Tal on suur saba mis ulatub ta peani ja pikad,taeva poole püsti suured kõrvad.Oraval on teravad küüned millega ta saab hästi puude otsas ronida. Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam. Elab 7 aastaseks. Orava ladina keelne nimetus on Sciurus vulgaris L.Rahvas kutsub Oravat “Käbikuningaks” TOITUMINE Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla.. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes, halb ilm võib oravate tegevust tugevasti pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva. Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.Oravad söövad meelsasti ka linnupoegi ja mune, tigusid, putukaid. Talveks kogub toiduvarusid. PALJUNEMINE
lehtmetsades. Oravad elavad meelsasti ka linnaparkides ja surnuaedades, kus nad on palju julgemad kui metas ja tulevad tihti uudistama, kas inimestel neile midagi süüa pakkuda on. Suurema osa oma ajast veedavadki nad puu otsas, olles aktiivsed peamiselt päeval. Pole vist vaja lisada, et oravad on äärmiselt head ronijad ning ühelt puult teisele minemiseks sooritavad nad efektseid hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi. Pereelu: Oravate jooksuaeg on jaanuarist märtsini ning pojad sünnivad pärast 36-42 päevalist kandeperioodi. Juhul kui on käes kehv käbiaasta, võivad pojad sündida alles suvel. Poegi on pesakonnas keskmiselt kolm, kuid on täheldatud ka 1-8 pojalisi pesakondi. Pojad iseseisvuvad 10 - 16 nädala jooksul. Oravad võivad aasta jooksul üles kasvatada kuni kaks pesakonda. Orava pesa meenutab mõnes mõttes linnupesa, sest see ehitatakse kõrgele puu otsa okstest ja samblast
............................................................................................................................. 5. Kuhu teeb orav oma pesa? ............................................................................................................................. 6. Mitme kuuselt avavad oravapojad oma silmad? ............................................................................................................................. 7. Kes on oravate peamisteks vaenlasteks? ............................................................................................................................. 5.) Lahenda ristsõna! Kirjuta küsimuse vastus kastidesse! Vasakult paremale kirjutades: 2. Mis värvi on orav talvel? 7. Missuguse rohuga vooderdab orav oma pesa? (omadussõna) 8. Missuguse eluviisiga on oravad? 9. Oravad söövad mitmesugust toitu, seega on nad ... Ülevalt alla kirjutades: 1
Lendorava elupaiga töö Abiootilised Biootilised Maastiku Inimmõju tegurid tegurid skaalal tegurid tegurid Öine eluviis Kasutab oravate Elupaigaks Elupaikade raie pesasid vanemad kuuse- segametsad ja haavikud Esineb Vana herbivoor Elupaikade Lendorava Maailma isoleeritus ja kaitsega troopilises kadumine tegelemine vööndis ebasobiv
tekiks pilt lehtedest. pooleks) Taustaks mängib Taustaks mängib tuul. metsakohin. Laulumäng(Lisa2) Liikumismäng (Lisa8) Erinevad ,,Mutionu pidu", ,,Konnad", ,,Kurg ja liikumismängud (Lisa10) MUUSIKA JA ,,Oravate konnad" ,,Allikad, ojakesed, LIIKUMINE hüppevõistlus" järved", ,,Leia puu", ,,Mine teed mööda", ,,Konnad" LISA1 PÕDRAMAJA 1.Põdral maja metsa sees, Väiksest aknast välja vaatab.
