KOSMEETIKA JA HÜGIEEN Enamus kosmeetikatooteid, mis jõuavad tarbijani läbi euronõuete rangete turvaväravate (nii nagu ka kosmeetikumid USA-s, Austraalias ja teistes arenenud riikides), peavad enne ostjani jõudmist edukalt läbima terve testide labürindi. Olenevalt kreemi keerukusest ja kasutatavate koostisosade tõhususest, võib testide arv erinevate kosmeetikumide lõikes kõikuda, kuid on viis testi, mida on kohustatud enne turustamist läbi tegema kõik kosmeetikatooted. Stabiilsuse test Valmimisest alates peab kosmeetikatoode säilima umbes kolm aastat (see kehtib muidugi kinnises pakendis ja kasutamata toote kohta). Stabiilsuse kindlakstegemiseks
tuum toode põhitoode tuum toode VÄÄRTUS = kasud tooteast : kulutused toote hankimisel = = funktsionaalne kasu + emotsionaalne : raha + aeg + energia + materiaalsed kulud TURUSTUS – kuidas kaup liigub tootjast ostjani, protsess TURUNDUSE EESMÄRK – valmistada õigele tarbijale õige toote toimetada õigel ajal õigete sõnadega ja õigesse kohta TURUBARJÄÄRID – 1) ruumiline – tarbija liiga kaugel 2) ajaline – kes saab kiiremini 3) tajuline 4) omandiline – omandi üleminek 5) väärtuseline – erinev väärtus erinevate inimeste jaoks TARBIJA KASUD – 1) vormikasu – toote väljanägemus 2) ajakasu – vedaja
eristatud. (2) Kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. (3) Kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas ja asja omadused ei võimalda müüjal asja eraldamist enne selle vastuvõtmist ostja poolt, loetakse asi ostjale üleantuks, kui müüja on teinud kõik vajaliku, võimaldamaks ostjal asi vastu võtta. (4) Kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Kui lepingus on ette nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama. (5) Kui müüja on tarbijalemüügi puhul jätnud asja ostjale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks. § 210. Müüja täiendavad kohustused asja vedamise puhul
kardinate ost- materjal maksab 40.-, õmblemine 60.-, siis töövõtuleping), individuaaltunnustega asja valmistamine on töövõtulepinguga) 7. Müüja kohustused: 1. objekti üleandmine (§208 lg1) 1. müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlas kohas (§209 lg1), vastutab ostja 2. müüja peab asja ostja kätte toimetama (§209 lg4 1.lause), vastutab müüja 3. müüja peab korraldama asja transpordi ostjani (§209 lg4 2.lause), ostja riisiko 2. omandi üleandmine (§208 lg1) • kinge Kasutuslepingud: • üür • rent • liising • laen ja krediit Teenuste osutamise lepingud: • teenuste osutamise lepingute süsteem VÕS-s • käsund • töövõtt Pootle kohustused ning lepingu täitmise kulude kandmine • Üldpõhimõte §90 • Üleandmiskohustusega seonduvad kulud: ◦ §215 lg1
Enimlevinud internetipettused Internetioksjonid Läbi internetioksjonite pakutakse kaupu reeglina müüa ettemaksu nõudega. Paraku toimub kõige rohkem internetipettuseid just oksjonite vahendusel, sest ,,müüjad" koos rahaga kaovad jäljetult, jättes tellitud kauba ostjale saatmata. Seega tuleks enne ostmist võimalikult palju uurida isiku kohta, kellega te tehingu sõlmite ning suurte summade puhul kasutada ainult deposiitmakseid (raha kantakse müüja e-kontole alles peale kauba ostjani jõudmist). Täpsemat teavet deposiitmaksete teostamise kohta uurige internetioksjonite lehekülgedelt. Tulevikku ennustavad kirjad Olge ettevaatlikud kirjadega selgeltnägijatelt või ennustajatelt, kes tasu eest lubavad muuta teie elu ning ennustada tulevikku. Sageli on ,,ennustajate" saadetud kirjad agressiivse alatooniga, lubades, et teenusest loobumise korral juhtub teiega midagi halba. Ennustajate pakkumistele reageerides, satute
