Lahendab lihtsamaid ja tavapäraseid kaupadega seotud probleeme ja pretensioone ning edastab kliendilt saadud tagasisidet . Tuleb toime tavapäraste ja lihtsamate kliendi probleemide ja kaebuste lahendamisega . Seab kassa töökorda ja varustab töökoha vajalike materjalide ja vahenditega. Teeb kassalindi vahetusi, raha üleandmisi ja tagab kaardimaksete dokumentide säilimise . Sisestab kliendi kaubad kassa kaudu müügisüsteemi, kasutab selleks skännerit, otsevalimise klahve, kassa kaastööd teiste tehniliste vahenditega (kaalukaubad) või käsitsi sisestamist . Valdab põhilisi töövõtteid ja müügisüsteemi võimalusi kauba hinna, müügikoguse, maksumuse, makseviisi korrigeerimiseks . Edastab kliendile müügisüsteemi sisestatud kaupade alusel ostu maksumuse . Arveldab kliendiga kasutades sularaha ja kaardimakseid . Järgib arveldamisel õigeid nõudeid ja oskab töötada kassaaparaadiga. Käsitleb kliendi kaupu hoolivalt ja austusega
Valitsus omakorda võib siduda tema poolt esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Kui Riigikogu eelnõu vastu ei võta, astub valitsus tagasi. VABARIIGI PRESIDENT Esimene Eesti Vabariigi president oli Konstantin Päts (alates 24. aprillist 1938). Pätsi presidendiaeg lõppes Eesti okupeerimisega N. Liidu poolt. Taas valiti president 6. oktoobril 1992. aastal. Et ükski neljast kandidaadist (Arnold Rüütel, Rein Taagepera, Lennart Meri ja Lagle Parek) ei saanud esimeses voorus rahva otsevalimise teel absoluutset enamust, läks otsustamisõigus Riigikogu kätte, kes pidi valima kahe enam hääli saanud kandidaadi, Lennart Meri ja Arnold Rüütli vahel. Riigikogu toetas Lennart Meri kandidatuuri. 1992 valiti president erandkorras vaid neljaks aastaks. 20. septembril 1996 valis valimiskogu Lennart Meri presidendiks tagasi järgmiseks viieks aastaks. 8. oktoobril 2001 valis valimiskogu Eesti Vabariigi presidendiks Arnold Rüütli. 9
Mida tähendavad Riigikogus erinevad hääletusnormid, nagu lihthäälte ehk poolthäälte enamus, kahekolmandikuline häälteenamus, koosseisu häälteenamus? (vt EV PS rakendamise seadus) Poolthäälte enamus poolt hääletab enam kui vastu. Kahekolmandikuline häälteenamus poolt hääletab vähemalt 2 korda enam kui vastu (68 häält). Riigikogu koosseisu häälteenamus poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust (51) Milline on teie seisukoht presidendi otsevalimise sisseseadmisest tänases Eestis? Põhjenda 2 argumendiga. Arvan, et otsevalimised Eestis poleks õige valik. Esiteks sp, et võimu nimel on inimesed võimelised kõike tegema, populismi oht, See oleks õige riigis , kus on vähemalt 100-aastane demokraatia kogemusega riik, kus inimesed mõistavad, et lastes end ära osta mängivad nad riigi valitsusega ja seeläbi ka enese tulevikuga
alati parlamendi usaldust omama. Vabariigi presidendi valib Riigikogu (2/3 häälteenamus) või Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest moodustatud valimiskogu. Rahvas osaleb kaudselt Vabariigi Presidendi valimistel. Presidentaalsetes riikides valib presidendi üldistel otsestel valimistel rahvas. Riigikogu on korduvalt menetlenud põhiseaduse muutmise eelnõud, mis sätestaksid Vabariigi Presidendi otsevalimise. Praegusel valimiste süsteemil on mõned puudused: KOV esindajate kaasamisega valimiskogusse võivad maudselt osaleda ka välismaalased. Riigikogu häälteenamuse nõue 2/3 koosseisust on liiga range ja tõenäosus väike, et president valituks osutub. Peaaegu alati läheb valimisõigus üle valimiskogule, mis rikub riigikogu mainet. Valimiskogu viimases voorus on nõudeks osavõtnute häälteenamus.Kui ka siis Vabariigi Presidenti ei
ametiaja pikkus; kandidaadi ülesseadmise kord; valimise süsteem. 2. Miks on mõlemas põhiseaduses kehtestatud presidendiks kandideerija vanuse alampiiriks inimese keskiga, aga mitte näiteks 21 aastat nagu Riigikokku kandideerijate puhul? Esitage kaks põhjendust. (2 p) vanuselise piirangu põhjenduseks poliitilise ja elukogemuse vajalikkus; amet eeldab ka tuntust jne; 3. Milline on teie seisukoht presidendi otsevalimise sisseseadmisest tänases Eestis? Põhjendage oma seisukohta kahe argumendiga. (2 p) Seisukoht: ??? Põhjendused: 1) otsevalimiste pooldajad rõhutavad rahva osalemise väärtust (osalusdemokraatia) 2) vastaste arvates laiendaks see parlamentaarsele riigile sobimatult riigipea võimufunktsioone jne. Ül 7. Regionaalpoliitika 1996.--1998. aastal küsitlesid TÜ sotsioloogid 8133 põhi-, kesk- ja ametikooli lõpetanut.