puudelt. Tutt-tihane on väga krapsakas lind, ta võib rippuda okstel ka pea alaspidi, et soovitud toidupoolis kätte saada.Tema menüüsse kuuluvad putukad ja ämblikud, talvel okaspuude seemned. Tutt-tihane teeb endale ise pesaõõnsuse vana surnud puu sisse. Puu peab olema vähemalt veidi pehkinud, et tutt-tihase nokk sellele peale hakkaks. Sama puud kasutatakse mitu korda, kuid igal aastal tehakse uus õõnsus. Harva võib tutt-tihane kasutada ka rähnide või põhjatihaste või isegi oravate vanasid õõnsusi. Pesaõõnsuse tegemine võtab aega umbes 3 nädalat ja seda uuristab ainult emane. Umbes nädal läheb pärast veel vooderdamisele, selleks kasutab lind sammalt, rohtu, ämblikuvõrku, karvu ja sulgi. Pesa valmis, muneb emane 4-8 muna ning haub neid 13-16 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud, kuid mingi aja järel võtab üks vanalind poegade toitmise enda peale. Pojad saavad lennuvõimeliseks 17-22 päevaselt ja sõltuvad veel oma
Parasvöötmes vahetavad oravad kaks korda aastas karva, kuid sabakarvad vahetuvad selle aja jooksul vaid üks kord.Tavaliselt vahetab orav karva märtsisaprillis ja septembrisoktoobris. Orav on Eestis väga levinud ja harilik.Ta on päevase eluviisiga. Mitmesugused oravaliigid on levinud peaaegu kõigis Põhja Ameerika ja PõhjaEuroopa metsades, aga suur hulk liike elab ka Põhja, Keskja LõunaAmeerikas Kanadast Argentiinani. Eestis muutub oravate arv eri paigus erinevalt, kuid nende üldarv on umbes 50 000...80 000 isendi piires. Tavaliselt on, aga loendusandmed tegelikusest tunduvalt väiksemad. Eestis on oravad levinud kõikjal. Meelispaikadeks on, aga okas ja segametsad (eriti kuuse enamusega), ent üsna sageli on oravaid ka sarapuu ja tammepuistutesning parkides.Veel võib kohata kalmistutel. Oravad on segatoidulised loomad, kuigi eelistavad taimtoitu. Kevadest sügiseni on orava tähtsaks toiduks
(2p) -) Milline on bioloogilise mitmekesisuse väärtus inimkonnale? (max 2p) *) Bioloogilise mitmekesisuse väärtus inimkonnale on näiteks majanduslik. See tagab meile mitmekesise toidulaua. Lisaks sellele on bioloogiline mitmekesisus väga oluline ravimitööstuse seisukohalt. (2p) -) Milline võib olla maksimaalne nugiste biomass, kes on ära söönud 0,8 tonnist taime pähklitest toitunud oravad? (max 2p) *) Pähklid oravad nugised = Et bioloogiline effektiivsus on 10%, siis oravate biomass on 800kg * 10% = 80kg ja nugiste biomass 80kg * 10% = 8kg. Vastus: Nugiste maksimaalne biomass on 8kg. (2p) -) Millised on Eesti keskkonnaprobleemid? (max 2p) *) Kasutatakse taastumatuid looduvarasid läbimõtlematult; märgalad on kehvas seisundis; muldades on liialt palju fosforit. (2p) -) Milliseid meetmeid on Eesti liikide kaitseks rakendatud? (max 3p) *) Eestis on vastuvõetud mitmeid keskkonna- ning looduskaitseseadusi, lisaks on võetud looduskaitse
Raadiosaatjate abil on võimalik teada saada, kui palju ja millise taimestikuga liikumisteid pidi lendoravad ringi liiguvad. Väikeste saatjate patareid peavad vastu kuni kümme kuud ning saatjate signaali saab vastuvõtjatega jälgida kilomeetri raadiuses. Praeguseks on välja tulnud, et nad kasutavad liikumiskoridorina ka kuusenoorendikke, mis neile alaliseks elupaigaks ei sobi. On ka selgunud, et meie isased lendoravad vahetavad päris sageli pesaõõnsusi ega ütle ära ka oravate risupesade kasutamisest. Terve öö kestnud lendorava jälgimise tulemusena on selgunud, et nad tulevad välja täielikus pimeduses ja selle varjus nad ka oma kuni kilomeetri pikkuse öise rännaku lõpetavad, pugedes teinekord esialgsest mitmesaja meetri kaugusel asuvasse teise pesapuusse. Kui sageli ja miks nad pesaõõnsusi vahetavad, pole veel teada. Lendoravatele raadiosaatja kaela panemise ja kinnipüüdmise puhul on kõige keerulisem leida üles asustatud pesaõõnsusega haavapuu.
