Muusika: Polüfooniline, põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab "Kalevipoeg nõiakoopas" (1953). Süite erinevatele orkestritele segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, "Setu sümfoonia", "Pärnumaa". Koorimuusikas vaimulikud "Kalevipoeg nõiakoopas" (1953). Süite erinevatele orkestritele segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem laulud "Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2"
BACH SARNANE HÄNDEL Elas sissetulekust Sama silmaarst Suutis ennast oma vaevu ära, ei jätnud muusikaga väga hästi perele pärast surma ära elatada midagi Eluajal eriti tema Mõlemad jäid elu lõpul Sai populaarseks oma muusikat ei hinnatud pimedaks eluajal Reisis ringi saksamaal, Sama sünniaasta (1685) Reisis palju maailmas laias maailmas ei ringi, sealt ka tema käinud populaarsus Palju lapsi (20) Kasvasid ilma Ei loonud peret vanemateta (Bachil 2 abielu polnud kumbagi,vend kasvatas, Händelit kasvatas ema) Elu viimased 20 aastat Mõlemad on õppinud ...
ÜHEHÄÄLSUS VÕI MITMEHÄÄLSUS Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. UUED ŽANRID JA VORMID Ooper Esimene ooper: “Orpheus” Orpheuse aaria – C. Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistidele, kooridele ja orkestritele. Erinevalt ooperist puudub lavategevus, teos kantakse ette kontsert korras. Kantaat – oratooriumist lühem, tavaliselt ilma areneva sisuta, väljendab elamust, meeleolu või tunnet. Passioon – oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused, tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheus, Markus, Johannes, Luuka) Instrumentaalkontsert – kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile.
vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv noot tähendas ohet Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;duetid; stiil Varane ooper Teosed soolopillidele polüfooniline Väikestele kirjaviis orkestritele OOPER BAROKKOOPER RENESSANSSI ÕUKONNAETENDUSED Müsteerium KESKAJA LITURGILINE DRAAMA ANTIIK-KREEKA TRAGÖÖDIA Opera seria Bel canto ilus laul Tõsise sisuga Intermeedium Opera Buffa Alessandro Scarlatti Pier-Francesco Cavalli (Monteverdi õpilane) Eeskuju: Firenze toretsevad kostüümid, dekoratsioonid, lavatehnika
Mis oli eriti meeldejääv ja tegi kontserdi eriliseks see, et sain esimest korda külastada Nordea kontserdimaja. Mind üllatas nii mõnigi näitleja ja laulja. Muusikapaladest meeldis mulle kõige rohkem taustamuusika ajakellale, seda kuulates oli tõesti tunne nagu aega oleks keeratud kas edasi või tagasi. Jäin väga rahule näitlejate lauluoskusega, oli aru saada kui palju nad on proove teinud ja vaeva näinud ning muidugi kehtib sama ka esinenud orkestritele, kooridele ja bändile. Eriliselt jäi mulle meelde üks kõrvalosatäitjatest, Madis Bauman, kes mängis nii rektori, sõjapealiku, hertsog Bernhardi, teeneri kui ka kaisutava noormehe rolli. Märkimisväärne oli ka üks peaosatäitjatest, Erik Mandel, kes näitas üles oma külma närvi ja head improviseerimisoskust. Laval olid tegelaskujud visuaalselt just nõnda nagu ajaloolises ooperis nad oma ajastut kajastada võiksid ja selle tagas kuntsnik Mirjam Aimla nõudlikkus ja