ära kasutada laeva mahutavust ja tekil on nendest võimalik moodustad kompaktne "karavan", mis tormisel merel ei lagune. Venemaal on saepuidu mõõtühikuks Peterburi standard, mis võrdub 165 kuupjalaga ehk 4,67 kuupmeetriga. Saepuidu põhiühikuks on paketid. Nende sisu kohta antakse ostjale täpsed andmed nii, et ostjal on võimalus korraldada kauba edasimüüki. Seepärast on oluline, et paketid jõuaksid ostjani vigastamatutena. Laadimis- ja lossimistööde käigus saab mõnedele pakettidele osaks üsna karm kohtlemine, millega kaasnevad mehaanilised vigastused ja kvaliteedi langus. Kaubasaatja nõusolekuta ei tohi paketti osadeks jagada. Andmed paketi sisu kohta leiduvad kas käsitsi või arvutil kirjutatud ja paketile kinnitatud markeerimislehel. Saepuidu vead Kvaliteedivead Struktuurivead Seisukorravead
Üleandmiskohustuse täitmiseks on kolm peamist viisi: Müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlaks määratud kohas (teistest samaliigiliste tunnustega asjadest eraldi), ostja peab sellele ise järgi minema (§ 209 lg 1). Müüja peab müüdud asja ostjale kätte toimetama (§ 209 lg 4 1 lause, tarbijalemüük 3 lause). Müüja ei pea asja ostjale kätte toimetama, kuid peab hoolitsema selle ostjani toimetamise korraldamise ehk veo eest (§ 209 lg 4 2 lause). Kohustus saab täidetud siis, kui ta annab selle vedajale üle. Üleandmiskohustuse täimine ja valduse üleandmine ostjale, üleandmine VÕS § 209 ja AÕS § 92 mõttes. Üleandmiskohustuse täitmise ajahetke olulisus: Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek ostjale (§ 214): riisiko ülemineku
Tarbijal ei ole erinevalt majandus- või kutsetegevuses tegutsevast ostjast kohustust asja üle vaadata. Seega saab tarbija tugineda hiljem ka nendele puudustele, mida ta koheselt ei märganud. VÕS § 211 kohaselt peab müüja tarbijale üle andma ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Müüja peab tarbijale üle andma asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui tarbijamüügi puhul peab asja ostjani toimetama müüja, ei lähe asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle enne asja ostjale üleandmist või ostja poolt asja vastuvõtmisega viivitusse sattumist (VÕS § 214 lg 5). Kui tarbija võib mõistlikult eeldada asja kasutamise, korrashoiu või parandamisega seotud teenuste olemasolu ja müüja ise neid ei osuta, peab ta tarbijale asja üleandmise ajal ja tarbija nõudmisel ka pärast seda andma piisavalt teavet teenuste kasutamise võimalustest (VÕS § 232).
kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Müügi eriliigiks on tarbijalemüük. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus-või kutsetegevuses, müüb asja tarbijale. Müügitehing eeldab asja üleandmist ostjale, kuid see üleandmine võib lepingus olla sätestatud erinevalt. Juhul kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, loetakse asi üleantuks selle andmisega ostja valdusse. Asja üleandmise kohas ja üleandmise ajal peab müüja ostjale üle andma ka asja vastuvõtmiseks, valdamiseks ja kasutamiseks vajalikud dokumendid. Asja üleandmisega läheb ostjale üle ka asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko. Asja ostuhinna määramine võib toimuda erinevalt: kas määratakse kaalu järgi või arvestatakse hulga, mõõdu või kaalu alusel.
