Günter Wilhelm Grass, sündinud 16. Oktoobril 1927 poolas, on saksa kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1999. aastal. Günter Grassi vanemad pidasid juurviljapoodi. Ta teenis Teise maailmasõja ajal tankiüksuses, kuni ta sai haavata ja sattus pärast sõda ameeriklaste kätte vangi. 1956. aasta algusest 1960. aasta alguseni elas ta Pariisis, kus valmis ka romaani "Plekktrumm" käsikiri. Kuulsamad teosed Danzigi triloogia: ,,Plekktrumm" ,,Kass ja hiir" ,,Koera-aastad" Plekktrumm valmis 1959 a. Novell on osa Danzigi triloogiast. Selle põhjal tehti ka film 1979. Aastal, Film võitis mõlemad Palme d'Ori ja parima võõrkeelse filmi tiitli. Teos räägib ühest poisist ja tema seiklustest. Kui poiss sai kolme aastaseks, siis sai ta endale sünnipäevaks plekktrummi, millest saab tema kõige tähtsam ese. Samal päeval otsustab peategelane, Oskar, kasvamise lõpetada. Vanemaks saades satub peategelane pahandustesse, kuid tema lühikese kasvu tõttu teda ei...
Elas kord üks pere. Sinna perre kuulusid ema Mai, isa Tõnu, poeg Siim ja tütar Laura. Ema ja isa lähevad paari päeva pärast kaheks nädalaks puhkusele ja lapsed pidid selleks ajaks vanaema ja vanaisa juurde maale minema. Lapsed aga ütlesid, et kas me lihtsalt koju ei või jääda, oleme ju juba 12-aastased, me saame ise ka hakkama. Ema küsis selle peale, et miks nad vanaema ja vanaisa juurde ei taha minna. Siim ütles, et nende juures on nii igav ja Laura lisas, et kui nad seal eelmine kord olid, uuris vanaema, kas ta temaga koos kududa ei taha. “Mina ja kuduma! Ei!” hüüatas Laura. Isa aga ütles kavalalt: “No kuulge, me eile rääkisime vanaema ja vanaisaga. Nad ütlesid, et neil on midagi väga huvitavat teie jaoks ja vanaisa küsis, et kas teile kummitused meeldivad.” Lapsed hüüdsid kooris: “Jaa, väga meeldivad! Me iga päev räägime tondijutte! Aga oot, miks vanaisa seda teada tahtis?” Isa vastas, et seda ta ei tea ja läks emaga ülemisele korr...
,,Hulkur Rasmus" Autor: Astrid Lindgren Illustraator: Reet Rea Tegelased: Rasmus, Oskar,Martina,preili Hök, politseinikud, pätid. Rasmus oli 9-aastane poiss, kes elas Västerhaga lastekodus. Seal oli kuri kasvataja preili Hök ja poisile ei meeldinud seal. Ühel öösel otsustas ta põgeneda. Rasmus sattus öösel heinaküüni, kus ta magas ja hommikul ärgates avastas, et ta pole üksi seal. Küünis oli üks hulkuri välimusega mees nimega Oskasr. Nad said sõpradeks ja hakkasid koos ringi rändama. Nad teenisid söögiraha pilli mängides ja lauldes.Ükskord kui Sandös olid vargad käinud, võttis politsei Oskari kinni. Kuid kuna tõendeid ei olnud, siis lasti ta vabaks.Ühel päeval kui Oskar ja Rasmus tahtsid minna proua Hedbergi juurde raha teenima, sattusid nad röövlitele peale. Kuna nad midagi teha ei saanud, läksid nad sealt ära. Hiljem nägid nad neid röövleid veel. Kui nad üheks ööks läksid mahajäetud külla ööbima, tulid samad vargad nende majja ja ...
Viimsi Kool Ketrin Umbjärv 8c Oskar Luts Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1. Esimene maailmasõda..........................................................................................4 2. Perekond ja lapsepõlv...........................................................................................5 3. Vaikne nurgake.....................................................................................................6 4. Kokkuvõte............................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................7 Sissejuhatus ...
