(zanr, näide) Soolokontsert, ,,4 aastaaega" 2. Tõmba maha nimed, mis ei kuulu barokiaja heliloojatele! A. Corelli, A. Stradivari, M. A. Carpentier, A. Vivaldi, O. Lassus 3. Ühenda mõiste ja tema vaste. Barroktrio pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo Retsitatiiv kõnelaul Prelüüd lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos Passioon oratooriumizanri alaliik, teemaks Kristuse kannatused ja surm Süit instrumentaalpalade või tantsulugude tsükkel II 1. Mida hakati baroki ajal pidama tähtsaks renessansiajastu harmoonia ja tasakaalu asemel? Tunnete väljendamist 2. Nimeta mõni barokiajal levinud basspill Fagott, viola da gamba 3. Milline on soolokontserdi ülesehitus? Kes esitavad? Solist ja orkester mängivad vaheldumisi 4
Georg Friedrich Händel (1685 - 1759) sündis Saksamaal Halles habemeajaja-kirurgi pojana. Teda ei huvitanud isa amet, vaid muusika. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. 18-aastaselt läks ta kodust ära (õppis viiulit Buxtehude juures Lübeckis) Hamburgi kus töötas lühikest aega viiuldajana ning leidis tööd helilooja ja interpreedina.Händel aimas, et Euroopas võib saada Itaalia ooperist järgmine moehullus ning läks 22-aastaselt Itaaliasse muusikat õppima. Seal õppis ta itaalia stiilis komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega (näit. A. Vivaldi). Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli 1711. a. Londoni. 1719 tehti Londonisse tegutsev Kuninglik teater.Esialgu töötas Händel Inglismaal õuekomponistina.Händel tõi lavale 1-2 ooperit aastas. LOOM...
Üksiku aaria kõrval oli tähtsaim kammermuusikazanr kantaat. Itaalias oli kantaat eelkõige väikese esituskoosseisuga kammerlik zanr, Saksamaal aga kujunes 17saj lõp suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta. Saksa kirikliku orat alusepanijaks oli Heinrich Schütz. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai passioon-Jeesuse kannatuslugu. Uutest zanridest, mis on seotud 1600.a paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige suurejoonelisem, aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum. Vanakreeka tragöödia eeskujul on selle tähtsaimaks osaks ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks oli Claudio Monteverdi, kelle viievaatuseline ooper oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga teos selles zanris. 17
22.Bachiga seotud kohad 23.Bachi tuntumad vokaalteosed 24.Bachi tuntumad instrumentaalteosed 25.Händeliga seotud paigad 26.Händeli teosed. MÕISTED 1. aaria - soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 2. kantaat - mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile , harilikult pillide saatel 3. oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile 4. passioon - oratooriumizanri alaliik, põhineb Uue Testamendi evangeeliumi tekstil, teemaks Kristuse kannatused ja surm 5. kontsert - virtuoosne teos suuremale ansamblile või orkestrile 6. soolokontsert - instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad solist(id) ja ansambel või orkester 7. basso continuo - harmooniasaade, mida esitavad basspill ja harmooniapill(id), ka selle saate esitajad 8. concerto grosso- instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad väike
imiteerimisele eri häältes. Opera seria- itaalia tõsine ooper Barokktrio- barokkajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo. 22. Concerto grosso- instrumentaalkontserdi tüüp, kuhu kuuluvad väiksem ansambel (barokktrio) ja suurem toetav pillikoosseid (concerto grosso) Opera buffa- itaalia koomiline ooper Primadonna- naispeategelane ooperis Secco retsitatiiv- kiire kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- oratooriumizanri alaliik, ulatuslik helitöö, mille läbiv teema on Kristuse kannatused ja ristisurm. 23. Bachi loomingu perioodid 1. Arnstadt ja Mühlhausen 2. Weimar 3. Köthen 4. Leipzig 24. 300 kirikukantaati ,,Kantaat nr 140" 20 ilmalikku kantaati 2 (säilinud) passiooni- ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" Missad- missa h-moll Oratooriumid ,,Jõuluoratoorium" 25. Tokaata d-mollis Klaviirimuusika Süidid ,,Inglise süidid" ,,Prantsuse süidid"