Müügileping on müüja ja ostja vahel sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel. 1.2. Kas leping on kehtiv? Leping on kehtiv, kuna ei esine sisu- ega vormipuudusi. 2. Rikkumine (kaup kaks kuud hiljem) 2.1. Kohustuse sisu. Müüja kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30% ettemaksu tasumist. Sellest tulenes müüja kohustus toimetada köögimööbel ostjani kolme nädala jooksul. VÕS § 208 lg 1 tulevad poolte kohustused – peab üle andma, peab maksma 2.2. Kas kohustust on rikutud? Kaasusest tuleneb asjaolu, et müüja viivitas mööbli üleandmisega kaks kuud. Ta ei täitnud oma lepingulist kohustust kolme nädala jooksul asi üle anda. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine 4 võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamine. Müüja viivitamist kaks
kohustub võtma asja vastu ja maksma selle eest tasu (VÕS § 208). VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule ja seadusele. Lepingus lepiti kokku, et kaup antakse ostjale üle. Kas kohustust on rikutud? VÕS § 100 kohustust rikuti, sest müüja ei andnud kaupa ostjale üle. Kuna pooled leppisid kokku, et mööbel tuleb ostjale üle anda; VÕS § 209 lg 4 järgi peab müüja asja ostjani toimetamise kohustuse korral andma üle valduse. Kui ta tuleb kohale ja ei saa anda valdust üle, siis ei tohi kaupa hoovi jätta. Valdus peab olema üle antud, hoovi ei tohi lihtsalt jätta Kas võib rikkumisele tugineda? VÕS § 101 lg 3 ostjat ei olnud kohal. Seega ei saanud müüja oma kohust täita, võlausaldaja sattus vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1. Vastutus/täitmise välistatus Vastutus, st kas saab ÕKV kasutada VÕs § 108 lg 2
Saab kauba kätte d) Akreditiiv on ostja panga kohustus tasuda müüjale tema poolt saadetud kauba eest akreditiivis määratletud tähtajal, eeldusel, et kõik akreditiivi tingimused ja nõuded on täidetud. Teisisõnu volitab ostja oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja omapoolsed kohustused on täitnud. Akreditiivi eesmärk on leida kompromiss ostja ja müüja lahknevate huvide vahel. Kui ostja soovib maksta alles siis, kui kaup on saabunud kaubasaadetise lõpp-punkti ehk ostjani, siis müüja soovib lähetada kauba teele alles pärast vastava tasu saamist. Akreditiivi avaja pank aitab neid erimeelsusi ületada. Akreditiivide toimimise põhimõte: 1)Tasumine akreditiiviga leping 2)Korraldus pangale akreditiivi avamiseks 3)Ostja pank informeerib müüja panka akreditiivi avamisest 4)Teatab müüjat akreditiivi avamisest 5)Müüja annab kauba transpordifirmale Rahanduse alused 1 2013 3
loodusväärtuste (nt vääriselupaigad) seisund ja paiknemine. Mõttekas on koostada tööde majanduslik arvestus: - valida vastavalt metsa iseloomule ja kasutatavatele võimalustele sobivad masinad, seadmed ja tehnoloogia; - väljaminekute osas arvestada kõigi kuludega nii töövahenditele (mootorsaag, muud käsitööriistad, turvavarustus, masinad ja seadmed), tööjõule, tööde planeerimisele ja korraldamisele, maksudele, materjali transpordile ostjani kui ka muude kuludega; - sissetulekute osas hinnata planeeritud sortimentide (palk, paberipuu, küttepuu jmt) ja hindade põhjal saadavat tulu ning leida kulude lahutamisega puhastulu; - raiete planeerimisel ei tohi unustada lähitulevikus tehtavaid kulutusi metsa uuendamiseks ja hooldamiseks; - arvestada tuleb erinevate võimalustega tööde teostamisel kas on mõttekas teha tööd ise (nt harvendusraie, kus kasutatakse mootorsaage ja hüdrotõstukiga varustatud
