II plokk 2. Gnostiline tasand: aktiivne areng 2 – 5 a, „küpsemine“ 7 – 8 aastaselt. Neuronid kombineerivad 1. tasandi signaale – konstrueeritakse tajukujutusi. Oluline on ajupoolkerade koostöö, 1. ploki aktiivsus. 3. Kattetsoon – eri meelte abil hangitud teabe süstematiseerimine. Areng ja küpsemine 1 – 2 a hiljem 2. tasandist. II ploki arengu käigus kujuneb välja maailmapilt: aegruum, üldistatud kujutised, metafoorid, grammatika jne. III plokk Otsmikusagarad: tegevuse/käitumise kavandamine, reguleerimine ja kontroll. Aktiivsuse (sh tähelepanu) ja emotsioonide reguleerimine. Areng hüppeline, anatoomiline lõplik küpsemine 16 – 20 aastaselt. Talituslik areng sõltub I ja II ploki arengust, sotsiaalsest keskkonnast. Allikad Medicina (2006) Laste ja noorte psühhiaatria Meeli Roosalu (2006) Inimese anatoomia, Koolibri Jüri Uljas, Thea Rumberg (2002) Psühholoogia gümnaasiumiõpik Koolibri Karl Karlep (2010) Eritasemelised
· Limbiline süsteem rühm omavahel ühendatud struktuure (sh hüpotalamus ja mandelkeha), mis on tihedalt seotud emotsioonide ja motiivide kujunemisega ning paljude õppimise ja mälu aspektidega Aju anatoomia: ajukoor e neokorteks · Vasak ja parem poolkera · Otsmikusagarad vastutab planeerimise, mõtlemise ja impulsi kontrolli üle · Kiirusagarad kombineeritakse meeleelundite info ja võimaldab ruumitaju · Oimusagarad tõlgendavad helisid sh kõnet · Kuklasagarad siin tõlgendatakse visuaalset informatsiooni: värvus, liikumine, kuju jne
hilisematele toimingutele ja otsustele nii, et inimene ise selle mõju ja sageli ka mõju olemasolust teadlik ei ole. Mälu pataloogia. Laias laastus võib mäluhäireid ja patoloogiad jagada 1) püsivateks ja ajutisteks (mööduvateks) ning 2) orgaanilisteks ja funktsonaalseteks. Olulisemad aupiirkonnas, mille kahjustamine mälu patoloogiat esile kutsub, on talamu, hippokampus, ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad. Lühiajaline mälu Seda mälu iseloomustavad neli peamist tunnust: 1. lühiajalisus: informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, kusjuures püsivuse aeg oleneb sellele informatsioonile pööratud tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu kaasaegsetes käsitlustes kasutatakse mõistet töömälu, mis on siiski mõnevõrra laiem konstrukt. 2. mahupiirang: keskmiselt mahutab lühiajaline mälu 7±2 järjestikust ühikut
Sild kolmik-, eemaldaja-, näo- ja esikuteonärv. Selles paikneb trapetskeha ja osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid rakke. Väikeaju pea, keha, jäsemete asend, automaatne motoorika , tahtlikud liigutused. Keskaju silmaliigutaja, plokinärv.Keskaju tuumadest liiguvad närviimpulssid piklikajju ja seljaaju motoorsete rakkudeni. Pupillirefleksi keskus, siin korrigeeritakse lihastoonust. Vaheaju talamus ja hüpotalamus. Suuraju sagarad otsmikusagarad (tahtelised liigutused, meeleolu, motivatsioon, lõhnad), kiirusagar (sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine), oimusagar (abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnad, kuulmine), kuklasagar (visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine) Suurajukoor suuraju poolkerade välimine õhuke hallainekiht. Koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest. Talamus kogu sensoorne info läbib omal teels suuraju koorde talamuse (nägemine, kuulmine)
Implitsiitne mälunähtus inimene ei teadvusta Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja kujutlus Kujutlus (psüühiline protsess) aitab tunnetada tegelikkust ajas ja ruumis eemalolevalt; ei ole samane fantaasiga. Kujutluse käigus luuakse objektide või olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus
Funktsioonid - Assotsiatsioonipiirkondade assotsiatsioonipiirkond – seotud mälu ja äratundmisega - Supramarginaalkäär – oskuste omandamine ja tööriistade kasutamine. Vasakus hemisfääris seotud töömäluga - Nurkkäär – seotud keelelise töötlusega, lugemise, kirjutamise ja arvutamisega Sensoorse taju häired posttsentraalkääru kahjustuse korral - Sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem, ei reageeri - …. ….. V LOENG – OIMUGSAGARAD JA OTSMIKUSAGARAD Oimugsagarad e temporaalsagarad - Mälu - Auditoorne ja visuaalne Oimusagara ühendused - Hierarhiline sensoorne juhtetee – info liigub primaarselt ja sekundaarse auditoorse ja visuaalse info temporaalsagarasse - Sisendid kulgevad basaalsele alale – mingisuguse info meelde jätmine - … Ülemine temporaalkäär ja ülemine temporaalvagu - Suur osa ajukudet mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega Alad BA 41, BA 42, BA 22 posterioorselt ja BA 38
(3) Episoodilises mälus isiklikud eluepisoodid paigutatuna ajas ja ruumis kindlatesse kohtadesse; konkreetne, isiklik > sotsiaalne MÄLU PATOLOOGIA: mäluhäireid ja patoloogiaid saab jaga kaheks: (1) püsivad ja ajutised; (2) orgaanilised ja funktsionaalsed amneesia – ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas mälu patoloogia esineb kui kahjustada saavad: talamus, Hippokampus, ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad. 2.4 Intellektuaalsed tunnetuprotsessid: mõtlemine ja kujutlus KUJUTLUS: kujutlus – psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide või olukordade psüühilinekujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile (parema ajupoolkera kontrolli all) Eukleides, Einstein, Poincare – kujutluse tuntumad uurijad mälukujutlus – reproduktiivne (vana taastamine mälust)
semantilise dementsuse iseärasusi, kulgu ja kognitiivset profiili atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid vähemalt haiguse alguses säilivad. Kliiniliselt – anoomia, raskused sõnade leidmisel, sõnatähenduste mõistmisel, voolavat tüüpi afaasia, assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõne üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired. Otsmikusagarad: otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega erinevate otsmikusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat (1) Motoorsete reaktsioonide ja liigutuste vahendamine (2) Kõne tekitamine (3) Käitumise planeerimine ja seiramine - täidesaatvad funktsioonid. (4) Töömälu (5) Mälu kontroll (6) Tähelepanuga seotud protsessid (7) Eneseteadvus ja autonoeetiline teadlikkus (8) Empaatia, huumori mõistmine
Atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid haiguse alguses säilivad. Teadmised ja arusaamine maailmast kaob järk-järgult. Ajukude hakkab oimusagarates atrofeeruma - Kliiniliselt – anoomia – raskused sõnade leidmisel, sõnatähenuste mõistmisel, voolavat tüüpi afaasia, assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõna üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired - Otsmikusagarad: Otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega Ühendatud: motoneuronitega, kraniaalnärvidega Erinevate otsmikusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat - Pretsentraalkäär – primaarne motoorse kontrooli ala, mis lihastega tööd teha - Premotoorne koor – algatab liigutusprogrammid, töötlus toimub kui ootame liigutust, õppimine ja imiteerimine – peegelneuronid
Vajalik välismaailma ja organismi teabe saamiseks ning oskuste,teadmiste ja vilumuste kujundamiseks.Bloki olulisemad osad on ajukoore tagapool asuvad piirkonnad. 3. Tegevuse programmeerimise , reguleerimise ja kontrolli blokk. Tarvilik adekvaatse reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ja järjepidevuseks, tegevuse optimaalse strateegia ja taktika tagamiseks, tahteavaldusteks. Otsustavaks on aju suurte poolkerade eesmised osad, eelkõige otsmikusagarad. Kõik kolm blokki töötavad tihedas koordinatsioonis ja tagavad sotsiaalsete ja bioloogiliste vajaduste rahuldamise ning uue teabe loomise. Skript on mälus esindatud tervikliku ja olukorrapärase mõtestatud mudelina, mis aitab orienteeruda tüüpolukordades ja kogemuse ülekande puhul ka uutes olukordades(nt kinokülastus koosneb sarnaste toimingute järgnevusest) Tüpoloogiliste eristuste all mõistetakse närviprotsesside kulgemise dünaamikat ja taset üksikindiviidile