on valdavalt diatooniline ning harmoonias pole ka ebamugavaid alteratsioone. Kuna "Kuningas Taaveti" esimene redaktsioon lavastati ühes Lausanne`i teatris, peetakse seda ühtlasi ka esimeseks ooper- oratooriumiks 20. sajandi muusikas. Kokku on oratooriumis 27 numbrit. Teise piibliainelise ooper- oratooriumina valmis Honeggeril "Juudit" (1925), mi saga oma kunstiliselt teostuselt jäi siiski mõnevõrra "Kuningas Taaveti" varju. Oratooriumizanri juurde pöördus Honegger hiljem veel tagasi. 1930. aastatel tekkis Prantsuse haritlasringkondades süvendatud huvi keskaja ja renessansi vastu. Selles õhkkonnas valmis Honeggeril ja librettist Paul Claudelil grandioosne oratoorium "Jeanne d` Arc tuleriidal" ("Jeanne d` Arc au bcher", 1935). Ooperid Honeggeri kahest ooperist on täispikk lavateos "Kotkapoeg" ("L` aiglon", 1937), mille kaasautor on Jaques Ibert (1890- 1962). Teise, tunniajalise lühiooperi "Antigone" (1927) libretto
-sai kuulsaks inglismaal, -kirjutab muusikat piibliainetel, aga pole usklik - see oli ta jaoks äri - oli rikas, polnud peret, lapsi, -oli pere ainuesindaja, kes tegeles muusikaga, polnud millestki puudust -kokku üle 40 teose, eeskujuks Napoleoni koolkond -tuntuim "Julius Caesar" -ooperite peategelased antiikmaailma suured isiksused -meesosatäitjad kastraadile, sp esitatakse harva -Rajas inglise oratooriumizanri, menu eluajal, edu põhjus ingliskeelne tekst -oratoorium "Messias", piibli ainetel -tuntuimad orkestriteosed : orkestrisüidid "Veemuusika" ja "Tulevärgimuusika" 4. Võrdle Händeli ja Bachi elu ja loomingut -Bach sai kuulsaks peale surma, Händel aga eluajal -Bach sai kuulsaks oma kodumaal Saksamaal, aga Händel hoopis Inglismaal -Bach oli sügavalt usklik, Händel polnud, tegi küll nende ainetel teoseid aga äri eesmärgil
Ideaaliks energiline primitiivi. Kirjutasid ühiselt tantsulis-pantomiimilise farsi ,,Pruutpaar Eiffeli tornis" Artur Honegger(1892-1955) Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja- Prantsusmaa sadamalinnas Havre`is (Normandias), hiljem elas Pariisis. Honegger sai tuntuks prantsuse "kuuiku" (Groupe des Six) tegutsemise ajal. Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada : oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist. Muusikahariduse sai Honegger Zürichi ja Pariisi konservatooriumides, kus õppis kompositsiooni, kontrapunkti, viiulit ja dirigeerimist. Ta kirjutas poeeme häälele ja klaverile kaasaja autorite sõnadele. Juba varasel loominguperioodil kasutas ta palju polüfoonilisi võtteid. Honeggeri ebajumalaks muutus Stravinski. Juhtivateks zanrideks tema loomingus muutusid oratoorium ja ooper-oratoorium. Aastakümne teisel poolel
Tema sünnipaigaks peetakse Roomat. Oratooriumi mõiste tuleb sõnast oratorio , mis tähendas palvesaali, kus loeti pühakirja, lauldi vaimulikke laule ja peeti jutlusi. 17.sajandi algul kujunes oratooriumi kindlate tunnustega zanriks. Tema kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600.aastal lavastatud ooperit, Emilio deCavalieri vaimulikku allegooriat "La rappresentatione di anima e di corpo" võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. See paralleelsus kestis läbi kogu barokiajastu. Oopereid ja oratooriume kirjutasid enamasti samad heliloojad ja mõlemas zanris ilmusid üheagselt analoogilised muutused. Samad olid sagely ka ettekandjad. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunu esitused kirikus, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides.
Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr. 17. sajandi algul tekkis muusikas uus zanr, milleks oli oratoorium. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumi kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunud esitused kirikuis, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus.
Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirkumuusikazanr. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooruimi kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit, Emilio de'Cavalieri vaimulikku allegooriat ,,La rappresentatione di anima e di corpo" võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. Oratooriumizanr sündis Roomas ja tema eelkäijaks oli pühakirjatekste dramaatiliselt kujutava liturgilise draama sajandivanune traditsioon. Oratooriumi liberto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne, esimesel puhul on tugevam seos traditsioonilise kirkumuusikaga, teisel ooperiga. Varane ooper oli 17. sajandi algul suurte õukonnapidustuste kõrgpunktina eraldi zanr. Kuna ooperietendus on väga kulukas, siis said seda endale lubada vaid vähesed õukonnad ja neidki harva.