• Äärmuslikud kontrastid • Suurte muutuste aeg • A. Schönberg, A. Berg ja A. Weber Arnold Schönberg (1874–1951) • Austria, hiljem Ameerika helilooja • Iseõppija – viiul ja tšello • Töötas Viinis pangaametnikuna, hiljem muusikuna • Õpetas Sterni konservatooriumis Berliinis kompositsiooni, hiljem oli eraõpetaja Viinis • Õpilased – A. Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“) • Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“ • Sümfooniline poeem „Pelleas ja Melsande“ • Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ („Gurrelieder“) • Kirjutas teost 11 aastat (1900-1911) • Wagneri ooperite emotsionaalne pilge ja Mahleri ja Straussi sümfooniline orkestratsioon • Kas tonaalsus on enesestmõistetav? II antonaalne periood (1905- 1913) • Eelistab väikseimaid koosseise
sümfooniatele. Ta suri 18. mail 1911. Tema enda palvel maeti ta tütre kõrvale väljaspool Viini. 5 LOOMING Gustav Mahlerit peetakse üheks andekamaks sümfoonia heliloojaks. Kuigi ei saanud ta osa populaarsusest oma eluajal, kuid tema anded interpretiivse artistina helilooja poodiumil teenisid temale palju aumärke ja prestiisheid ülesandeid muusika direktorina kuulsatele orkestritele. Pidevad konfliktid domineeriva ja ahistava isa ja nõrga ema vahel aitasid vormida Mahleri kompositsiooni stiili, mis tihtipeale peegeldab võitlust headuse ja kurjuse, kurbuse ja rõõmsameelsuse, tugevuse ja nõrkuse vahel. Mahleri kogulooming koosneb kahest: sümfooniad ja laulud. Peale üheksa nummerdatud sümfoonia, on Mahleri peamised teosed veel laulutsüklid Lieder eines fahrenden Gesellen ehk Lugusid rännumehest ja Kindertotenlieder ehk Lugusid laste surmadest ja
"dzunglistiili" koos Miley ja Nantoniga. Trompeti ja trombooni ekspressiivsed urisevad helid meenutasid dzungliöös kostvaid hääli. 7 Ellingtoni mõju muusikale Duke Ellingtoni lugu on orkestri ajalugu jazzis. Kõik märkimisväärsed bigbändid kaasa arvatud kommertsiaalsed tantsuorkestrid on olnud otseselt või kaudselt Duke'i mõju all. Ellingtoni poolt kasutusele võetud uuendustest ja tehnikatest, mis olid eeskujuks teistele orkestritele ja mängijatele, saab pika nimekirja. 1927 oli ta esimene, kes kasutas inimhäält kui instrumenti. Hääl kuulus Adelaide Hallile, viisiks oli "Creole Love Call". Hiljem lõi ta sarnaseid efekte Kay Davise koloratuursopraniga. 1937. aastal salvestatud "Caravan", mille ta kirjutas koos puertoriiklasest tromboonimängija Juan Tizoliga, rajas tee sellele, mida alates neljakümnendatest kutsuti "kuuba jazziks" ja nüüd "latinojazziks": see on kombinatsioon Ladina-Ameerika
Armastasid vanemaid rahvalaule. Kreek kogus ka rannarootslaste laule ja vaimulikke rahvalaule. Nad püüdsid säilitada rahvalaulu koloriiti. 17. M.Saar- koorilaulud (originaal laulud ja rahvalauluseaded) (Leelo, Põhjavaim-ei ole otseselt tegemist rahvaviisiga), soololaulud (Sügis, Kõver kuuseke), klaveriteosed, orkestriteosed 18. C.Kreek- palju instrumentaalteoseid, folkloorsed teosed, eesti rahvalaulude (ka vaimulike) seaded, rahvamuusika seaded erinevatele orkestritele (sh puhkpillidele), setu sümfoonia. Rahvalauluseaded (Ma kõnnin vainul, Hans ja Mihkel), orginaal laulud (Nõmmelill, Hällilaul) 19. Eesti esimene ooper-Eeval Aav,"Vikerlased", 1928 Estonias, rahvusromantiline ooper, mille ainestik käsitleb muistsete saarlaste sõjaretke Rootsi ning Sigtuna vallutamist 1187.aastal. 20. Heino Elleri koolkond õpilased: Eduard Tubin, Olav Roots, Eduard Oja, Alfred Karindi, Karl Leichter. Instrumentallmuusika(kõige enam klaverimuusika nt Liblikas, aga ka