valimiskogu kasutamist ning, kes presidendi institutsiooni kaotamist. Artiklis vaatluse all olevates 28 demokraatlikus Euroopa riiigis valitakse president otse, kasutades selleks, kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Valdavalt kasutatakse otsevalimisel täishääleenamue reeglit, kus võitmiseks peab kandidaat koguma vähemalt poole valimisel osalenute häältest. Kui Iirimaal valimised toimuvad, siis kasutatakse kolmandat presidenti otsevalimise meetodit alternatiivset häält. Alternatiivne hääl on üks järjestusmeetoditest. Järjestusmeetodi korral reastab valija kandidaadid häälestussedelil, kui esimeste eelistuste alusel ükski kandidaat valituks ei osutunud, eemaldatakse viimakse jäänu konkurentsist ja võetakse arvesse valijate teised eelistused. Protsess jätkub seni, kuni üks kandidaatidest saavutab häälteenamuse. Alternatiivse hääle eelis lihtenamuse ja kahevoorulise täisenamuse meetodi ees on see, et
4.Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiiv energeetika ja keskkonnahariduse arendamises. RIIKLUSE ARENDAMINE JA DEMOKRAATIA KAITSE DEMOKRAATIA ARENDAMINE 1. Presidendi institutsioon. Peame vajalikuks presidendi otsevalimise kehtestamist. 2. Demokraatia ja omavalitsused. Tõelise demokraatliku riigi kujundamiseks tuleb kohaliku omavalitsuse tasandile jätta võimalikult suur otsustuspädevus. Riigi tasandile tuleb aga delegeerida üksnes selliste küsimuste lahendamine, mis oma olemuselt nõuavad üldriiklikku reguleerimist. 3. Elanikkonna õiguskaitse. Iga inimene saab teostada oma põhiseaduslike õiguste kaitset ja kontrolli riigivõimu tegevuse üle kohtute kaudu
täiustamist. Parlamentaarne demokraatia ei tähenda pelgalt enamuse õigust teostada riigivõimu ükskõik millisel moel ja hoolimata ükskõik millistest väärtustest. Enamuse otsustusmäär on vaieldamatult piiratud rahvusvaheliselt tunnustatud ja kaitstud inimõiguste normidega, mille kohaselt tuleb arvestada ka vähemuste õigusi ega või neid enamuse hääle taustal ignoreerida. 2. Presidendi institutsioon. Peame vajalikuks presidendi otsevalimise kehtestamist. 3. Erakonnad ja nende vastutus. Üleriiklikul tasandil toetab Keskerakond tugeva ja suure liikmeskonnaga erakondade kujunemist, kes oleksid suutelised tagama vajalike reformide elluviimise. Poliitilise stabiilsuse suurendamiseks ja Riigikogu liikmete vastutuse tõstmiseks oma valijate ees peame otstarbekaks, et valimistel osaleksid ainult erakonnad ja üksikkandidaadid. 4. Demokraatia ja omavalitsused. Tõelise demokraatliku riigi kujundamiseks tuleb kohaliku
valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. 70. Presidendi valimise korra seos tema volitustega Riigipea valimise viisi valikul arvestatakse üldiselt riigipea pädevust. Parlamentaarses riigis presidendi otsevalimise ettenägemisel tuleb arvestada, et selliselt saab president tugeva mandaadi, mille kasutamiseks rahva ootustele vastavas ulatuses on õigusi vähe. See võib kaasa tuua rahva pettumise ja riigiõiguslikke probleeme, kui riigipea asub oma volitusi praktikas laiendama. Presidentaalses riigis, s.o riigis, kus valitsus vastutab presidendi ees ja presidendil on ulatuslikud võimuvolitused, on presidendi otsevalimine loogiline ja demokraatia põhimõttest tulenevalt soovitav. 71
häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. 70. Presidendi valimise korra seos tema volitustega Riigipea valimise viisi valikul arvestatakse üldiselt riigipea pädevust. Parlamentaarses riigis presidendi otsevalimise ettenägemisel tuleb arvestada, et selliselt saab president tugeva mandaadi, mille kasutamiseks rahva ootustele vastavas ulatuses on õigusi vähe. See võib kaasa tuua rahva pettumise ja riigiõiguslikke probleeme, kui riigipea asub oma volitusi praktikas laiendama. Presidentaalses riigis, s.o riigis, kus valitsus vastutab presidendi ees ja presidendil on ulatuslikud võimuvolitused, on presidendi otsevalimine loogiline ja demokraatia põhimõttest tulenevalt soovitav.
häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. 70. Presidendi valimise korra seos tema volitustega Riigipea valimise viisi valikul arvestatakse üldiselt riigipea pädevust. Parlamentaarses riigis presidendi otsevalimise ettenägemisel tuleb arvestada, et selliselt saab president tugeva mandaadi, mille kasutamiseks rahva ootustele vastavas ulatuses on õigusi vähe. See võib kaasa tuua rahva pettumise ja riigiõiguslikke probleeme, kui riigipea asub oma volitusi praktikas laiendama. Presidentaalses riigis, s.o riigis, kus valitsus vastutab presidendi ees ja presidendil on ulatuslikud võimuvolitused, on presidendi otsevalimine loogiline ja demokraatia põhimõttest tulenevalt soovitav.
