valitsustevaheliseks c) Peale Lissaboni lepingute Euroopa Liidus valitsustevahelist koostööd enam ei viljeta d) Lissaboni lepinguga kaovad ära sammaste nimetused, ent kõik sensed valitsustevahelise koostöö valdkonnad jäävad alles. 6. Missugune alljärgnev väide EL eelarve kohta on korrektne a) EL iga-aastase eelarve vastuvõtmiseks on vajalike liikmesriikide poliitiline kokkulepe b) EL eelarve tuluallikateks on liikmesriikide erinevat tüüpi osamaksed c) EL eelarvest saavad rohkem raha need liikmesriigid, kes sinna ka rohkem panustavad 7. Missugune alljärgnev tolliliidu teooriast tulenev väide tänase EL ühise majandusruumi kohta on korrektne a) Tolliliidu loomisega kaasnevad positiivne kaubandust loov efekt ja negatiivne ümbersuunav efekt, kusjuures kaubandust loov efekt üldjuhul kaalub üles ümbersuunava efekti b) Tolliliidu loomisega kaasnevad negatiivne kaubandust loov efekt ja positiivne
võlgasid, kuigi lepingu järgi on ta selleks nõusoleku andnud ja laenuandja ei ole saanud oma raha kätte selle aja jooksul, mis oli algselt planeeritud), kohtutäitur teeb oma tööd. Samuti on teema kõigi osapoolte jaoks oluline. Laenu andjal on soov saada tagasi välja antud summa koos intressidega kasutades selleks kohtutäituri abi; abikaasal käendajana on soov võimalikult ruttu temale määratud summa ära tasuda, samas saada tagasi laenu võtjalt kõik juba tasutud osamaksed. Lahenduse leidmiseks on vaja kõigi osapoolte koostööd. Läbirääkimistel on kasutatud võistlevat stiili, oluline on vaid tulemus. Ainult abikaasa ja võlglase vahel on kasutatud koostööle põhinevat stiili. Laenu andja tahab tagasi oma raha, käendaja talle korda ei lähe. Kohtutäitur tahab võimalikult ruttu toimiku lõpetada ja oma tasu kätte saada, võlglased on tema jaoks kõik võlglased. Abikaasa tahab saada vabaks täitekohustusest ja kõik makstud summad tagasi saada
näites 2.2.21 6 S1 = P (1 rt ) 600 1 0,1 630 EUR-i 12 S2 = P (1 rt) 400 1 0,1 1 440 EUR-i. Järgnevalt esitame skeemi (vt joonis 2.2.6), kus on märgitud eespool arvutatud osamaksed S1 ja S2 ning nendega vastavalt ekvivalentsed väärtused fookuspäeval (joonisel 2.2.6 tähistatud sümbolitega E1 ja E2). 21 Fookuspäev 5 kuud varem täna 1 kuu hiljem 3 kuud hiljem 7 kuud hiljem 630 EURi 2 kuud E1
müügiga, siis otsustati ühiselt asutada ettevõte, mille läbi teadmised proovile panna ja samas ka kasu teenida. Ettevõte alustas tegevust 18.01.2007 Tallinna linnas Pärnu mnt. 232, kuid peagi kolisid nad ka hetkel kasutusel olevatesse kontori ja laoruumidess Seebi 22. Osaühingu registreerimiseks esitati Äriregistrile kandeavaldus interneti teel www.eer.ee , mille allkirjastasid kõik osanikud. Samuti esitati ka digitaalselt ettevõtte põhikiri ning tasuti riigilõiv ja osamaksed asutajate poolt. Ettevõtlus vormi valikule aitasid kaasa erinevad tegurid, kuhu kuuluvad kindlasti ka personali suurus, sissemakstava algkapitali suurus, tegevusala ja äritegevuse elastsus. Loodud ettevõttevormiks kujunes osaühing, kuna algkapitali suurus on väikeettevõtte omanikule jõukohane sissemakse summa. Rajatud ettevõtte asutajad on Leonid Tuder, Janek-Peep Ojala ja Merle Leim, kellest juhatuse
o Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja pollumajandusmaksud. Tollimakse ja pollumajandusmaksu kogutakse kaupade ja pollumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) o Käibemaksul pohinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. o Muud tulud o Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest) o töötajate tulumaksud o kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud) o hilinenud maksete intressid o eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada oigeks ajaks ettemääratud vahendeid!). o Kulud o Säästev kasv konkurentsivoime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil teedeehitus, prügilad jm) o Otsetoetused pollumajandustootjatele (UPT jne)
