see vastuolu viib paratamatult selleni, et ta heidetakse perekonnast (ühiskonnast) välja. Konflikti põhjustab Tiina ja Mari võitlus oma armastatud Marguse pärast. See viib hiljem avaliku vastuoluni pere- ja külarahvaga. Tiina on tumedat verd, uhke, talle meeldib loodus, vabadus, ta märkab ilu enda ümber. Tiina on pärit vabade inimeste tõust, kes ei olnud mõisa ja kiriku kirjas vaid elasid vabalt metsade keskel. Tammarude pere on orjameelne ja alistunud. Nad on leppinud sellega, mida mõis ja kirik käsib teha. Nad on isegi omamoodi uhkedki selle üle, et on põlvest- põlve alandlikult mõisa orjanud ja jumalat teeninud. Nende tõug on kollasepäine ja sinisilmne, nad teavad oma esivanemaid kümme põlve tagasi. Alati on nad võtnud naise oma sugukonnast, et säilitada tõu puhtust. Tammarulaste mõttemaailma kajastab kõige paremini vanaema.
mitte tarkade algetega, vaid oma rumaluse poolest ning viiakse sellega ka paljud teised halvale teele. Ühiskonna suhtes võib öelda, et Popi esindab saamatut rahvast, Isand hea valitsemisviisisiga juhti ning Huhuu aga uut ning egoistlikku. Näiteks sõdade korral on liikunud erinevad rahvad mitmete erinevate valitsejate kätte, kelle korra ja nõudmistega peab leppima. Ka Popi leppis, sest teine Isand oli läinud ning ei plaaninud enam kunagi tagasi tulla. Orjameelne koer leidis, et kuna ta ise ei oskaks midagi peale hakata, siis peab ta uuele peremehele alluma ning kuuletuma. Kuna aga Huhuu oli rumal ning egoistlik, polnud head tulevikku loota. Tänapäevases mõttes võib nende elu kulgemise kohta öelda lausa asotsiaalistumine alustades reaalsust ja unenägusid segi ajava masenduses Popiga lõpetades alkohoolikust Huhuuga, kes oli ka süüdlaseks plahvatuses, mis loomad teose lõpus surmale viis. Võib öelda, et ka ühiskonnas saaks
vabameelsem. Teeb palju oletusi, on kaalutlev. Pidi revidenti kartma, sest pidas kohtu eesruumis hanesid, kasutas oma võimu enese kasuks ära. Tegi oma tööd nö kuidagi moodi. Postiülem- liiga naiivne ja lihtsameelne. Peab revidenti kartma, sest luges kodanike kirju, pärast kasutas seda ära, et saada mida tahtis. Ivan Kuzmitz spetin Hoolekandeülem- Artemi Filippovi. Pealekaebaja, intriigitseja, omakasupüüdlik. Kooliülem- Luka Lukits Hlopov. Orjameelne isik. Tegi kõike, mida nõuti. Oma pea jäi nö ukse taha. Linnapea- Anton Automovits Skavoznik. Küllaltki tark, võttis altkäemakse, kuid käitus siiski soliidselt. Oli teadlik linna olukorrast- teadis, et kõik on omakasupüüdlikud jne. Linnapea tütar on samuti väga tühine inimene- vastab Hlestakovi armastuseavaldusele : Oi, mis lind seal lendab? F. Dostojevski ( 1821- 1881) Sündis Moskvas, vaeste arsti perekonnas. Isa poolt põlisaadlike perekonnast
Ta hing oli vaba ning ta armastas metsa. Ta oli äkiline ja kiiresti solvuv . Tammaru perekonnalt sai Tiina küll ihule hoolitsust aga see pere tema hinge oma armuga ei toitnud ning see söövitas Tiina sisse viha mis süvenes aastatega järjest sügavamale hinge. Kui oli möödunud kümme aastat oli Tiina juba teismeline ja ta viibis palju aega metsas oma kasuõe Mariga kes samuti oli sinna perre võetud kasulapsena. Aga Mari oli rohkem Tammaru suguvõsa moodi. Blondid juuksed, orjameelne, mitte väga kena ja siniste silmadega. Tammaru peremees ja perenaine soovisid rohkem Marit oma pojale Margusele kes oli tüdrukutest mõni aasta vanem ja Tammaru perekonna ainuke poeg ja lihane laps. Peremees ja perenaine soovis ikka et suguvõsa välimus läheks edasi ja maril oli suguvõsale iseloomulikud jooned. Tiinal selle eest ei olnudki suguvõsaga ühiseid tunnuseid. Ta oli suguvõsa täielik vastand ja sellepärast ei kiitnudki pereisa ja pereema
