Müümise all võib käsitleda kõike, kus soovitakse midagi saavutada vahetuse teel – alates kauba pakkumisest kuni poliitilise võitluseni või isiklikust heaolust kuni perekonnasisese suhtlemiseni. Kõige üldisemas tähenduses võib müüki vaadelda kommunikatsiooniprotsessina, mille käigus informeeritakse teist poolt (ostjat) pakkumise olemasolust ja tingimustest. Turunduse eesmärgiks on luua kindlaid ostusoove rahuldav kaup, kehtestada viimasele vastuvõetav hind, leida müügiks sobiv koht ja lõpuks osata ka pakkumist läbi viia (ehk edustus). Viimane on eelkõige seotud müügiga. Edukaks saab aga vahetust muuta nii tarbijate informeerimise kui oskusliku pakkumise abil. Nendeks tegevusteks kasutatakse turunduses nelja vahendit: reklaami, suhtekorraldust, müügi stimuleerimist ja isiklikku müügisuhtlust. 2
hinnatase, millest kauba hind allapoole langeda ei tohi. Taolist riigipoolset hinnakontrolli kasutatakse reeglina kodumaiste tootjate kaitseks (näiteks põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad). Turg teeb hinna. Tootjatel on õigus oma kaupade või teenuste eest küsida kõrgeimat hinda, kuid tingimuseks on, et see hind vastaks nõudmisele ja rahuldaks ka ostjaid. Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi, kalkuleerida nende tootmisega seotud kulusid ning kujundada oma ostusoove. Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on järgmised ülesanded: · nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine, · tootjate ja tarbijate suunamine, · tulude jaotus.
20 Pakkumine T 15 hind 10 Nõudlus 5 100 300 600 kogus TURUHIND Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi, kalkuleerida nende tootmisega seotud kulusid ning kujundada oma ostusoove. Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on kolm põhilist ülesannet: 1. nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine 2. tootjate ja tarbijate suunamine 3. tulude jaotus Hinna kaudu tasakaalustuvad turul nõudmine ja pakkumine. Väljakujunenud turuhinnaga on sunnitud arvestama nii nõudjad kui pakkujad. Hind peegeldab kauba väärtust nii ostjatele kui ka müüjatele. Kauba kõrge hind turul ahvatleb seda rohkem tootma ja turule müügiks pakkuma
(ressursse). Nõudjad ja pakkujad avaldavad mõju turule. Turu tasakaal tekib tarbijate nõudluse ja tootjate pakkumise koosmõju tulemusel ning püsib seni, kuni toimub muutus ükskõik millises nõudluse või pakkumise mõjuris. Turu tasakaalu korral on nõutav kauba kogus ja pakutav kauba kogus antud hinnatasemel võrdsed. Hind Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi, kalkuleerida nende tootmisega seotud kulusid ning kujundada oma ostusoove. Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on järgmised ülesanded: Ø nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine, Ø tootjate ja tarbijate suunamine, Ø tulude jaotus. Maksimumhind e „hinnalagi” on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi. Maksimumhind on reeglina kehtestatud ostjate kaitseks. Miinimumhind e „hinnapõrand” on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase, millest kauba hind allapoole langeda ei tohi
ja peab järgmist võimalust ootama. Graafiliselt kujutab turu tasakaal nõudlus- ja pakkumiskõvera omavahelist lõikumispunkti (joonis 8). Turu ülejääk ja puudujääk Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Näiteks kui soovid müüa 40 jäätist 10-kroonise hinnaga, sinu jäätisekioskit külastab aga vaid kümme last, kellel on taskus kümme krooni. Sellisel juhul on turul 30 kümnekroonist jäätist rohkem, kui on ostusoove. See ongi turu ülejääk. Turu puudujääk on siis, kui toodet soovitakse osta käibiva hinnaga rohkem, kui on müügiks pakkuda. Näitkeks tegeled lillemüügiga ning sul on enne kooli lõpupidu läinud õitsema vaid 20 roosi, ostjad aga sooviksid osta vähemalt 40. Sellisel juhul on sul puudu 20 roosi, mis ongi turu puudujäk ehk defitsiit. Kumbki ülalkirjeldatud olukord ei saa turumajanduses kaua kesta. Kui turul on tegemist