Enamasti on parlamendi kodade pädevus mõnevõrra erinev, tavaliselt on ülemkoja võimupiirid kitsamad kui alamkojad. Ülemkoja roll on erinevates riikides erinev, osades riikides on ülemkojal võimalik seaduste vastuvõttu aeglustada ning kasutada edasilükkavat vetot. Mõnedes riikides on aga ülemkojal võimalik seaduse vastuvõtt blokeerida. Eestis kuulub seadusandlik võib riigikogule ja riigikogu on ühekojaline parlament mis moodustatakse otsevalimise teel kuhu valitakse proportsionaalsuse põhimõttel 101 liiget. Parlamendi pädevusse kuulub oluliseima rollina seaduste vastuvõtmine ning nende seaduste hulka võib kuuluda ka põhiseadus (sõltuvalt konkreetsest riigist). Samuti kuulub parlamendi pädevuste ka muude oluliste otsuste tegemisel. Tavaliselt on parlamendil roll teiste riigiorganite komplekteerimisel, tal võib olla õigus nimetada ametisse kõrgemad riigiorganid (valitsus, kohtunikud
valimiskogu, kes koosneb Riigikogu liikmeist ja kohalike omavalitsuste esindajatest (vähemalt üks esindaja igast kohaliku omavalitsuse volikogust). Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka valimiskogus ei õnnestu presidenti valida, läheb otsustamine taas Riigikokku tagasi. Et sellisel süsteemil on mitmeid puudusi, on viimasel ajal hakatud järjest rohkem rääkima presidendi otsevalimise vajadusest. Viimane aga eeldab põhiseaduse muutmist ja seetõttu on selleks vajalik poliitiliste jõudude suur üksmeel riigikogus. Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Vabariigi president on Eesti riigipea, kelle ametikoht on suuresti sümboolne. Ta on tasakaalustav vahevõim. Presidendi ülesandeid: · esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
3) Poliitiline pluralism, mitmeparteisüsteem või vähemalt kaheparteisüsteem ning legaalse opositsiooni lubamine. Mõnikord on seejuures antud opositsioonile õigus vaidlustada konstitutsioonilise kontrolli raames seadusandliku võimu akte. Eestis on demokraatliku riigi põhimõtted fikseeritud Põhiseaduse §-des 1, 10, § 15 ja § 56 (vt ise). Eestis on mõnikord demokraatliku riigi tunnusteks loetud ka rahvaalgatuse, rahvahääletuse, presidendi otsevalimise ja Riigikogu liikme tagasikutsumise õigust. Kuna neid õigusi Põhiseadus ei sätesta, siis on leitud, et see on demokraatia põhimõttega vastuolus. Tegelikult pole nende õiguste olemasolu demokraatliku riigi hädavajalikud tunnused. Rahvaalgatuse, referendumi ja presidendi otsevalimise olemasolu on küll demokraatlikud, kuid nende rakendamine või mitterakendamine sõltub konkreetse riigi traditsioonidest. Presidendi otsevalitavuse rakendamise vajalikkus sõltub ka
kohalike omavalitsuste esindajatest (vähemalt üks esindaja igast kohaliku omavalitsuse volikogust). Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka valimiskogus ei õnnestu presidenti valida, läheb otsustamine taas Riigikokku tagasi. Et sellisel süsteemil on mitmeid puudusi, on viimasel ajal hakatud järjest rohkem rääkima presidendi otsevalimise vajadusest. Viimane aga eeldab põhiseaduse muutmist ja seetõttu on selleks vajalik poliitiliste jõudude suur üksmeel riigikogus. Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Vabariigi president on Eesti riigipea, kelle ametikoht on suuresti sümboolne. Ta on tasakaalustav vahevõim. Presidendi ülesandeid: · esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
kodanike õigused; nägi ette kohase menetluse ja kodanike võrdse kaitse seaduse alusel 15 1869 1870 laiendas valimisõigust neegritele 16 1909 1913 andis õiguse kehtestada tulumaks 17 1912 1913 kehtestas USA senaatorite otsevalimise 18 1917 1919 keelustas alkohoolsed joogid 19 1919 1920 andis naistele valimisõiguse 20 1932 1933 muutis presidendi ja Kongressi ametisseastumise aega 21 1933 1933 tühistas 18. paranduse 22 1947 1951 piiras presidendi ametiaegade arvu
annaabi.ee 