•Vaba tagasimaksega krediitkaart – kulutatud summa tagasimaksmisel saad üldjuhul ise valida tagasimaksmise aja ja summa ning võid maksta ka osade kaupa. Intressivabad on reeglina sõltuvalt pangast ja kaardist näiteks 30–55 päeva. Kui kasutatud raha selle aja jooksul tagasi pole kantud, pead kasutatud summalt pangale maksma intressi. •Püsimaksega krediitkaart – kasutatud summa maksad pangale tagasi lepingus fikseeritud suurusega ja regulaarsete osamaksetena ning osamaksed saad jaotada pikema perioodi peale. Kuigi lepingus on ette nähtud minimaalne osamakse summa, võid maksta ka rohkem, sest mida kiiremini pank laenatud summa tagasi saab, seda vähem pead intressi maksma. Üldjuhul intressivabu päevi ei ole, nii et kui kaarti maksmiseks kasutad ja info tehingust jõuab panka, algab kasutatud summalt intressiarvestus. Püsimaksega krediitkaartide seast on võimalik leida ka kuu- ja aastatasuta kaarte. – III blokk – globaalne maailm (õpik + slaidid)
põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (80% EL eelarvesse, 20% riigile). Käibemaksul põhinevad omavahendid (15%) - maksavad liikmesriigid omavahenditena 0,3% ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasist. Muud tulud (4%): Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest), töötajate tulumaksud, kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud), hilinenud maksete intressid, eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada õigeks ajaks ettemääratud vahendeid!). Kulud: Säästev kasv (47%) – konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid), Otsetoetused (29%) – põllumajandustootjatele (ÜPT), Maaelu areng (11%)
Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) • Käibemaksul põhinevad omavahendid [10% EL eelarvest] - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. Muud tuluallikad [1% EL eelarvest] • Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest) • Töötajate tulumaksud • Kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud) • Hilinenud maksete intressid • Eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada õigeks ajaks ettemääratud vahendeid!) Euroopa liidu kulud koosnevad: • Säästev kasv [47% EL eelarvest] – konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil – teedeehitus, prügilad jm)
Mudeli konservatiivsed jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse. Naises nähakse pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul, seetõttu pole riiklik lastepäevahoid kuigi arenenud. Samuti on vanurid enamjaolt oma suguvõsaliikmete hoole all või siis elavad tasulises hooldekodus. 16. Kirjeldage Sir Beveridge loodud sotsiaalkindlustuse süsteemi. - teenuseid rahastatakse läbi maksutulu ja riigieelarve, fikseeritud suurusega osamaksed, riigi tugi (lisandub ka erasektori tugi) - riik osaleb aktiivselt süsteemi kontrollis - teenused kättesaadavad kõigile elanikele - arste tasustakse läbi palga või pearaha - erasektori osalus pakkumisel, teatud oma osalus - minimaalsed flat-rate hüvitised Selle plaani laiemaks eesmärgiks oli üldine solidaarsus ja materiaalne võrdsus. Beveridge plaani kuulus lisaks täieliku tööhõive saavutamisele üldine lastetoetus ja tervishoiu teenused ning
Question 5 Millal võeti kasutusele EL omavahendite printsiip? Vali üks vastus. a. Ühtse Euroopa Aktiga 1986 a Väär b. Luksemburgi lepinguga 1970 a Õige c. ESTÜ lepinguga 1951 a Väär d. Rooma lepinguga 1958 Väär Question 6 Millised on traditsioonilised omavahendid? Vali üks vastus. a. VAT põhine maks Väär b. RKP-l põhinev maks Väär c. Tollimaksud ja põllumajanduslikud maksud Õige d. Liikmesriikide osamaksed Väär Question 7 Millisel lepingul põhines 2010 a eelarve menetlemine? Vali üks vastus. a. Lissaboni lepingul Väär b. Luksemburgi lepingul Väär c. Nizza lepingul Õige d. Rooma lepingul Väär Question 8 Mis on ,,Delors package"? Vali üks vastus. a. J.Delorsi abinõude programm töötuse likvideerimiseks Euroopa Liidus Väär b. J.Delorsi abiprogramm kolmandatele riikidele Väär c. J.Delorsi pakutud finantsreform Õige d. J
abilauad(pinnad), lauapesu, kandikud, maitseainete komplektid, lillevaasid, teenindajate riietus (sh kokad, köögiabilised). Firma töö alustamiseks võtab omanik firmale pikaajalist laenu summas 1 000 000.- EEKi, tähtajaga kuni 6 aastat, laenuintressiga 6%, sissemakse 10% puhul. Tabel 6. Laenugraafik Tasumata Kuupäev Osamakse Intress Lepingutasu Käibemaks Kokku osamaksed 11.03.2007 847 457.63 84 745.76 0.00 8 474.58 152 542.37 245 762.71 15.04.2007 762 711.86 8 826.78 3 813.56 0.00 0.00 12 640.34 15.05.2007 753 885.09 8 870.91 3 769.43 0.00 0.00 12 640.34 15.06.2007 745 014.17 8 915.27 3 725.07 0.00 0.00 12 640.34 15.07.2007 736 098.91 8 959.84 3 680.49 0.00 0.00 12 640.34 15.08.2007 727 139.06 9 004