Paljudes muusikaseltsides oli orkestrijuht automaatselt eestseisvuses, tal oli ,,eestseisuse liikme õigused ja nimi", teisalt valiti ta sinna igal aastal uuesti. Dirigendi osavõtt oli juhatuse koosolekutel vajalik, kuna seal arutati kõiki seltsielu küsimusi ja neist paljud seostusid just orkestriga. Mängijatele raha maksmise küsimus oli seltsides päevakorras pidevalt. Püüti leida lahendusi, mis oleksid mõlematele osapooltele aksepteeritavad. Tasuti meestele eraldi, orkestritele tervikuna, arvutati protsente pidude puhtast sissetulekust või piletite müügitulust. 7 3 ORKESTRIJUHTIDEST Oli teada 134 orkestrijuhti, neist 58 kihelkonna- või vallakooliõpetajat, 7 köstrit, 1 abiköster, 6 taluperemeest, 3 kirikuõpetajat, 2 metsaülemat, 1 viiulimeister, kirikuteener, pagar ja tisler. Ülejäänute tegevusalad on teadmata. Koolmeistrid, kes olid enamjaolt vaimuelu
Lootuse seltsi orkester, peeti kõnesid ja loeti ette tervitusläkitusi. Järgmisele päevale oli planeeritud üksikkooride esinemine. Kell 14 algama pidanud kontsert lükkus vihma tõttu paar tundi edasi, aga toimus siiski. Eesti Postimees kirjutas: “Pidulik rong seati kohe [pärast vihma lõppu] kokku ja kahe ühendatud tubli muusikakoori kõla all tegivad lauljad ringkäigu läbi linnauulitsate, linnalistele meelde tuletades, et pidu ära peetud saab.” Lisaks meeskooridele ja orkestritele esinesid ka mõned segakoorid, jällegi peeti kõnesid. Kolmanda üldlaulupeo kava 1. päev: "Meil tuleb abi jumalast" (koraal) "Isamaa" (H. Preisz) "Laul" (L.Spohr) "Vaasa marss" (C
peeti kõnesid ja loeti ette tervitusläkitusi. Järgmisele päevale oli planeeritud üksikkooride esinemine. Kell 14 algama pidanud kontsert lükkus vihma tõttu paar tundi edasi, aga toimus siiski. Eesti Postimees kirjutas: “Pidulik rong seati kohe [pärast vihma lõppu] kokku ja kahe ühendatud tubli muusikakoori kõla all tegivad lauljad ringkäigu läbi linnauulitsate, linnalistele meelde tuletades, et pidu ära peetud saab.” Lisaks meeskooridele ja orkestritele esinesid ka mõned segakoorid, jällegi peeti kõnesid. III üldlaulupeo kava 1. päev: •"Meil tuleb abi jumalast" (koraal) •"Isamaa" (H. Preisz) •"Laul" (L.Spohr) •"Vaasa marss" (C. Kollan) •"Armastuse kiitus" (A. Neithardt) •"Jumal on suur" (B. Klein) •"Mets ja maailm" (C. M. Von Weber) •"Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann) •"Laulgem" (J. Kappel) •"Kodu" (eesti rahvaviis) •"Oh helde Jeesus" (G. P. Da Palestrina) •"Sind surmani" (A. Kunileid) •"Ööpik" (J.Kappel)
Bernstenist Miles Daviseni. Duke Ellingtoni mõju muusikale Duke Ellingtoni lugu on orkestri ajalugu dzässis. Kõik märkimisväärsed bigbändid kaasa arvatud kommertsiaalsed tantsuorkestrid on olnud otseselt või kaudselt Duke'i mõju all. Ellingtoni poolt kasutusele võetud uuendustest ja tehnikatest, mis olid eeskujuks teistele orkestritele ja mängiatele, saab pika nimekirja. 1927.a oli ta esimene, kes kasutas inimhäält kui instrumenti. Hääl kuulus Adelaide Hallile, viisiks oli ,,Creole Love Call". Hiljem lõi ta sarnaseid efekte Kay Davise koloratuursopraniga. 1935. aastal salvestatud ,,Caravan", mille ta kirjutas koos puertoriikolasest tromboonimängija Juan Tizoliga, rajas tee sellele, mida alates neljakümnendatest kutsuti