Põhja suunas muutub maastik ebatasasemaks. See on karu, ilvese ja polaarrebase elupaik. Jääkarusi näeb Teravmägedel. Rannik on üle külvatud fjordidega, kus võib näha hülgeid ja isegi vaalasid. Kaljulaiud ja saared on ideaalseks pesitsuspaigaks mitmele riigi 250 linnuliigist. Avameri on rikas tursa, süsika , makrelli ja heeringa poolest. Pool Norra maismaast on metsadega kaetud, seega põtrade ja metskitsede, jäneste, rebaste ja oravate looduslik kodu. Näha saab metsisemängu või metskurvitsa rännet, kuulda tedrelaulu või hariliku sookure hüüet. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. Riigi topograafia ja hüdroloogiline olukord põhjustavad läänepoolsetel aladel palju sademeid, mistõttu kosed ja jõestikud on veerohked. Hõredalt asustatud või täiesti asustamata mägistes piirkondades leidub hulgaliselt looduslikke järvi ja muid veekogusid, mis
Loomade patogeen hakkab levima inimeselt inimesele. Loomade haigusetekitajad on asunud elama inimestesse nt Lassa palavik, AIDS. Patogeenid evolutsioneeruvad pidevalt. Kui esialgu põhustasid haigused kiiret surma siis aastasadatega kohaneb ja laseb inimesel kauem elada, et effektiivsemalt endasuguseid levitada. Patogeenid leiavad üha uusi võimalusi levitajateks, enamasti loomi, kes elavad inimeste lähedal. Varasemalt olid need rotid, kuid üha rohkem on patogeenid ennast ka oravate sisse elama sättinud. http://www.ebu.ee/esitlus/orgvssoc2.ppt#263,14,Slide 14 1.3 Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 1. Otsene kontakt haigega/ muu saastunud materjaliga 2. Toidu ja veega edasikantavad infektsioonid 3. Õhu kaudu edasikantavad infektsioonid ( piisknakkus või tolmuosakestega) 4 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA
Rohkem, kui 3D nissi on inimesel on raske ette kujutada. Fundamentaalne niss mis kajastab kõiki abiootlisi tegureid, üldised potentsiaalseid võimalusi. See on siis kõik abiootilised tarvilikud tingimused. Realiseerinud niss on seotud imiteeritud tegurite spekriga, kõigi reaalses, biootilises keskkonnas konkurentide, herbivooride ja parasiitide olemasolu korral kujunevad tingimuste kompleksi. RessurssidLämmastik, fosfor, valgus taimede jaoksNektar e õiemahlPähklid on oravate jaoks resurssPäikesekiirgus - energia resurssLoomad ise on resurss kiskjate jaoksMeie keha on resurss parasiitidele, peale surma lagundajatele C3 taimed fotosünteesi esmased produktid on 3 süsiniku aatomiga orgaanilised happed. Meie kliimal on nendel taimedel suurem eelis C4 ja CAM (crassulacea acid metabolism) CAM taimed paksulehelise tüüpi taimed. Päeval valdav C3 ja öösel C4 C4 taimed esmased produktid peamiselt 4 süsinikulised orgaanilised happed
tooge näiteid). Kindlad piirid olid olemas ja suund teada, kuid kogu propaganda vahele püüti ka pikkida nn eesti asju. adolfi kiitmist püüti teadlikult kuid nähtamatult piirata, vastavalt südametunnistuse järgi. Näiteks ,,Lääne Sõnas". Ka lasteraamatute kirjutamist võib vaadelda kui ridade vahele kirjutamist. Poliitiliste juhtkirjade asemel hakkasid ilmuma väga selge alltekstiga "juhtkirjad" /jutumärkides/. Vaba Maa näiteks kirjutas suurusehullustusest, oravate keelest Eestis ja Ameerikas, Kaja õpetas valmistama seentega täidetud kapsapead, arutledes mälukaotuse ümber, Päevaleht kirjutas tantsust aju massaaziks, aedmaasikate kasvatamisest jms. Eriti populaarseks said Päevalehe juhtkirjad kurkidest ja kurkide hapendamisest, mida teised päevalehed mõnuga tsiteerisid: "Mõni kurk on paksu nahaga ja tal on kärnad seljas. Maarahvas nimetab neid liideriteks ega salli neid mitte oma kurgitünnis. Süüa
