sündinud jumalate nimel. Et oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, siis andsid nad kahemõttelisi vastuseid, mida võis tõlgendada nii või teisiti. Kord näiteks küsis Lüüdia kuningas Kroisos enne otsustavat lahingut pärslastega Delfi oraaklilt, kas ta peab minema üle Halyse jõe, s.t. algama sõda Pärsiaga. Oraakel vastas, et jõest üle minnes purustab Kroisos suure riigi. Kroisos, veendunud seejärel oma võidus, läks üle jõe, siiski aga kaotas. Kui Kroisos süüdistas oraaklit valeennustuses, siis vastasid Delfi preestrid talle, et süüdi pole mitte oraakel, vaid ta ise: Kroisos hävitas tegelikult ju riigi, ainult mitte Pärsia, vaid oma enda riigi. Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. Seetõttu omandas Delfi suure mõju kogu Kreekas: laenutas raha, segas end riikide siseasjadesse, aitas ühte või teist maad sõja ajal.
Koostanud: Kertu Roosla Tulevikumälestusi meenutades ''Mine nüüd lavale! Sa kuuled isegi, kuidas rahvas sind kutsub! See oli ju su elu unistus siiani, ega sa ometigi nüüd tagasi astu? Ei ei. Nii ei saa, mine juba!'' ütleb mu parim sõber. Ja nii ma astungi lavale. Tumepunased eesriided vaatavad mulle veel otsa, ruum läheb äkitselt pimedaks, publik tasaneb. Süda tuksub põues kohutavalt kiiresti ja tugevalt, ma tunnen ennast justkui võistlustel enne saja meetri jooksu, kõhus keerab, väga ärev on olla. See tunne on joovastav, õrnalt värisen, aeg tundub täpselt nagu seisvat. Ja järsku eesriie tõuseb. Ma näen pimeduses publikut. Valgusehelk valgub minu peale. See unenägu on mul jäänud müstiliselt hästi meelde ja seda oma üliäkilise lõpuga, mis seisnes tormilise äratusega minu sünnipäeva hommikul, kui mulle lauldi ja toodi tort. Kahjuk...
Athenale kui tarkusejumalannale on pühendatud linn Ateena. Apollon Vanakreeka mütoloogias oli Apollon Zeusi ja Leto poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli jumal kes võib armastada aga ka vihata. Apollon oli Kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid, kellele allusid muusad ja ta oli ühtlasi ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Tema sümboliteks oli vibu , nool ja lüüra. Apollon tappis delfi lähedal draakon Pythoni, kes elas Parnassose koopas ja valvas sealset oraaklit. Hiljem rajas Apollon sinna oma pühamu. Apollon oli jumal, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Artemis Artemis oli samuti Zeusi ja Leto tütar ning Apolloni kaksikõde. Vanakreeka mütoloogias peeti teda jahijumalannaks. Loomade valitsejannana seostati teda hirve ja karuga. Artemist peetakse amatsoonide jumalannaks. Tema sõmbolid on vibu ja nool. Hermes Hermes oli teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ja hingede juht allmaailma. Ka loomakarjade sigivuse edendaja
Tema vaenlane ei tahaks keegi olla. Tema naeratus laseb aimata, et ta võib olla julm. Teiselt poolt on Apollon kiindunud muusadesse ning on suurepärane muusik. Talle pole võimalik puru silma ajada. Ta näeb sind südamepõhjani läbi. Ta teab, mis sul viga on ja mis sind tulevikus ootab. Ta on igati jumaldamisväärne, lühidalt: ta on jumal. Apollon on olnud läänemehe ideaal 2500 aastat. Esimene pikem rännak viis Apolloni mandrile Delfisse, kus ta tappis mao, kes valvas sealset oraaklit kohta, kus teadmised tulevaste asjade kohta otsekui maas seest välja voolasid. Apollon hakkas oraakli isandaks ning sai tarkuse jumalaks; nii jumalad kui ka surelikud käisid temalt nõu küsimas. Nõuandjajumalast sai ka arstikunsti jumal. Oma teadmisi andis ta edasi tervistusjumalale Asklepiosele, kelle tunnusmärk kepp, mille ümber on põimunud madu on praegugi arstide ja apteekrite embleemil. Apollon oli ka suurim lüüravirtuoos
