinnitavad, et nägemused pärinevad vaimudelt, on need alateadvuse uskujate silmis avatud samale tõlgendusele nagu vaimud isegi: nimelt, et nägemuse allikas on inimeses eneses. Samaan on kärbseseene vaimu vahedaja. Samaan ei söö seent mitte ise, mitte omal soovi kohaselt. Teda sunnib sööma kärbseseene vaim, kes teadustab. Info edastamisel kuulajatele tunnetatakse ennast vaid vahendina vaimu käes.
vanni nt. Naistepuna salvei, paiseleht ja raudrohi, keeta,ktõmmataja lisada viina rasuselenahale. Lisaks juustele puhastada tõmmisega( 1sp segu koht panna vett) Teed thes 1 teelusikas tassi kohta. Noored lehed kõlbavd salatisse, kuivatatult kõlbab kasutada nt lihale. Korjamiseks peavad taimed oleama kuivades kohtades, siis on vürtsikamad. Raudrohus on palju hamasuleeni ( sinaka värviga). Antiseptiline, põletikuvastane. Võilill eestis sage,mõned tulnukad mõned pärismaised. Inuliin - vajalikud meie seedekulglas, mikroflooras. Aitab kaasa mg imendumisele. Rahustab, viib välja üleiigset kolesterooli,ravib maksa,neeru, kõhukinnisust, lümfide põletikku, väsimusevastu suurendab sapi eritust.Inimene ise ei omista aineid, aga neid omistavad bakterid. ( ei tasu kasutada kui on maohaavad, reflux) Praetult saab aksutada kohvi asemel.Lehti saab aksutada salatina kevadel esimesed, puhastavad verd. Mittesüüa palju,mürgised.Õitest saab tha nömett, millest saab
Inglise kuberner sekkus Buganda igapäevastesse tegvustesse suhteliselt vähe ning analoogne olikord oli ka Uganda teistes kuningriikides. Kogu võiutäius asumaades koondati ikkagi kuberneri kätte. Otsene valitsemine Saksamaa, Belgia ja Hispaania olid peamised otsese valitsemise rakendajad, aga nende asumaad olid ka enne vallutust kõige vähemarenenud. Põliselanikud said enda kätte ainult maksuse kogumise. See ei tähendanud, et pärismaised institutsioonid oli likvideeritud, aga need olid väga tseremoniaalsed. Suuresti kasutati otsest valitsemist nt Sahara aladel, mida oli pikka aega raske enda kontrollile allutada. Saksamaa puhul võib öelda, et see kasutas enda kolooniates ka üpris palju kaudset valitsemist ning on pakutud, et kui riik poleks Esimese maailmasõja ajal kolooniaid kasutanud, oleks üle mindud kaudsele valitsemisele, sest usaldus kohalike traditsioonide ja võimustruktuuride vastu oli juba olemas
annaabi.ee 