Monopoli puhul puudub konkurents pakutavale tootele või teenusele ja puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis on ühiskonna seisukohalt liiga kõrge. 4. Mis rolli mängivad turul nõudmine ja pakkumine? Selgita (2p) Nõudmine - on kauba kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma selle hinna eest. Soovid esitatakse nii kaubasortimendi koguse kui ka kvaliteedi osas. Inimeste soovid on aga väga erinevad. Erinevatel turgudel mõjutavad ostusoove erinevad tegurid. Võib aga välja tuua olulisemad nõudmist mõjutavad tegurid. a) kauba hind b) tarbija maitse c) ostujõud d) teiste kaupade hinnad Pakkumine - Kõik, kes turul midagi müüa soovivad on pakkujad. Nende müügisoovid moodustavad turupakkumise. Kui tarbija on huvitatud ostmisest võimalikult madala hinna eest, siis pakkuja soovib kaupa müüa võimalikult kallilt. Pakkumine on kaubakogus , mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama
tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid. Mida madalam hind, seda suurem on ostusoov ja vastupidi. Nõudlusseadus kehtib samal põhimõttel. Nõudlusmõjurid ehk nõudlust määravad tegurid on need tegurid, mis võivad muuta kauba nõudlust. Need on: 1) tarbijate sissetulek 2) teiste kaupade hinnad 3) tarbijate ootused 4) tarbijate arv 5) tarbijate maitse ja eelistused. Liikumine mööda nõudluskõverat ja selle nihe Tarbijate ostusoove mõjutavad tegurid toovad kaasa, kas liikumise mööda nõudluskõverat või selle nihke. Liikumine mööda nõudluskõverat toimub siis kui muude tingimuste samaks jäädes toimub muutus toote hinnas, on meil tegemist muutusega nõutavas koguses. Nõudluskõvera nihe toimub siis kui hinna samaks jääde muutub mõni nõudlust mõjutav tegur. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida müüjad antud ajahetkel soovivad ja suudavad müüa
Teinekord aga esitatakse apellatsioon otseselt, selgesti sõnastatult, tarbija teadvusele suunatuna. Nii või teisiti aga loob reklaam mingi kujutluse pakutavast kaubast (teenusest), mingid tundmused (suhtumise). ( Priimägi 1989:24) 9 Reklaam manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega, mitte ei loo uusi vajadusi. Küll aga võib ta luua uusi ostusoove. See, miks reklaam ei ole suuteline looma uusi vajadusi, seletub õige lihtsalt. Inimestel on juba olemas teatud baasvajaduste komplekt, mida kaubanduspoliitikaga muuta ei ole võimalik, küll aga on võimalikära kasutada. Vajadusteks nimetame inimese psüühika ja käitumise liikumapanevaid jõude, mis panevad ta midagi tegema, panevad käituma mingis kindlas suunas ja seda eesmärgiga vähendada vajaduse tunnetamise tugevust, leevendada vajaduse rahuldamatusest tekkinud pinget
nagu WEB, 4G jms, samuti andmebaasid, millele toetub CRM. E-kaubandus (E-Commerce) on aga väike osa e-ärist, see on ostu- ja müügiprotsessi toetamine läbi elektrooniliste kanalite. E-kaubandust ei saa vaadata iseseisvana, sest ta on sõltuvuses teistest nagu e-turundus ja e-äri E-turg (E-Marketplace) on ostja- ja müüjavaheline mitteotsene virtuaalne kontakt internetis. E-ostmine (E-Procurement) hõlmab tarbijate ostusoove, autoriseerimist, tellimist, kauba kohale toimetamist ja kauba eest tasumist ostja ja pakkuja vahel. E-turundusele ehk internetiturundusele on iseäralikud miljonite äride, miljardite inimeste ja triljonite seadmete võrgustumine ja seeläbi omavahelises ühenduses olemine. E-turundus aitab turundajal suurendada müüki, saada lähemale tarbijatele lisateenuste ja - teeninduse kaudu. E-turu plussid ja miinused
Asenduskauba hind langeb Asenduskauba hind tõuseb Kaaskauba hind tõuseb Kaaskauba hind langeb Sissetulek väheneb Sissetulek suureneb Rahvaarv väheneb Rahvaarv suureneb Eelistatakse vähem kassette Eelistatakse rohkem kassette Liikumine mööda nõudluskõverat ja nõudluskõvera nihe Tarbijate ostusoove mõjutavad tegurid toovad endaga kaasa, kas liikumise mööda nõudluskõverat või nõudluskõvera nihke. Liikumine mööda nõudluskõverat. Kui muude tingimuste samaks jäädes toimub muutus toote hinnas, on meil tegemist muutusega nõutavas koguses. Sellisel juhul toimub liikumine mööda nõudluskõverat. Kui kassettide hind tõuseb 120 kroonilt 200 kroonini, liigume me mööda nõudluskõverat punktist c punkti e (vt. Joonis 3.1). Nõudluskõvera nihe