naisele Pandorale. Apollon Vanakreeka mütoloogias oli Apollon Zeusi ja Leto poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli jumal kes võib armastada aga ka vihata. Apollon oli Kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid, kellele allusid muusad ja ta oli ühtlasi ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Tema sümboliteks oli vibu , nool ja lüüra. Apollon tappis delfi lähedal draakon Pythoni, kes elas Parnassose koopas ja valvas sealset oraaklit. Hiljem rajas Apollon sinna oma pühamu. Apollon oli jumal, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Aphrodite Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakuse jumalanna. Ta oli abielus sepp-jumala Hephaistosega . Kui aga truudusest rääkida, siis ei olnud Aphrodite üldsegi truu naine, kuna ta sai lapsi ka teiste jumalatega. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis
saavutamiseks, iseväärtused on aga objektid või asjad, mis sisaldavad väärtust iseendas. Inimene ostab jube kalli karusnahkse kasuka, siis on see tema sotsiaalse staatuse määratlemiseks, samas tavaline talvejope on pigem praktilise väärtusega, kaitseks külma eest. Esimesel juhul on kasukas instrumendiks sotsiaalse staatuse määramisel, teisel juhul on jopel endal kui soojahoidjal väärtus. 5. Kuidas tõlgendas Sokrates Delphi oraaklit, mille kohaselt Sokratesest targemat inimest pole? Esiti hakkas Sokrates ,,järele katsuma" inimesi, keda peeti targaks. Nendega vesteldes sai ta aru, et tema eelis seisnes selles, et kui teised arvasid, et nad teavad kõike, siis tema seda ei teinud. Ta ütles, et teab, et tegelikult ei tea ta midagi. Sellest ideest lähtuvalt tõlgendas ta Delfi oraaklit järgmiselt: järelikult ütles jumal, et tark inimene on nagu Sokrates, kes teab, et ta tegelikult ei tea midagi. 6
aga objektid või asjad, mis sisaldavad väärtust iseendas. Inimene ostab jube kalli karusnahkse kasuka, siis on see tema sotsiaalse staatuse määratlemiseks, samas tavaline talvejope on pigem praktilise väärtusega, kaitseks külma eest. Esimesel juhul on kasukas instrumendiks sotsiaalse staatuse määramisel, teisel juhul on jopel endal kui soojahoidjal väärtus. 5. Kuidas tõlgendas Sokrates Delphi oraaklit, mille kohaselt Sokratesest targemat inimest pole? Esiti hakkas Sokrates „järele katsuma“ inimesi, keda peeti targaks. Nendega vesteldes sai ta aru, et tema eelis seisnes selles, et kui teised arvasid, et nad teavad kõike, siis tema seda ei teinud. Ta ütles, et teab, et tegelikult ei tea ta midagi. Sellest ideest lähtuvalt tõlgendas ta Delfi oraaklit järgmiselt: järelikult ütles jumal, et tark inimene on nagu Sokrates, kes teab, et ta tegelikult ei tea midagi. 6
Esivanemad(surnud) Usutakse et mõjutavad elavate inimeste käekäiku. ,,Spetsialistid" Maaisand - 1)Preester 2)Kohtunik 3)Pealik. Tänapevl on läinud 2 ja 3 üle riigile. Nõid Kasutab maagilisi vahendeid halbadel eesmärkidel. Kardetakse palju. Feti Nõidumiseks kasutatav vägi. Posija Kasutab maagilisi vahendeid headel eesmärkidel. Kasutavad amulette ja talismane. Soomeugrilased on kasutanud nende kohta sõna tark. Augur Määrasid inimese diagnoosi. Kasutati Oraaklit, lindude rände meetod, ohvri loomade sisikonna vaatamine. hamaan Soomeugri, põhjasiberi ja indiaani rahvastel, sarnane posijale.Tervise toomine. Eritunnus: lovesse raskumine, Transsi laskumine, kasutati: Looduslikud hallotsinogeenid, joigi- kindlas rütmis laulmine(samaanitrumm), Preester vahendaja inimese ja jumala vahel. ,,Sõltumatud tegijad" Prohvet Esineb kultuurides kus on kokkupuudet islami või kristlusega. Jumalalt saadud sõnum mille peab välja ütlema.
