täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud meelevaldsete aktidena, millele inimene ise omal vabal valikul teatud kindlal hetkel tähenduse annab. Nietzsche filosoofia põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suurendab inimeses võimutahet Üleinimene (üliinimene)- inimene, kes lakkab arvestamast väiklase moraaliga ja kasutab kogu oma elujõudu Isanda- ja orjamoraal “Jumal on surnud” Moraal Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isanda- ja orjamoraal. Isandamoraal vastandab head, suursugust halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed arvavad end olevat väärtuste mõõdupuud. Kristlik moraal Nietzsche arvates väljendab see orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks.
selleks, et kannatusest vabaneda, tuleb vabaneda elutahtest, askeesi abil on seda võimalik saavutada. Nietzsche taastas oma tervise. Tegi oma elutahteist filosoofia. N'i teooria järgi on inimese tunnuseks võimutahe, eetika lihtsalt väljendab seda erinevates vormides. N'i arvates pole eetika muud, kui ,,nõrkade" soov kehtestada võrdõiguslikkust. ,,Nõrgad" on need, kes üksikisikuna ei suuda ennast kehtestada ja püüavad seda teha kollektiivselt. Tekib ,,karja"- või ,,orjamoraal". Surutakse peale vooruseid: alandlikkus jne. Pealesurumine käib tugevamate arvelt. N ütleb, et see on ebaloomulik. ,,Karja" solvab üksikindiviidi üleolek. Voorused on nõrkused. Ligimese armastus on lihtsalt teatud võimetus vastu seista teise inimese (välisärrituse) aitamisele. N leiab, et ainult dekadent e. allakäija loeb kaastunnet vooruseks. Oluline on hoida inimestega distantsi. ,,Kaastunne haiseb pööbli/lihtrahva järele." Kannatamine võib jõua teotundmiseni
silt "halb." See peegeldub ka keeles. Normid kehtestati võimukamate poolt. Kasulikkusega, leiab Nietzsche, pole siin mingit seost. Moraali "väärtusest" Nietzschet on kerge valesti tõlgendada, kuigi keegi ei tea ega saagi teada, milline see "õige" tõlgendus on. Kõige tõenäolisem on, et sellist ei olegi. Kuid siiski. Kui Nietzsche räägib orjamoraalist ja halvast südametunnistusest, siis ei väida ta, et inimkond oleks omadega paremal järjel kui neid ei oleks. Ta ei väida, et orjamoraal on halb ja isaandamoraal on hea (kui me veel hetkeks säilitame need mõisted). Nietzsche ühe teise olulise teose pealkiri on paljuütlev: "Teispool head ja kurja." Oluline on hea ja kurja kategooriatest "teisele poole minek." Orjamoraali ei mõisteta hukka kui ühte arengufaasi ja -eeldust. Nietzsche tahab "vaid" näidata kuidas moraal on tekkinud, küsida seda, mida tavaliselt ei küsita. Üheks põhiväärtuseks (kui julgeme
nn. kristlikku moraali. Siiani oli kristlik moraal oluliseim nad seisid tema teenistuses. Nietzschet eraldab kogu ülejäänud inimkonnast katte eemaldamine kristlikult moraalilt. Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on sündmus, millele ei ole võrdset. 28) Küsimus Friedrich Nietzsche raamatu « Ecce Homo » kohta: kuidas Nietzsche suhtub moraali? Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isanda- ja orjamoraal. Mõnikord nad eksisteeivad kõrvuti-isegi ühes inimeses. Isandamoraal vastandab head, suursugust halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Orjamoraal on kasulikkuse moraal. Kas siin vastandatakse head kurjale, kuid kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. Orjade moraali järgi hea inimene on see, kes ei kujuta
* Fundamentaalsed: arukus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus * Kristlikud: usk, lootus, armastus. * 4 esimest lähtuvad inimesest, 3 viimast jumalast. * Motiiv. * Psühholoogiline egoism. * Rajaja F. Nietzshe (1844-1900). * Filosoofia on inimese eksitus -> rajab uue filosoofia -> elutahe, raske kehaline periood. * Inimliku eluviisi suurim tahe võimutahe. * Moraal on antud nõrkade poolt. Seaduslik moraal on kõikidele sama. Nn. ,,karja- ehk orjamoraal." -> surutakse peale vooruslikkust, toimub ,,tugevamate" inimeste arvel. * Ligimesearmastus on nõrkus. * Darvinism. * Liigne heatahtlikkus on orjameelsus. * Kristlus eitab elutahet, rõhutab esteetilisi väärtusi, alavääristab instinkte, õpetab allumist. * Jälestas inimesi, kes on võtnud omaks kristliku moraali, kuid ei usu jumalasse. * Puudub üldkehtiv moraal, tugev kehtestab ise eetika. * Apolloline ellusuhtumine moraalne, raamidesse surutud.