pesapuud on olnud ainult haavad. Kuid oluline on ka kuuskede esimene vähemalt teises rindes, sest need tagavad isendile vaenlaste eest varjatuma liikumise. Lendorav vooderdab oma pesa sambla, samblike, puukõdu, männiokste, peenestatud niinekiudude ja karvadega. Tähtis on, et õõnsuste seinad oleksid paksud. Pesa tehakse puuõõnde maapinnast nii kõrgele kui võimalik, tavaliselt 3-10 m kõrgusele. Lendorav kasutab nii looduslikke puuõõnsusi kui ka rähni tehtud või oravate risupesi. Ümbritsevas metsas peab esinema ka muid õõnsaid puid, neid kasutatakse varjumiseks või asendus pesana. Viimastel aastatel on tehtud tähelepanekuid, et 90% lendorava leiukohtades metsades on seal, kus alustaimestikus on mustikat (Timm; 2008). Lendoravad on paigatruud loomad, nad kasutavad mitmeid aastaid ühte või lähestikku asuvaid pesapuid (EELIS). Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, maapinnale laskub ta ainult äärmise vajaduse korral
pesapuud on olnud ainult haavad. Kuid oluline on ka kuuskede esimene vähemalt teises rindes, sest need tagavad isendile vaenlaste eest varjatuma liikumise. Lendorav vooderdab oma pesa sambla, samblike, puukõdu, männiokste, peenestatud niinekiudude ja karvadega. Tähtis on, et õõnsuste seinad oleksid paksud. Pesa tehakse puuõõnde maapinnast nii kõrgele kui võimalik, tavaliselt 3-10 m kõrgusele. Lendorav kasutab nii looduslikke puuõõnsusi kui ka rähni tehtud või oravate risupesi. Ümbritsevas metsas peab esinema ka muid õõnsaid puid, neid kasutatakse varjumiseks või asendus pesana. Viimastel aastatel on tehtud tähelepanekuid, et 90% lendorava leiukohtades metsades on seal, kus alustaimestikus on mustikat (Timm; 2008). Lendoravad on paigatruud loomad, nad kasutavad mitmeid aastaid ühte või lähestikku asuvaid pesapuid (EELIS). Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, maapinnale laskub ta ainult äärmise vajaduse korral
Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 95. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded? Lendorav armastab segametsade elu, puud peavad olema vähemalt 60 aastat vanad, toidupoolis külluslik. Tihedad alusmetsaga puistud. Ohtudeks on aga see, et 60 aastane puu on küps ja väga hinnatud metsamajanduses, seega hävitatakse palju oravate pesapaiku. Käsitiivalised armastavad pesapaikadena vanu maju, keldreid ja parke, peaasi et niiske ja piisavalt hämar. Nende kolooniaid ei tohi häirida, igasugune tööstuslik ja majanduslik tegevus on keelatud. Inimeste liikumisele on kehtestatud ajutised piirangud. Hülged poegivad eesti vetes asuvatel saartel ja laidudel. Aga hoolimata kaitsest on hüljeste arvukus vähenenud märgatavalt. Inimtegevus häirib poegimise ja imetamise ajal kõige rohkem.
Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 94. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded? Lendorav armastab segametsade elu, puud peavad olema vähemalt 60 aastat vanad, toidupoolis külluslik. Tihedad alusmetsaga puistud. Ohtudeks on aga see, et 60 aastane puu on küps ja väga hinnatud metsamajanduses, seega hävitatakse palju oravate pesapaiku. Käsitiivalised armastavad pesapaikadena vanu maju, keldreid ja parke, peaasi et niiske ja piisavalt hämar. Nende kolooniaid ei tohi häirida, igasugune tööstuslik ja majanduslik tegevus on keelatud. Inimeste liikumisele on kehtestatud ajutised piirangud. Hülged poegivad eesti vetes asuvatel saartel ja laidudel. Aga hoolimata kaitsest on hüljeste arvukus vähenenud märgatavalt. Inimtegevus häirib poegimise ja imetamise ajal kõige rohkem.
Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 95. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded? Lendorav armastab segametsade elu, puud peavad olema vähemalt 60 aastat vanad, toidupoolis külluslik. Tihedad alusmetsaga puistud. Ohtudeks on aga see, et 60 aastane puu on küps ja väga hinnatud metsamajanduses, seega hävitatakse palju oravate pesapaiku. Käsitiivalised armastavad pesapaikadena vanu maju, keldreid ja parke, peaasi et niiske ja piisavalt hämar. Nende kolooniaid ei tohi häirida, igasugune tööstuslik ja majanduslik tegevus on keelatud. Inimeste liikumisele on kehtestatud ajutised piirangud. Hülged poegivad eesti vetes asuvatel saartel ja laidudel. Aga hoolimata kaitsest on hüljeste arvukus vähenenud märgatavalt. Inimtegevus häirib poegimise ja imetamise ajal kõige rohkem.
Varese näärid Laps: Tead ka, vares, vanamees, et meil näärid ukse ees? Vares: Seda mina hästi tean, sest et ise pühi pean. Laps: See on tõesti ime juba Aga kus su näärituba? Vares: Näärituba metsa all sinu kodu lähedal. Laps: Tõesti sul on tuba lai. Aga kus su näärisai? Vares: Põllul üksik nisupää, see on saiaks õige hää Laps: Aga kus su pähklikott, piparkook ja süldipott? Vares: Pähklid oravate tares, kooke üldse ei söö vares. Laps: Ei söö kooke? Küll on nali Kus su näärivorst ja kali? Vares: Kaljaks vesi allikas, vorstiks kapsajuurikas. Laps: Kui sa, vares, pühi pead, kas ka näärilaulu tead? Vares: Kelle laul veel vahvam saaks Minu laul käib -- kraaks ja kraaks! Nääritaadi ootel Sõitsid saanid, sõitsid reed mööda pikka talveteed, helisesid aisakellad, aisal näärikellad hellad. Ootas Ats ja ootas Mall,
prügikaste, mida peab olema piisaval hulgal ja asukohad peavad olema sobilikud. Parklast väljumise juures, piknikualal, tuletegemise kohtades, käimlate juures. Vältima peaks prügikastide paigutamist laudade lähedusse (lõhn, putukad), ilusa vaatega kohtadesse ja varjatud nurgatagustesse kohtadesse. Prügi ära viskamine peab olema lihtne, samuti prügikastide tühjendamine. Prügikastid peavad olema kaitstud lindude/ loomade eest (näiteks oravate, varesete, kajakate jt eest). Prügikastid võivad vajada raskeid tulekindlaid kaasi ja kinnitamist raamile või posti külge. Hea on kinnitada prügikastid/konteinerid maasse, et neid ei löödaks ümber (inimeste või loomade poolt) ja valida metsatingimustesse sobiv disain ning materjalid. Joonis 21. Asustusest pigem eemal asetsevale, kuid tihedalt külastatavale Panga pangale püstitatud kiosk (foto: T. Veersalu) Tualetid
annaabi.ee 