,,DETEKTIIV LOTE" Toimus: 13.12.08 kell 12.00 Teater: Vanemuine (Suures majas) Tartus LAULUD: *Kelleks tahad saada *Leiutaja Oskari laul *Detektiivi laul *Jäneste kurb elu *Lotte laul hoolimisest *Spordimeeste laul *Kass Betty laul sõprusest ja võistlemisest *Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt ...
Kokkuvõte Jagatud Saladused Agnes Kolga Tegelased: Johanna- hüüdnimi Hanna 18 aastane Hanna parim sõbranna Ingrid (pikkade blondide juustega) Hanna ja Ingrid käivad 11 klassis Ingridi vend Oskar Oskari sõber Aleksander Oskar ja Aleksander käivad 12 klassis Hanna vend Kaarel 4 aastane Hanna ekspeika Kevin Hanna ema ja isa ning Kaarli tegelik isa ja Hanna ema parim sõber Indrek Johanna on oma elus läbimas väga rasket etappi, ta on läinud lahku oma poissõbrast Kevinist, kes Johannat lõi viimase sünnipäeval ja jättis ta üksi paika kust ta ei osanud ise koju minna. Hiljem soovis Kevin leppida. Johanna püüdis küll vastu seista, aga nad olid juba päris pikalt koos olnud ja Johanna ei suutnud keelduda. Kevin ei taha tüdrukust kuidagi lahti lasta. Kevin on väga kontrolliv ja suhtub Hannasse nagu omandisse- vihastab kergesti ja siis kui temal soov tahab leppida. Ingrid, keda Kevin vihkas, küll püüdi...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Oskar Kallis (1892 -- 1917) Autor: Liina Margna Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2003 1 Elulugu 11.11.1892 Tallinnas, Miina ja Tõnise Kallise esiklapsena sündis poeg Oskar 1907 I semester õpingud A.Laikmaa ateljee-koolis 1910 lõpetas Tallinna linnakooli 1910 1914 töötas joonestajana arhitekt E.Boustedti ehituskontoris 1912 1913 õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel 1913 II sem. 1916II sem. taas A.Laikmaa ateljee-koolis 1914 1917 november töötas joonestajana Peeter Suure Merekindluse ehitusel 1912 II preemia Tallinna Eesti Põlumajanduse Seltsi (TEPS) ...
Paralleelsed elulood James Dean James Byron Dean sündis 8. veebruaril 1931 Marionis, Indianas. Kuus aastat peale seda, kui ta isa oli jätnud põlluharimise, et saada hambatehnikuks kolisid nad perega Californiasse. Dean oli väga lähedane oma emaga, keda kirjeldati kui ainukest inimest, kes oli võimeline teda mõistma. 1938. aastal kui Dean oli 9-aastane suri ta ema emakavähki. Kuna isa polnud võimeline poja eest hoolt kandma kolis Dean Fairmounti, Indianasse oma õe ja tolle mehe juurde. James otsis nõu ja abi metodisti pastorilt reverend James DeWeerdilt. Mõningad allikad väidavad, et Dean'il oli intiimne suhe pastoriga, mis algas juba keskkoolis ning kestis mitmeid aastaid. Keskkoolis oli Dean tulemuslikult keskpärane, kuid populaarne mängides pesapalli, korvpalli ning õppides draamat. Peale lõpetamist 1949. aastal kolis ta tagasi Californiasse, et elada koos oma isa ja kasuemaga. Californias läks...
Tõde ja Õigus V I Indrek tuleb vargamäele Ta leiab eest muutund vargamäe pole enam pedajaid vaid nende asemel on kivihunnik, pole enam pihlakat mis sai jussi kuuse asemele istutatud, saunast leiab ta isa kes on vanaks jäänud ja nad träägivad kuidas läinud on ja kas ajalehes olnud artikkel vastab tõele et Indrek on mõrtsukas selle peale läheb jutt lahti jumala teemal kas Jeesus oli jumala poeg või ta ainult pidas ennast selleks. Indrek ütleb isale et ta jääb vargameäle, mis teeb ise korraks rõõmsaks , kuid siis ütleb isa et vargamäe on nagu sunnitööpaik ja Inderk nõusutb sellega etsunnitöö on hea kui ennast vabana tunned ja linn ajabgi kõhu lahti kõigil. Suss on saanud varvamäe peremeheks. II Maret tuleb isale süüa tooma ja näeb Indrekut ja hakkab nutma, vahetvad paar lauset ja Indrek otsustab minna vanu maid üle vaatama, isa annab talle oma vandand pastlad jalga, mille ta vahetu...