(Normandias), hiljem elas Pariisis. Honegger sai tuntuks prantsuse "kuuiku" (Groupe des Six) tegutsemise ajal. Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada · oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja · prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist. Muusikahariduse sai Honegger Zürichi ja Pariisi konservatooriumides, kus õppis kompositsiooni, kontrapunkti, viiulit ja dirigeerimist. Ta kirjutas poeeme häälele ja klaverile (poeem oli populaarne vokaalzanr Prantsusmaal juba Massenet' eluajal) kaasaja autorite sõnadele. Aastatel 1915-1922 oli Honegger loominguliselt viljakas, tema huvidering oli üsna lai
Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Händel on loonud 40 ooperit, mille kuulsamad on "Julius Caesar" ja "Xerxes". Händel on osanud siduda üksikuid ooperinumbreid stseenideks ning anda lavategevusele rohkem dramaatilist pinget. Tema ooperite peategelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ooperisüzeeid valitseb sageli tavapärane armastuskolmnurk. Tema aariates on palju lihtsat laululisust. Händel rajas inglise oratooriumizanri ning esindas seda omal ajal üksi. Ta võttis küll eeskuju itaallastest, kuid tema väljenduslaadoli nendest ooperlikum ja dramaatilisem. Händelist pärineb 30 oratooriumi. "Messias" erineb teistest. Kõik oratoorumid on kolmeosalised. Ta lõi Vanast Testamendi süzeest suuri rahvadraamasi. Suur osa Händeli orkestriteostest on sündinud 1730. Aastatel, mil helilooja majanduslik seis oli ooperiettevõtte läbikukkumise tõttu raske ning ta pidi otsima uusi võimalusi
grossot,Väga armastatud on ka paarkümend kontsert orelile ja orkestrile.Oma oratooriumide vaheaegadel esitas neid klahvpilliorkestriga. Väga kaunid ning tuntud on orkestriteosed on ,,Veemuusika ,, ja ,, Tulevärgimuusika" 1730 aastatel ajakirjanduses ränga kriitika osalisekssaanuna ja püüdes oma ooperiplaane elluviia, laostas end majanduslikult ja samuti kannatas see läbi tervis. Viimase ooperi kirjutas 1741 aastal. Oratooriumizanri hiigelaeg algas 1739 teostega ,,Saul" ja ,,Iiisrael Egiptuses". Händel lõi kokku üle 30 oratooriumi ,eriline tähtsus oli oratooriumil " Messias"(1741) 1751 aastal nõrgenes Händeli nägemine ja ta jäi vaatamata operatsioonidele pimedaks. Jätkas küllmõniaeg oma tegvust kontsert panistina ja organistina. Suri 14.04.1759 aastal ning maeti rahvuskangelasena Londoni. Händel sai esimese vabakunstnikust heliloojana järgnevatele põlvkondadele eeskujuks
Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 11)Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusika zanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert. Süit oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert. 12)Antonio Lucio Vivaldi(1678-1741)- "Neli aastaaega" 13)GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759
Poola Krystof Penderecki Looming 1960ndatel loodud muusika kuuluvad avangardistlikku perioodi. Ta eksperimenteerib uudsete keelpilli võtetega nagu senza arco, legno battuto, koputused jms. Tema töid nimetati ka sonoristlikeks helivärve võib võrrelda mõne abstraktsionistliku maaliga. Ta kasutab ka heli klastreid. Ta kasutab ka "instrumente" nagu kirjutusmasin, sireenid jms. Näiteks "Fluorescnenes". Koori ja vokaalsümfooniline muusika Pöördub sageli kantaadi ja oratooriumizanri poole. Näiteks teos "Stabat Mater". "Luuka passioon" suurem teos, mille kolmas osa tervenisti Stabat Mater. Koosneb 24 muusikalisest numbrist. Instrumentaalmuusika Silmapaistvad teosed nii sümfoonilises kui kammermuusikas. Viiulikontsretiga, mis on pühendatud Isaac Sternile algab tema uus periood, neoromantiline periood. Enim esitatud neoromantiline teos on sümfoonia nr 2, "Jõulusümfoonia".!!! Ooper Esimene ooper "The Devil's Loudun", põhineb A. Huxley teosel. Kust saab alguse
Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 12) BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusikazanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert. Süit oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm. 13) 3 TÄHTSAMAT BAROKKAJASTU MUUSIKAMAAD JA NENDE MAADE HELILOOJAD Inglismaa Henry Purcell Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Saksamaa Georg Friedrich Händel 14) GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759
ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes
muusikaliste vahenditega
annaabi.ee 