KOOSKÕLALISUS inimese mõte on tegevusega vastavuses, EKSLUSIIVSUS mõte on tegevuse ainsaks näivaks põhjenduseks. Kui need kolm on täidetud, siis inimene tunneb, et see asi juhtus tema tahte järgi. Tahteakti genees: vajadus selle tunnetamine, motiivide võitlus soovimine eesmärgi saavutamise vahendite valik otsustamine tegutsemine (toimingud, käitumine). Tahteprotsesside psühhofüsioloogia Tahte neurofüsioloogilised apõhialused: -Aju suurte poolkerade otsmikusagarad- piirkond, kus asuvad infotöötlusmoodulid, loovad eelduse tulevikus toimimiseks, olulised tahtelises tegevuses. Tahte järkjärgulise kujunemise teooria- laps kuuleb sõnu, lapsevanemad suunavad neid sõna abil- suunad väljaspoolt, kõne mõistetakse, hakatakse toimima. Lisaks planeerivale osale on vaja ka, et oleks ajend, mis käivitavad protsesse, aktiveerivad- seetõttu ka taalamus oluline jms. Käivitavad vajadusi. Kuna tahte
Vajalik välismaailma ja organismi teabe saamiseks ning oskuste,teadmiste ja vilumuste kujundamiseks.Bloki olulisemad osad on ajukoore tagapool asuvad piirkonnad. 3. Tegevuse programmeerimise , reguleerimise ja kontrolli blokk. Tarvilik adekvaatse reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ja järjepidevuseks, tegevuse optimaalse strateegia ja taktika tagamiseks, tahteavaldusteks. Otsustavaks on aju suurte poolkerade eesmised osad, eelkõige otsmikusagarad. Kõik kolm blokki töötavad tihedas koordinatsioonis ja tagavad sotsiaalsete ja bioloogiliste vajaduste rahuldamise ning uue teabe loomise. Skript on mälus esindatud tervikliku ja olukorrapärase mõtestatud mudelina, mis aitab orienteeruda tüüpolukordades ja kogemuse ülekande puhul ka uutes olukordades(nt kinokülastus koosneb sarnaste toimingute järgnevusest) Tüpoloogiliste eristuste all mõistetakse närviprotsesside kulgemise dünaamikat ja taset üksikindiviidile
PEAAJUKOORE FUNKTSIOONID JA TALITLUS KOKKUVÕTE!!!!! 1. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st. et ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. 2. Kuigi ajupoolkerad on ehituselt sarnased, pole nad siiski täielikult sümmeetrilised oma talitluselt. Nt kõnekeskus, mis on enamustel vasakul pool, aga mõnel paremal pool. 3. Peaaju koore sagarate üldised funktsioonid on : a) otsmikusagarad- seotud eelseisva tegevuse planeerimise ja liikumise kontrolliga, ka mälu ja mõtlemisega seotud protsessid on rohkem koondunud rohkem otsmikusagarasse. B) kiirusagarad on enam seotud tundlikkuse vastuvõtmisega kehalt peegeldavad keha tundlikkust. C) Oimusagarad- nendega on seotud kuulmine ja kuulmisega enam seonduvad funktsioonid (õppimine, mälu, emotsioonid). D) Kuklasagar põhiliselt seotud nägemisfunktsiooniga
programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks; valdavalt ajukoorealustes piirkondades; retikulaarformatsioon, hüpotaalamus ja limbiline süsteem; 2) informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk - ajukoore tagapool; kukla-, kiiru- ja oimusagar; 3) tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk aju suurte poolkerade eesmised osad, eelkõige laubasagarad (otsmikusagarad). Introverti iseloomustab keskmisest kõrgen kns erutustase ehk aktivatsioon. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid kõrgematel loomadel, eriti inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Aju poolt vahendatud psüühika abil ei tunneta me mitte aju ennast, vaid maailma ja selle omadusi.
• Kontralateraalne neglekt: kiirukoore kahjustusest- ignoreeritakse ühelt maailma poolelt ühispiirkond. tulenevaid signaale. Katse Milano katedraaliväljakuga. Visuaal-ruumilise töötluse häired, tavaliselt tagumise koore bilateraalsest kahjustusest. Balinti sündroom Kahepoolse kiirusagara kahjustusega patsient: Otsmikusagarad • Nägemisväljad täielikud, tundis ära ja kasutas esemeid. • Nakamura katse. Ahvidelt eemaldati otsmikukoor, jättes visuaalsed alad puutumata. • Spontaanselt vaatas otse ette aga objektide rea vaatamisel kaldus pilk 35-40 kraadi • Kui kahjustused tekitada selektiivsemalt, siis ka puudujäägid käitumises spetsiifilisemad. paremale ja tajus esemeid vaid sealt
annaabi.ee 