Kool (Tallinna Saksa Gümnaasium) REFERAAT Katrin Pauts “Hull hobune” nimi (Peeter Tamm) rühm (10. A) linn aasta (Tallinn 2018) SISUKORD Ülevaade autori elust ja loomingust Katrin Pauts sündis 25. Augustil 1977 Muhu saarel. Pautsi isa on pärit Muhumaalt ja ema Eesti mandriosast. Ta on ajakirjanik, stsenarist, toimetaja ja novellikirjanik. 1995. aastal lõpetas ta Orissaare Gümnaasiumi. Seejärel läks ta Tartu Ülikooli ajalugu õppima, kuid leidis, et see on liiga igav ja jättis ajaloo õppimise pooleli. Pärast seda hakkas Pauts ajakirjandusega tegelema, oma esimese artikli avaldas ta Õhtulehes. Ta oli aktiivne ka televisioonis, tuntuim saade millega ta tegeles oli “Eesti tippmodell”, kus ta oli toimetaja. Peale sarja lõppu 2016. aastal alustas ta oma kirjanikukarjääri. Pauts avaldas oma esimese raamat “Politseiniku tütar” 2016. aastal. See on põnevusromaan, mille tegevus toimub Saaremaal. Teos oli suhteliselt edukas ja ...
Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleid...
"Tõde ja õigus V" Anton Hansen Tammsaare Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eed...
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja t...
I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süven...
Tõde ja õigus 1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli muutuste põhjus ja korraldaja. 2. Koosolek jõe süvendamiseks See oli vana Andrese ammune unistus kuigi sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma mõtte läbi surub. 3. Tiina tulek Vargamäele Paljud sündmused keerlesid ümber Tiina. Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema ise oli seal aga Indreku pärast. 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt Kõigepealt sureb Oru Pearu otsides lepitust Andresega, kuid Andres ei soovinud seda. Andres sureb hiljem rahulolevalt, pärast seda kui ta on näinud jõe puhastamise algust. 5. Tiina ja Indrek " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja t...
TÕDE JA ÕIGUS V 1) Indrek saabub Vargamäele. Läheb isa juurde sauna. Isale ütles, et tuli maale tagasi ja hakkab siin tööd tegema. Kraavi kaevama. 2) Hommikul ärgates toimetas Maret nende juures saunas. Küsiti Indreku tuleku põhjust ja mida ta tegema kavatseb hakata. Pärast sööki läks Indrek sohu vanu tuttavaid kohti otsima ja Madise kaevatud kraave vaatama. Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist ...
TÕDE JA ÕIGUS I XXVII Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad II Madis tutvustas Andresele ja Krõõdale nende uut talu. väiksematele, kuidas nemad said kunagi lumehanges hullata, aga praegu III Algas töö, eluaegne töö. Pühapäeval mindi kirikusse ja sulast seda ei...
Oskar Luts (26.12.1886 (07.01.1887) 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid paar talve koolis käinud: nad oskasid lugeda ja kirjutadagi. Vanaisa Mart pidanud lühikest aega koolmeistri ametit. Kirikhärrale meeldinud ta oma õiglase meele ja ilusa lauluhääle poolest, mistõttu tema hooleks usaldatud mõneks talveks laste õ...
Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris ki...
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne s...
"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid · "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta) · "Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas, et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse." (Jepihhodov) · "Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on m...
"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta) "Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas, et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse." (Jepihhodov) "Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on meie...
Oskar Luts Lastekirjanduse referaat Tartu 2008 Sisukord 2. Sissejuhatus..........................................................................................................3 3. Elulugu...............................................................................................................4 4. Loomingust üldiselt...........................................................................................6 5. Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar L...
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Muna Ott tööd. Oma k...
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
annaabi.ee 