13. FRIEDRICH NIETZSCHE- saksa (1844-1900) ■ “Nõnda kõneles Zarathustra”, “Teispool head ja kurja”, “Moraali genealoogia”, “Antikristus”, “Ecce homo” ■ võimutahe (Wille zur Macht) ■ üleinimene (Übermensch)- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene (sksÜbermensch): ■ issanda-ja orjamoraal (Herremoral und sklavenmoral)- Isandamoraal vastandab head, suursugust (sksgut) halvale, põlastusväärsele (sks schlecht). Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, seda koeralikku inimtõugu. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Orjamoraal on kasulikkuse moraal. Kas siin vastandatakse head (sks gut) kurjale (sksböse), kuid kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat
Kannatus on suure isiksuse tunnus. Kui suudad kaastundlikkuse üle elada=voorus. Zarathustra- jääb iseendaks, jätab oma saatuse kaastundest määrimata- see on tema jõud Universaalset moraali pole olemas. Tõeline moraal algab enesejaotusest. ,,Tugev" leiab endale ise moraali. ,,Tragöödia sünd"- toob teoses välja 2 erinevat ellusuhtumist: 1. dionüüsiline- ühtsus loodusega, instinktide jaatamine, vitaalsus, aktiivsus 2. eneseohjeldamine, kultuur 1. on isandamoraal ja 2. orjamoraal ,,Koidupuna"- sõjakäik moraali vastu, selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada. Moraali peamiseks eesmärgiks on elule kätte maksta ning seni edukalt. Inimesi tuleb ette valmistada ,,suureks keskpäevaks"- eneseteaduse tund, siis mõistab inimene moraali ja religiooni (mille eesmärgiks on inimeste mandumine) ,,Valemõisted" nagu hing, vaim, vaba tahe, Jumal, teispoolsus piiravad inimest. Kristlik enesealandamine pole muud kui
,,Kuula siis", ütles vihane sofist, ,,ma kuulutan et võim on õigus, ja õiglus pole midagi muud kui tugevama kasu". See on õpetus, mida meie päevil seotakse Nietzsche nimega. Võib-olla pole filosoofia ajaloos see õpetus paremini sõnastatud kui Platoni enda poolt dialoogis "Gorgias". Seal paljastab liigset filosofeerimist põlgav aristokraat Kallikles moraali kui nõrkade leiutise tugevate võimu kahjutukstegemiseks. Sofist arvates õiglus pole meeste, vaid sulaste moraal; see on orjamoraal, mitte kangelasmoraal. Siin esineb eetika fundamentaalne probleem: mis on õiglus? Kas peame otsima õiglust või võimu? Kas on parem olla hea või tugev? Esiti Sokrates, s.o. Platon, ei vasta üldse. Ta vihjab vaid sellele, et õiglus on indiviididevaheline suhe, mis sõltub sotsiaalsest korrast. Järelikult on seda parem uurida osana ühiskonna struktuuris kui isikliku käitumise osana. Ta oletab, et kui suudaksime kirjeldada õiglast riiki, siis oleksime
Füüsiline saksa tuntud helilooja (R. Wagner). 1879. Nietzsche kõrgperiood. Andis kümne aasta jooksul igal aastal välja ühe raamatu (kui arst oli keelanud lugeda halva nägemise tõttu). 1889. kokkuvarisemise äärel. Diagnoositakse vaimuhaigus. Ei kirjutanud enam midagi. Õde hoolitses tema eest. Ütles, et inimese eluviisi peamiseks tunnuseks võimutahe. Eetika ainult väljendab seda võimutahet erinevates vormides. Karja või orjamoraal kollektiivne olemine, kus nõrgemad suruvad tugevamatele teatuid voorusi peale: alandlikkus, vagadus, võrdõiguslikkus (muudab tugevad nõrkadeks). Süüdistas kristlust, kuna räägib ligimesearmastusest, võrdõiguslikkusest. Seal ei ole orja ega vaba meest, naist. Kõik on võrdsed. Peab Kristuse kummardamist dekatentsiks. Kaastunne haiseb, sellega kaasas halvad komber, võib võtta üksikisiku saatuse ja selle ära rikkuda. Kristlus vaenulik füüsilisele elule, alavääristab