õigustatult." Eneseväärika inimese toimimisviisid · Kuidas suhtub · Auavaldustesse? · Auhaavamisse? · Ohtudesse? · Heategudesse? · Üldiselt hinnatud asjade tagaajamisse? · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne Rooma au · Rooma traditsioon analoogne Kreekaga ülikute võistlus riigi teenistuses, esmajoones sõjaline voorus · Rooma aristokraatliku väärtuskoodeksi põhimõisted: · Mos majorum perekond kui uhkuse ja reputatsiooni kese · Virtus mehelikkus. · Dignitas staatus; gloria kuulsus. Teened -> populaarsus ->
selliste sotsioloogia osadega nagu ühiskondlikud klassid, sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus. Pahatihti need samastatak se. Kuid on selge, et ebavõrdsus sünnitab kihistumist ja stratifikatsioon säilitab ebavõrdsust . 1. KLASSID ENNE MARKSISTLIKKU KÄSITLUST Platoni " Riik " Tema ideaalriigis kolm seisust: filosoofid valitsejad, valvurid käsutäitjad ja tootjad. Aristoteles Kreeka ühiskonna kolm klassi: ülemklass , väärtuslik keskklass ja orjameelne madalam klass . 16.saj. Klassideks jaotati laevu, meremehi, ametimehi nende ametiredelil jne. 17. ja 18 . sajandil sõna klass loodusteadlaste terminina ( K.Linne`jt ). Keskajast uus sõna ( termin, mõiste ) seisus ( ladina keeles status ).Selle mõistega viiakse ühiskonna erinevad , selgesti vastandlikud grupid ühise nimetaja alla. Seega algul said ühiskonna olulisemad sotsiaalsed erinevused nähtavaks seisuste läbi. (nagu istumine erineva kõrgusega pinkidel
" Eneseväärika inimese toimimisviisid: · Auavaldus · Auhaavamine pole oluline, sest eneseväärikas inimene teab niigi oma väärtust. · Ohtudesse ei torma, kuid ellujäämine pole väärtuseks. · Heategusid tuleb proovida teistele teha, ent neid ise mitte vastu võtta. · Hinnatud asju taga ei aja, v.a suure au korral. · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud. Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. See iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse ja kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos. Sõprus eeldab: vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb
Loomutäius oskus õigesti tegutseda. Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad käitumisviisid. Seadumused =loomulikud eeldused + harjutamine. Aupürgimus, -ahnus peab olema mõõdukas. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes. Õiglus täielik loomutäius teiste suhtes. Eneseväärikas on inimene, kes peab end suurte asjad vääriliseks ja ka on seda. Eneseväärikas inimene ei tee ennast muust sõltuvaks kui sõpradest, sest oleks muidu orjameelne. Au on eneseväärikusega seotud. Väärikad inimesed hindavad kõige rohkem au ja teevad seda õigustatult. 2. Cicero vabariiklase aust ambitsioon ja privaatsus on mõlemad valed valikud. Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus on erinev auahnusest. Seda iseloomustab põlgus väliste asjade suhtes, aulise ja suurepärase taotlemine; suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline
Eneseväärikas on inimene, kes arvab, et ta on suurte asjade vääriline ja ta ongi. Enesehaletsus on hullem kui liigne auahnus. Eneseväärikas inimene rõõmustab auavalduste üle, kuid teab, et auavaldus ei ole samavääriline loomutäiusega. Au haavamine ei ole oluline. Tõelise ohu korral ei tohi oma elust hoolida. Teistele tuleb head teha, kuid ise abi vastu võtta ei tohi, see näitaks teiste üleolekut. Eneseväärikas inimene ei sõltu muust, kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. 2. Cicero vabariiklase aust Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu, seal avaneb tema hinge suurus. See on erinev auahnusest. Seda iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, au ja suurepärase taotlemine, suurte kasulike tegude tegemine. Suuri tegusid tuleb teha tegude enese, mitte auahnuse pärast. Näiteks Caesar tegi küll suuri tegusid, kuid tegi neid eesmärgiga saavutada gloria. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust
" Eneseväärika inimese toimimisviisid: · Auavaldus · Auhaavamine pole oluline, sest eneseväärikas inimene teab niigi oma väärtust. · Ohtudesse ei torma, kuid ellujäämine pole väärtuseks. · Heategusid tuleb proovida teistele teha, ent neid ise mitte vastu võtta. · Hinnatud asju taga ei aja, v.a suure au korral. · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 2. Cicero vabariiklase aust Cicero jaoks nii ambitsioonikus kui privaatsus valed valikud. Riigimehe kohuseks on valida aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab: · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist. Gloria ei ole neile oluline. Vooruslik elu tagab siiski mõned gloria elemendid, nagu armastuse, imetluse,
· Ohtudesse? (juhtnööriks mõõdukus, au nimel peab olema valmis ennast ohverdama) · Heategudesse? (tasub proovida neid teistele teha (näitab tsipa üleülekut), aga mitte teiste heategusid vastu võtta) · Üldiselt hinnatud asjade tagaajamisse? (eneseväärikas inimene seda ei tee, kui väljas ei ole just suure au huvid) · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 2. Cicero vabariiklase aust · Ambitsioon vs privaatsus mõlemad valed valikud · Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline. Caesari näide
Enesehaletsus on hullem kui liigne auahnus. Eneseväärika inimese toimimisviisid: Eneseväärikas inimene rõõmustab auavalduste üle, kuid teab, et auavaldus ei ole samavääriline loomutäiusega. Au haavamine ei ole oluline, sest eneseväärikas inimene teab ise oma väärtust ja ta au ei saa haavata. Teistele tuleb head teha, kuid ise abi vastu võtta ei tohi, see näitaks teiste üleolekut. Eneseväärikas inimene ei sõltu muust, kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. 12. Cicero vabariiklase aust Vooruslik kodanik peab valima aktiivse poliitilise elu, kuid ta ei see seda ambitsioonist või auahnusest, vaid taotlemaks hinge suurust (magnitudo animi). Hinge suurust iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine (voorusliku käitumist), suurte kasulike 4
· Ühiskonna arengu seisukohalt oli enne Marxi väljapakutud ideid ka materialistid ühiskonna käsitluse mõttes idealistid. · Marxi teooria kujutab endast ajaloolist sotsioloogiat, mis pidevalt sunnib tema mõtteid uuesti tõlgendama. Tema teooriat pole saadud praktikas proovida. Seetõttu ei teata, kas see on puht-teoreetiline teooria või ka praktikas rakendatav. Allutatud klassid peaks oma õiguste eest võitlema. Ükski inimene ei peaks olema orjameelne ega leppima selle olukorraga, kus ta on ja mis talle ei meeldi. Töölisklassil pole midagi kaotada peale ahelate; võita aga on terve maailm kommunistliku partei manifest. Õiguse seisukohalt on oluline, et õigus on klassidega seonduv nähtus; pole olemas objektiivselt õiglast õigust, sest õigus teenib valitseva klassi huve (õigus on relv valitseva klassi käes et allutada endale madalaid klasse). Lõpp-kokkuvõttes nähti õiguse väljasuremist; sellega pole