ebaõnnestunud silmaoperatsioon ja rohud, mis Bachi tervist laastasid. Selle tulemusel tabas heliloojat ajurabandus ja kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. 2. Ülevaade Bachi loomingust J. S. Bachi teosed on jäänud tänapäevani oma kogu sügavuses ja erivarjundites lõpuni lahti mõtestamata. Teada olevalt kirjutas Bach oma elu jooksul üle tuhande erineva muusikalise teose. Tema teoseid on seinast seina alates lauludest ja lõpetades sümfooniatega orkestritele. Peaaegu kõik Bachi teosed on loodud mõne sündmuse puhuks. Ta kirjutas neid selle pärast, et seda nõudsid temalt olukorrad. Natuke lähemalt siis tema teostest. Tema rohkem kui tuhandest teosest on 524 kirjutatud nii öelda häälele. Kantaate ehk siis, mitmeosalisi muusikateoseid koorile, solistidele ja orkestrile kirjutas ta koguni 224. Aaria on tavaliselt ulatuslik soolonumber, mida saadab orkester. Bach kirjutas79 erinevat aariat. Barokk ajastul
Merilaas, A. Sang, U.Masing, B. Kangro. 6 Kujutav kunst Öeldi lahti seni valitsenud uusromantismist, kuid uut suunda selle asemele ei tekkinud. Maalijatest olid tuntumad A. Laikmaa, K. Raud, K. Mägi, N. Triik, P. Aren jt. Skulptoritest paistsid silma Jaan Koort, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik. Peamiseks uueks kunstivoolu eeskujuks sai uusrealism. Muusikaelu Lisaks olemasolevatele laulukooridele ja orkestritele tekkisid uued, kutsuti ellu mitmeid seltse. 1921. loodi Eesti Lauljate Liit, milles oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni. Säilisid üldlaulupeo traditsioonid. Need toimusid iga 5 aasta tagant. Tegevust jätkasid heliloojad J. Aavik, H.Eller, A.Kapp, C. Kreek, M. Saar, P. Süda. Valmis esimene ooper, tegeleti sümfooniliste suurvormide loomisega ning viljeleti orelimuusikat. Teatrikunst Teatris tõusis esile realism. Ainuvalitsevaks keskuseks kujunes Tallinn. Seal
meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen,Ado Vebbe. Skulptoritest paistis silma Pariisi kunstinäitustelt mitmeid auhindu toonud Jaan Koort, kelle loomingust olid eriti väljapaistvad portreed ja loomaskulptuurid. 9 Muusikaelu areng jätkus kiires tempos tänu juba varasematele traditsioonidele. Lisaks olemasolevatele laulukooridele ja orkestritele tekkisid uued, laienes muusikaga tegelevate inimeste arv. Säilis ja tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Tegevust jätkasid juba tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Mart Saar. 1928.a sai lavaküpseks esimene ooper- Evald Aava ,,Vikerlased". Iseseisvusperioodil kujunes ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus Tallinn. Siin tegutses
Billie ei läinud stuudiosse tagasi üle aasta, selle eest ronis ta üles mööda New Yorgi baaride võistlusredelit. 1935.ndaks aastaks oli ta teinud debüüdi Apollo teatris ja esines filmis koos Duke Ellingtoniga. Sama aasta teisel poolel naases ta lõpuks tagasi stuudiosse. Bandiga lindistas ta mitu seeriat pimestavaid ja unustamatuid Tin Pan Alley mittetuntuid laule (svingi ajastul muusika väljaandjad hoidsid parimad laulud rangekäeliselt orkestritele ja populaarsematele valgetele lauljatele). Hoolimata laulude halvale kvaliteedile, Holiday ja ta grupile( kaasa arvatud trompetimängija Roy Eldrige, alt Johnny Hodges 2 ning tenorid Ben Webster ja Chu Berry) muutsid nad magedad laulud nagu "What a Little Moonlight Can Do", "Twenty-Four Hours a Day" ja "If You Were Mine" energiliseks