importija eksportija kasuks (miinuseks on kulukus, kasutatakse siis kui üksteist täielikult ei teata ja usaldata). 2. Maksekorraldus- on isiku korraldus teda teenindavale pangale teatud summa ülekandmiseks teise isiku kontole. Maksekorraldus kehtib 10 päeva. 3 eksemplari 1 jääb maksjale, 2 lähevad saaja panka , millest üks jääb pangale ja teine antakse kliendile. Ülekanne peab toimuma 48 tunni jooksul. Kasutatakse ka püsikorralduslepinguid (näiteks laenu osamaksed) määratud suurusega maksete puhul millega võetakse raha automaatselt kliendi kontolt maha. Kasutatakse ka otsekorralduslepinguid (üüri, elektri ja telefoniarvete eest). Paberil maksekorraldusi eelistatakse suuremate tehingute puhul, kuid nende osatähtus sularahata maksetest on väike (umbes 3%). 3. Tsekid- Konto omanik kirjutab maksmisel välja tseki, mille alusel tseki saaja saab pangast raha (tseki kirjutaja pangast).Kehtivad 10 päeva
importija eksportija kasuks (miinuseks on kulukus, kasutatakse siis kui üksteist täielikult ei teata ja usaldata). 2. Maksekorraldus- on isiku korraldus teda teenindavale pangale teatud summa ülekandmiseks teise isiku kontole. Maksekorraldus kehtib 10 päeva. 3 eksemplari 1 jääb maksjale, 2 lähevad saaja panka , millest üks jääb pangale ja teine antakse kliendile. Ülekanne peab toimuma 48 tunni jooksul. Kasutatakse ka püsikorralduslepinguid (näiteks laenu osamaksed) määratud suurusega maksete puhul millega võetakse raha automaatselt kliendi kontolt maha. Kasutatakse ka otsekorralduslepinguid (üüri, elektri ja telefoniarvete eest). Paberil maksekorraldusi eelistatakse suuremate tehingute puhul, kuid nende osatähtus sularahata maksetest on väike (umbes 3%). 3. Tsekid- Konto omanik kirjutab maksmisel välja tseki, mille alusel tseki saaja saab pangast raha (tseki kirjutaja pangast).Kehtivad 10 päeva
Seega lepingu erakorraliseks lõpetamiseks on vaja mõjuvat põhjust. Mõjuva põhjusena käsitletakse ennekõike olukorda, kus kõiki asjaolusi arvestades puudub ühel lepingupoolel mõistlik huvi lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtajani. Tihtipeale käsitletakse mõjuva põhjusena kohustuste olulist rikkumist. Näiteks, kui liisinguvõtja jätab osamaksed teatud perioodi jooksul tasumata ja tasumisele kuuluvaid osamakseid ei tasuta ka täiendava tähtaja jooksul, siis võib liisinguandja liisingulepingu erakorraliselt ülesse öelda, kuna mõjuvaks põhjuseks on kohustuste oluline rikkumine ehk kohustuste täitmata jätmine. VÕS 17. peatükkis on välja toodud erinormid, mis sisustavad mõjuva põhjuse mõistet ning mida võivad kohaldada nii liisinguandja kui ka liisinguvõtja.
osalise makse korral esmajärjekorras tasutuks võla sissenõudmiseks tehtud kulutused, seejärel võlgnevuse põhiosa ja alles viimases järjekorras laenuintressid), mis võiks 18 motiveerida tarbijat julgemalt oma laenuprobleemiga tegelema, mitte nende eest põgenema. Selle muudatuse vajalikkust ilmestasid mitmed ka kohtusse jõudnud juhtumid, mil tarbija poolt tehtud osamaksed oli võlausaldaja arvestanud viiviste katteks ning pärast mitmete maksete tegemist tarbija poolt polnud põhisumma sugugi vähenenud ja tootis endises mahus nii intresse kui viiviseid12. ____ Uute normide rakendamise praktika käigus võib väita, et viivistega seonduv regulatsioon on jätkuvalt hambutu. Võlausaldajad tuginevad oma viivisenõuetes lepingujärgse intressimäära kasutamise võimalusele ning seadusjärgse intressimäära (pluss kaheksa
tagatud (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 31). Eeltoodust järelduvalt on kostja I kohustatud lepingust taganemise korral tagastama lepinguesemeks oleva vara (VÕS § 189 lg 1) või tagastamise võimatuse korral hüvitama üleantu väärtuse (VÕS § 189 lg 2) ning hageja nõudel hüvitama hagejale sellest saadud kasutuseelise väärtuse (VÕS § 189 lg 1). Samas peab hageja kostjale I tagastama viimase makstud lepingujärgsed osamaksed koos sellelt arvestatava intressiga (VÕS § 189 lg 1). 3-2-1-43-15, p 11 (taganemisavalduse täiendamine), p 13 valik tühistamise ja taganemise vahel Isik X (hageja) esitas maakohtule isikute Y (kostjad) vastu hagiavalduse, milles palus kohustada kostjaid solidaarselt tagastama korteri müügilepingu alusel saadu. Lisaks nõudis hageja kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist. Hageja esitas maakohtule ka hagi tagamise taotluse, mille maakohus
annaabi.ee 