· Mitte: inimene ---tõde ---Jumal, vaid inimene---Jumal---tõde · Aabrahami dilemma Iisaku ohverdamisel NIETZSCHE · Friedrich Nietzsche (1844-1900), tema olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra", "Teispool head ja kurja", "Moraali genealoogia", "Antikristus", "Ecce homo" · N filosoofia võtmemõisted on võimutahe (Wille zur Macht), üleinimene (Übermensch), viimne inimene (letzte Mensch), isanda- ja orjamoraal (Herrenmoral und Sklavenmoral), igavene tagasitulek (ewige Wiederkehr) · N avaldasid suurt mõju Schopenhauer ja Darwin · Ta väärtustas enesetäiustamist ja eneseteostust · Mitte päris kõike temaga seoses öeldut ei saa täie tõsidusega võtta · N üks peamisi väiteid: Jumal on surnud; "kõik jumalad on surnud, nüüd tahame me, et elaks üleinimene" · Kristlik moraal on N arvates "enda orjusse andmine, enda sandistamine"
Deleuze mõistab võimutahet, kui püüd ületada teisi tahteid. Jõu hulka on võimalik määrata kvaliteedi ja kvantiteedi järgi. Jõu hulk on erinev jõu hulk ei jagune võrdselt. Oluline on jõu toime suund. Jõud võib olla aktiivne või reaktiivne. Aktiivne jõu rakendus on mõistusele kättesaamatu. Orjad ei ela päriselt vaid reageerivad jõududele ehk reaktiivne jõud. Kangelased toetusid autundele ja olid oma käitumises jõhkrad. Kujunes välja orjamoraal. Orjamoraalile on üles ehitatud lääne ühiskond ja teda häirib et ühiskond on üles ehitatud nii nõrgalt. Kristlik teooria nimetab jõuetust headuseks. Ressentiment- alaväärsustundest tulenev trots. Inimene kannatab väliste jõudude tõttu. Nietzsche arvates ei saa aluskes võtta nõrkust ja kannatust. Seda ei saa võtta aluseks, sest see takistab tugevatel tegutsemast. Jõu ülesanne ongi purustada, me ei saa jõule üleda, et ära purusta
Tugev inimene loob ise endale moraalikoodeksi, mille järgi elada. Tugev inimene on mõistetest ,,hea" ja ,,halb" üle või kehtestab ise uued reeglid. Ta vastandab apollilist ja dionüüsilist ellusuhtumist. Dionüüsiline on ürgne ja loomulik seisund, mida pole võimalik kontrollida ja see avaldub elujõus nagu võimutahe isandamoraalis. Apolliline kutsub inimest ennast ohjeldama, et hoida koos ühiskondlikku vormi ja korda, et luua ennast kontrolliv orjamoraal. Nietzche sõnul tuleb lahti öelda moraaliväärtustest, kuna kõike, mis on hetkel keelatud, peaks tegelikult jaatama hakkama. Tegelikult ei ründa ta moraali, vaid lihtsalt ei võta seda arvesse ja annab moraalile meditsiinilise tähenduse. Tema arvates on moraali tagamõte elule kättemaksmine kontrollimatu oleku eest. Moraal on nii-öelda piirav pildiraam, millest üle minna ei tohi ja mis takistab meil teha asju kergemaks, mida me võib-olla tahaks. Jumal on lihtsalt vahend, kuidas
Hitleri fasistliku totalitarismi poolt, on Friedrich Nietzsche. Kui Marx on Hegeli antitees, siis Nietzsche Schopenhaueri reinkarnatsioon ning omakorda vastanduvad nad teineteisele. Schopenhaueri tahet, millest maailm on läbi imbunud, asendab Nietzsche võimutahe, veelgi kõikjaleulatuvam kõikeläbivus. Nietzsche kuulutas, et jumal on surnud ning Inimene on jäetud üksinda. Kategooriline imperatiiv on just nimelt olla, saada olema, Inimene suure algustähega. Sellele astub vastu kristlik orjamoraal, mis madaldab oma haardes kõik ülla. Nietzsche tahtis kirjutada teoseid, mis haamrina purustavad kristliku võltsmoraali. Jeesuse ristisurma ei tule mitte taga nutta, vaid seda korrata. 4 ,,Senini on filosoofid ainult maailma tõlgendanud, kuid teda tuleb muuta.". ,,Die Philosophen haben die Welt nur verschieden interpretiert; es kommt aber darauf an, sie zu verändern.". (Marx 1845).