RISK KULUD KRIITILINE PUNKT Ei saa kasutada, kui müüja ei ole võimeline ei vahetult ega kaudselt muretsema impordilitsentsi. Lepingu maksumus sõltuvalt tarneklauslist. Veoviis vaba DDP kõik imporditolli DDU formaalsused DAF vedu ostjani CIP transiiditolliformaalsused CPT kindl ostja kasuks kindl müüja kasuks FCA veoleping sihtkohani/piirini DAF puhul eksporditolliformaalsused EXW pealelaadimine (vedu) Kauba tarneks ettevalmistamine Kauba valmistamine Lepingu maksumus sõltuvalt tarneklauslist laevaveol kõik imporditolli
Kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. Kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Kui lepingus on ette nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama. Kui asja ostuhind tuleb arvutada asja hulga, mõõdu või kaalu alusel, võetakse arvutamisel aluseks asja hulk, mõõt või
Tarbijal ei ole erinevalt majandus- või kutsetegevuses tegutsevast ostjast kohustust asja üle vaadata. Seega saab tarbija tugineda hiljem ka nendele puudustele, mida ta koheselt ei märganud. VÕS § 211 kohaselt peab müüja tarbijale üle andma ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Müüja peab tarbijale üle andma asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui tarbijamüügi puhul peab asja ostjani toimetama müüja, ei lähe asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle enne asja ostjale üleandmist või ostja poolt asja vastuvõtmisega viivitusse sattumist (VÕS § 214 lg 5). Kui tarbija võib mõistlikult eeldada asja kasutamise, korrashoiu või parandamisega seotud teenuste olemasolu ja müüja ise neid ei osuta, peab ta tarbijale asja üleandmise ajal ja tarbija nõudmisel ka pärast seda andma piisavalt teavet teenuste kasutamise võimalustest (VÕS § 232).
Asjade eraldamine toimub tavaliselt pakendamise, eristamise, markeerimise jms-ga. Oluline on, et sooritusrisk läheb võlausaldajale üle siis, kui võlgnik on kõik omalt poolt teinud kohustuse täitmiseks. See, mis on vajalik teha kohustuse täitmiseks, sõltub täitmise viisist ja pooltevahelisest kokkuleppest. Nt sätestab VÕS § 209 müüja kohustused asja üleandmisel vastavalt sellele, kas täitmine toimub võlgniku juures, võlgnik tuleb asjadele ise järele või toimetatakse asi ostjani vedamisega. Kui võlgnik on teinud kõik seaduses või lepingus nõutava kohustuse täitmiseks ja sh eraldanud võlgnetavad liigitunnustega asjad teistest liigitunnustega asjadest, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest, kui eraldatud asjad juhuslikult hävivad. Kui võlausaldaja ei ole asju vastu võtnud, kuid riisiko on seaduse kohaselt talle üle läinud, satub võlausaldaja viivitusse. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul,
Asjade eraldamine toimub tavaliselt pakendamise, eristamise, markeerimise jms-ga. Oluline on, et sooritusrisk läheb võlausaldajale üle siis, kui võlgnik on kõik omalt poolt teinud kohustuse täitmiseks. See, mis on vajalik teha kohustuse täitmiseks, sõltub täitmise viisist ja pooltevahelisest kokkuleppest. Nt sätestab VÕS § 209 müüja kohustused asja üleandmisel vastavalt sellele, kas täitmine toimub võlgniku juures, võlgnik tuleb asjadele ise järele või toimetatakse asi ostjani vedamisega. Kui võlgnik on teinud kõik seaduses või lepingus nõutava kohustuse täitmiseks ja sh eraldanud võlgnetavad liigitunnustega asjad teistest liigitunnustega asjadest, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest, kui eraldatud asjad juhuslikult hävivad. Kui võlausaldaja ei ole asju vastu võtnud, kuid riisiko on seaduse kohaselt talle üle läinud, satub võlausaldaja viivitusse. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul,
annaabi.ee 