tasakaaluhinnaks ning kaubakogust tasakaalukoguseks. Tasakaalukoguse korral on nõutavad ja pakutavad kogused turul võrdsed. 9 Joon is 5. Nõudlus- ja pakkumiskõverad. Nõudluse- pakkumise mudel. TURUHIND Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi, kalkuleerida nende tootmisega seotud kulusid ning kujundada oma ostusoove. Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on kolm põhilist ülesannet: 1. nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine 2. tootjate ja tarbijate suunamine 3. tulude jaotus Hinna kaudu tasakaalustuvad turul nõudmine ja pakkumine. Väljakujunenud turuhinnaga on sunnitud arvestama nii nõudjad kui pakkujad. Hind peegeldab kauba väärtust nii ostjatele kui ka müüjatele. Kauba kõrge hind turul ahvatleb seda rohkem tootma ja turule müügiks pakkuma. Vastupidiselt sellele, viivad
Asenduskauba hind langeb Asenduskauba hind tõuseb Kaaskauba hind tõuseb Kaaskauba hind langeb Sissetulek väheneb Sissetulek suureneb Rahvaarv väheneb Rahvaarv suureneb Eelistatakse vähem kassette Eelistatakse rohkem kassette Liikumine mööda nõudluskõverat ja nõudluskõvera nihe Tarbijate ostusoove mõjutavad tegurid toovad endaga kaasa kas liikumise mööda nõudluskõverat või nõudluskõvera nihke. Liikumine mööda nõudluskõverat. Kui muude tingimuste samaks jäädes toimub muutus toote hinnas, on meil tegemist muutusega nõutavas koguses. Sellisel juhul toimub liikumine mööda nõudluskõverat. Kui kassettide hind tõuseb 120 kroonilt 200 kroonini, liigume me mööda nõudluskõverat punktist c punkti e (vt. Joonis 3.1). Nõudluskõvera nihe
· Asenduskauba hind langeb · Asenduskauba hind tõuseb · Kaaskauba hind tõuseb · Kaaskauba hind langeb · Sissetulek väheneb · Sissetulek suureneb · Rahvaarv väheneb · Rahvaarv suureneb · Eelistatakse vähem kassette · Eelistatakse rohkem kassette 3.1.4 Liikumine mööda nõudluskõverat ja nõudluskõvera nihe Tarbijate ostusoove mõjutavad tegurid toovad endaga kaasa, kas liikumise mööda nõudluskõverat või nõudluskõvera nihke. Liikumine mööda nõudluskõverat. Kui muude tingimuste samaks jäädes toimub muutus toote hinnas, on meil tegemist muutusega nõutavas koguses. Sellisel juhul toimub liikumine mööda nõudluskõverat. Kui kassettide hind tõuseb 120 kroonilt 200 kroonini, liigume me mööda nõudluskõverat punktist c punkti e (vt. Joonis 3.1). Nõudluskõvera nihe
Paraku pole meist keegi aga piiramatult rikas ja seepärast tuleb alati arvestada suhteliste hindadega. Need aga sõltuvad sellest, kui vähe või palju on antud hüvist võrreldes teiste hüvistega. 1.11 Tarbija rahulolu ja selle muutumine (piirkasulikkus). Tarbija valikuteooria põhialuseks on piirkasulikkuse analüüs. Piiranalüüs lähtub eeldusest, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid kui suuri muudatusi. Nõudlus iseloomustab ostusoove, mis on tarbijatele taskukohased ja hinnalt vastuvõetavad. Kuna kõigi soovide rahuldamine ei ole võimalik, siis peab nende hulgas tegema valiku ja välja valima kõigepealt need soovid, mis pakuvad kõige enam rahuldust. Järelikult tuleb kindlaks määrata iga soovi kasulikkus oma tarbimiseelarves. Pärast seda on võimalik asuda tarbija käitumise mudeli koostamisele. Kasulikkus rahuldus, mida inimene tunneb kaupa või teenust tarbides.
Pakkumine on kaupade või teenuste kogus, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Turupakkumine on kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel. Hind on rahaline väärtus, mille eest saab toodet või teenust osta või müüa. Hinnad võimaldavad inimestel Konkurents on võrrelda kaupade väärtusi, kalkuleerida nende tootmisega seotud kulusid ning majandustege- kujundada oma ostusoove. Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on vuses osalejate kolm põhilist ülesannet: nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine; tootjate ja püüdlemine sama tarbijate suunamine, tulude jaotus. Turuhind kujuneb nõudjate ja pakkujate suhtle- eesmärgi poole olukorras, kus ühe
annaabi.ee 