,,Kõik jumalad on surnud, nüüd tahame meie, et telaks üleinimene." Üleinimene halastamatu aritsokraaditüüp. Üleinimese vastand viimane inimene. Jaotus isandate ja orjade maailmaks/moraaliks. Kvantitatiivne maailm kellel on rohkem jõudu selles maailmas, võimu hulga järgi määratletakse, kes on isand. Kvalitatiivne määrab ära jõu suuna. Aktiivne (jaatav jõu kasutus) ja rehaktiivne (eitav) jõud. N'i järgi iseloomustab orja see, et nad on reageerivad elule. Orjamoraal vastandab koguaeg end oma isandale, määratleb end selle kontrasti läbi võrreldes isandaga. Ülistavad oma nõrkust, sellega nad muudavad selle ratsionaalseks, mõtestavad oma jõu väärtuseks. ,,Rääkides orjade moraalist, hea olla tähendab seda, et me ei tee midagi milles me pole küllalt tugevad." ,,On absurdne nõuda jõult, et see ei purustaks." Südametunnistuse mõiste aja jooksul. Saksa filosoof Kant ideed. Jaotas tunnetatava maailma kaheks osaks: fenomenaalne ja nonmenaalne
Kõik elav tahab väljendada oma jõudu. (Darwni mõjutus - liikide teke). "Aktiivne jõu rakendus on teadvusele kättesaamatu" Heidegger - võimutahe kui tahe püüelda millegi poole. Deleuze - võimul on püüd valitseda teiste tahete üle. Võimutahte määra on võimalik kindlaks määrata. On neid kellel on jõudu maailmas (isandad) ja neid kellel ei ole. Jõu hulk on erinev ja ei jagune ühtlaselt. (kvantiteet) (N. Orjamoraal) Olulisem on hoopis jõutoimesuund: aktiivne (sisemised tungid/tasakaal) või reaktiivne (suunatud väljapoole ja allub temast tugevamatele jõududele). Nt orjad ei ela päriselt vaid reageerivad (sellele elule) nendest tugevamatele jõududele. Reaktiivne jõud ei ole kunagi loov jõud. N. Pöördub antiik kultuuri tagasivaadates, millile oli nende loogika - nende toime aluseks ei olnud lahkus või süütunne või kannatused, vaid pigem au tunne.
peale. Suur osa inimesi ei taha midagi määrata, vaid tahavad, et seda tehtaks nende eest. Üliinimene (übermensch) on aga see, kel on kõige rohkem loomujõudu ja tahet ellu viia oma vaadet. Übermensch hakkab looma enda tegelikkust ning seda, mis on väärtuslik. Pärast Jumala surma kerkib esile tugevama õigus e olelusvõitlus. Inimeses hakkab tööle vajadus kuuletuda sellised inimesed on karjainimesed, keda valitseb karja- e orjamoraal. Nietzsche peab ennast väärtuste ümberkujundajaks ning ta sunnib inimesi küsima, kas väärtused ja küsimused, mida eurooplased järgivad (peamiselt kristlikud väärtused), on ka tõeliselt väärtuslikud. Leiab, et kristluse ja demokraatia pahe on see, et ta teeb nõrkustest voorused (nt alandlikkus, leplikkus). Karjamoraali asemel on vaja isandamoraali, mis on iseseisev, sõltumatu, uhke indiviidi jõud, mis allutab teised oma nägemusele
olelusvõitlus. Olelusvõitlust hakatakse ühiskonnas edasi arendama, tekib sotsiaaldarvinism. Sotsiaaldarvinism rakendab olelusvõitluse teooriat inimkollektiivi tasemel. Väheväärtuslikul indiviidil/rassil/rahvusel pole õigusi. Nietzche üliinimese (übermensch) õpetus ja uus võimumoraal. Nietzche uue moraali aluseks olid Antiik-Kreeka eeskujud. Kristlikust moraalist loobumine oli tema üliinimese võimumoraali jaoks oluline. Tema arvates oli kristlik orjamoraal jama. Tema arvates olid demokraatia, sotsialism, naisõiguslaste liikumine ja patsifism orjamoraali asjad. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa mentaliteet 1870- 1914 Prantsusmaa 19.saj. Elanikke ühendas Roomakatolik kirik, absolutismi ja revolutsiooni vastuoluline pärand. Prantsusmaal roomakatoliku kirik oli rahvuskirikuks, reformatsioon levis küll sinna aga nad tõrjuti välja. Absolutism oli Louis XIV aja pärl. Segama hakkab
suur mitte ainult füüsiliselt, aga ka hinges, seal on see distants veelgi suurem. Vana-Kreeka ühiskonnas oli distantsi paatos, sest see oli isanda ja orja ühiskond ning seda ühiskonda peab Nietzsche ajaloo tipuks. Allakäik algas Sokratesest, kes esimesena vastandus instinktiivse ja tugeva eluga (mis on kõige olulisem eluterve kultuuri tunnus) ning temast sai pigem kriitiline kui loov teoreetik. Platon oli samast allakäigu tendentsist, kuid kristlusega sai allakäik maksimaalse kuju - orjamoraal võitis kristluse näol isandamoraali. Nietzsche põhiväiteks on, et ühiskond enam ei toimi selle distantsi paatose järgi, sõna "hea" tähendus on tänasel päeval määratletud nõrkade ning alamklasside poolt. Kolm klassi N jaotab ühiskonna kolme klassi, kaks neist on küllaltki loomupäraselt olemas on tugevad ja head ning nõrgad ja halvad. Ajaloos kujunes aga välja ka kolmas ja kõige halvem klass, so preestrite ehk vaimulik klass
annaabi.ee 