Kui ürituse algusaastatel esitati muusikat vaid Villem Kapi, Artur Kapi, Mart Saare ja Eugen Kapi loomingust, on tänaseks lisandunud ka teiste Eesti heliloojate teoseid ning maailmaklassikat. (samas) ' 3. Ilmatari selts Suure-Jaani Ilmatari selts on mittetulundusühing, mis asutati 2003 aastal ning tegutseb Suure-Jaani linnas. Seltsi eesmärkideks on moodustada koore ja orkestreid, viia läbi elanikkonna hulgas heategevusüritusi ning korraldada kooridele, orkestritele õppelaagreid ja moodustada ühistegevuslikke ühendusi ning tutvustada Eesti kultuuri väljaspool koduvabariiki. (Suure-Jaani Ilmatari...) Algsest seltsi loomisest on möödunud 127 aastat. 1862. aastal alustas linnas tegevust Joosep Kapp, kes lõi talumeestest koosneva 40-liikmelise meeskoori. Koos osaleti esimesel Eesti laulupeol. Laulu- ja Mänguselts ,,Ilmatar" loodi aastal 1887 Suure-Jaanis Joosep Kapi eestvedamisel. 1890. aastal täiendati koori naislauljatega ning laulutraditsioonde
kooskõlas kõne loogikaga. Kantaat- algselt pärineb 17.sajandi vaimulikust kontserdist, mille tekst oli võetud enamasti Piiblist või luteri koraalist, hiljem, koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati ühele solistile, keda saatis pisike ansambel. Kantaadiloojad olid samad, kes ooperi- ja oratooriumizanris Carissimi, Stradella, Händel. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestritele, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Keskseks solistiks on jutustaja, kes annab edasi põhilise osa sülüürilisi mõtisklusi, koori osatähtsus on suurem kui ooperis. Ladinakeelse oratooriumi suurmeister oli Giacomo Carissimi (1605-1674) ,,Jefta" Itaaliakeelse oratooriumi peameister oli Alessandro Scarlatti (1660-1725).Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium
Aastatel 1939- 1940 esines ta juba tüüpilise rockmuusiku maneeris (kuigi vastav termin tekkis alles viisteist aastat hiljem): liikus mängu ajal tantsiskledes laval ringi, hüpates osavasti üle kitarrijuhtme, laskus vahel spagaati ja mängis kukla taha tõstetud pilli, kordagi rütmis eksimata. Rhythm and bluesi ning countrymuusika esiletulekuga langes ühte varem valitsenud bigbändide õitseaja lõpp. Kui varem oli publiku peamine huvi koondunud orkestritele ja nende instrumentalistidele, siis nüüd astuvad esiplaanile laulusolistid ja vokaalansam blid. K õige m enukam aks kujunes an sam bli “The Platters” 1 953 aastal alanud tegevus. See ansambel töötas välja oma stiili, mis vastas võimalikult laiale maitsele. Selle tulemusena saadeti seitsme aasta jooksul turule neliteist lööklaulu, mis ületasid miljonilise läbimüügi. Enamik rhythm and bluesi ansambleid pakkus põhiliselt lööklaule, mitte bluesi
aasta suve vaheldumisi Ameerikast pärit tantsuorkestriga (kellega neil Strobeli hinnangul mingit tasemevahet polnud (Strobel 1979)), ei püüdnud nad oma stiili muuta, vaid suurendasid orkestrit hoopis teise trompeti ja bariton- saksofoniga, nagu fotolt näha (vt foto 5 ja tabel 1). Kuna The Murphy Band oli kuni laiali- minekuni 1929. aastal tasemelt parim Tallinna tantsuorkester, on loomulik, et ta oli eeskujuks ka teistele, eriti asutatavaile uutele orkestritele. Nii meenutab G. Ernesaks, kes alustas 1927. aastal trummarina Vivo Band’is, et katsetati mitmesuguste koosseisudega (Ernesaks 1980: 57–59), kuid nagu fotolt näha võib (vt foto 6), oli Vivo Band siiski üpris sarnane The Murphy Band’i esimese koosseisuga. Rääkides The Murphy Band’i tuntusest ja mõjust meie džässiliku tantsumuusika arengule, tuleb kindlasti mainida alates 1928. aastast toimunud
annaabi.ee 