Eneseväärikas on inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja tegelikult ka on vääriline. Eneseväärikas inimene püüdma teha suuri asju, sest kui need õnnestuvad, siis austab end õnnestumise eest. Kes peab end tegelikust väärikamaks, on rumal. Kes aga tegelikust vähem väärikaks, alandab end. Üle- ja alahindamine on halvad käitumisviisid. Eneseväärikus on seotud auga. Eneseväärikus ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks inimene orjameelne võrdne suhe sõpradega on oluline eneseväärikale inimesele. 2. Cicero vabariiklase aust Nii ambitsioonikus kui liigne tagasitõmbumine (privaatsus) on valed valikud. Riigimees peab valima aktiivse, ent mitte auahne elu. Au põhineb vaid voorusel. Aust endast ei tule hoolida. Hingesuurus erineb auahnusest. Hingesuurust, mida määrab magnitudo animi, iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine
selles. Ta on eraisik. Tema moraali juures ei ole võimalik riiki teenida. Pravdin on aga riigiteenistuses, kes päästab vaeseid talupoegi. Ta võtab selle mõisa enda hoole alla. Kuigi teose lõpp on positiivne, siis on ta samas ambivalentne. Kõiki mõisasid hoole alla võtta ei saa. Fonvizin on mõisa etteotsa pannud naise, pr. Prostakova. Ta on tõeline isevalitseja. 9 Amm Jeremejevna on väga orjameelne tegelane. See orjamentaliteet mõjub halvasti kõikidele. Fonvizin kirjutas väga poliitiliselt terava komöödia. Mõne aastakümnega on saavutatud kirjanduslikult kõrge tase. Ülejärgmiseks korraks lugeda ,,Reis Peterburist Moskvasse"! 18. saj kui filosoofia ja pedagoogika sajand Valgustusfilosoofia mõju kirjandusele Pedagoogika on siin laias tähenduses. 18. saj filosoofia oli suunatud inimese harimisele.
ellujäämine pole alati tähtis · heategudesse teeb ise head, kuid häbeneb vastu võtta. Enda suhtes ei lasta teha, ise tuleb teha. Kummaline võistlus loogiline vastuolu. Kui kõik on väärikad, ei saagi head teha. · üldiselt hinnatud asjade tagaajamisse väheste, aga suurte ja kuulsusrikaste tegude inimene Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. Roomlased aust Rooma traditsioon analoogne Kreekaga ülikute võistlus riigi teenistuses, voorused eeskätt sõjalised. Aristokraatlik väärtuskoodeks. Samalaadsed probleemid ühiskonnas: Cicero ,,Kohustustest" millised valikud seisavad ühe tubli rooma kodaniku ees, kas ta peaks olema ambitsioonikas, otsima au ja kuulsust riigiametite abil või pigem tõmbuma elust tagasi privaatsfääri, tegelema oma mõisa, perekonna ja kaunite kunstidega. Mõlemad valikud on
Puskin julgeski erineda, erinevalt teistest. Tutvus Rajevski perega. Kindralil oli palju tütreid, Puskin armus neisse kõigisse. Naiste mehed olid hilisemad dekabristid. Rändas endasi Musta mere äärde. Reisid, loodus, pereidüll rikastavad teda. Poeemid ,,Kaukasuse vang", ,,Bahtsisarai purskkaev". Eemal olles kohtas ta samasuguseid teisitimõtlejaid. Lõuna Ühing liikmed vahistati. Puskin saadeti Odessasse. Puskini arvates on rahvas orjameelne ja ei tahagi uudsust, ei väärigi, ei osata tahta. ,,Nõuks võtsin külvitööle minna". 2. ,,Jevgeni Onegin" 3. Eesti kirjanduse lätteil (kroonikaist kuni Kr.J.Petersonini) Pilet 15 1. M. Lermontovi elu ja looming 2. ,,Meie aja kangelane" 3. Fr.R.Kreutzwaldi elu ja looming Kreutzwald (1803-1882) Sündis Virumaal kingsepa pojana. 1815.a-l sai isa mõisnikult vabakirja ja nii sai perekonnanimest
annaabi.ee 