2. Karistuseks saadeti ta mägedesse karjaste juurde, kus ta õppis erinevaid tarkusi. 3. Ta valis oma eluteel suunda näitama Vooruse ja jäi ka Olümpose jumalatele oma hea südamega silma, nad kinkisid talle vibu, nooled, nuuletupe ja mõõga. 4. Mükeenia valitseja Heraklese sugulane kuningas Erystheus soovis Heraklest alandada, ta tahtis, et H. ta teenistusse astuks. 5. H. küsis nõu Delfi oraaklit, too ennustas talle, et ta peab 10 vägitööd ära tegema ja siis on ta vaba. 6. Ta täitis kõik käsku ilma suurema probleemita, kasutas kavalust. Kuid E. käskis tal veel 2 käsku täita, sest väidetavalt polnud ta E-ga päris aus olnud. (kasutas abi jne) Kuid täitis ka need. 7. Sai vabaks, tahtis Lolet naiseks võtta, kuid kuningas keeldus. 8. Külastas Admetost, kelle naine oli surnud, mees oli leinas ja Herakles tõi ta naise allilmast tagasi. 9
milles ilmnes tema omakasupuüdmatu armastus inimese vastu. Nii sai delfiinist inimsõbralikkuse võrdkuju - sõbralik nagu delfiin. Sellest hoolimata tegid roomlased pragmaatikuina delfiini lihast vorsti... ALKYONE PÄEVAD - Alkyone oli Aiolose tütar, Traakia kuninga Kexi abikaasa, kellega ta oli õnnelikus abielus. Nii õnnelikus, et nad mõlemad võrdlesid end Zeusi ja Heraga. Karistuseks selle eest muudeti nad merejäälindudeks. Kex kavatses külastada üht oraaklit Väike-Aasias, Alkyone aga hoiatas teda merereisi eest ning ei tahtnud tal mingil tingimusel minna lubada. Vaatamata sellele võttis kuningas reisi ette, sattus juba teisel päeval tormi kätte, mille eest Alkyone teda oli keelitanud, ning hukkus lainetes, Alkyone nimi huultel. Alkyone ootas ja palus iga päev abielu kaitsjannat Herat, kellel hakkas naisest, kelle palved läksid juba ammu surnud mehe eest, hale. Ta
c. Sarnasus Prometheuse ja Hephaistosega 19. Kabeiride müsteerionid. 20. Apollon. a. Kuju ja funktsioonid. Muusika, luule, tuleviku ennustamise ja meditsiini jumal ning kariloomade kaitsja. Vastutas meeste surma eest b. Mütoloogia põhipunktid. Neli päeva pärast sündi otsustas kätte maksta madu Pythonile tema ema rüvetamise eest raseduse ajal. c. Apollon ja Delphi. Tappis pythoni, kes valdvas Delfi oraaklit. Apollon oli Paanilt ennustamist õppinud ning võttis templi kaitse ja ennustamise enda peale. Preestritar Pythia hakka seal ennustamisega tegelema. d. Apolloniga seonduvad surelikud noormehed (Hyakinthos, Kyparissos, Hymenaios, Leukippos); i. Hyakinthosele õpetas Apollon kettaheitmist. Läänetuule jumal hakkas puhuma tuult ja haaras ketta õhust kinni ning paiskas selle
Ka Zeus ise aitas inimesi mitmel viisil. Dodonas kasvas tema püha tammepuu, mis kandis magusaid ning mahlaseid tõrusid. Räägitakse, et need tõrud olevatki olnud esimene inimeste söödud puuvili. Kes iganes vajas Zeusi nõuannet, tuli püha tamme juurde, ja kui ta siis jumalale ohvri oli toonud ning alandlikult oma palve esitanud,tõusnud tuulehoog ja tamme lehestikust kostnud sahinat. Siis seletanud preestrid lehesahinat ja kuulutanud Zeusi oraaklit. Seda nõuannet võeti alati arvesse, ükskõik milline see ka oli. Ei teatud inimest, kes oleks Zeusilt nõu küsinud ja selle siis ära põlanud. Kuid kuulasim kõigist paigust, kus Zeusi austati, oli Olümpia. Seal seisis kõige vägevam Olümpose Zeusi templitest. Iga nelja aasta järel sai terve Kreeka kuigi see oli paljudeks linnriikideks jagatud Olümpias sõbralikult kokku, et anda Zeusile au ja võtta osa kuulsatest olümpiamängudest
Et oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, siis andsid nad kahemõttelisi vastuseid, mida võis tõlgendada nii või teisiti. Kord näiteks küsis Lüüdia kuningas Kroisos enne otsustavat lahingut pärslastega Delfi oraaklilt, kas ta peab minema üle Halyse jõe, s.t. algama sõda Pärsiaga. Oraakel vastas, et jõest üle minnes purustab Kroisos suure riigi. Kroisos, veendunud seejärel oma võidus, läks üle jõe, siiski aga kaotas. Kui Kroisos süüdistas oraaklit valeennustuses, siis vastasid Delfi preestrid talle, et süüdi pole mitte oraakel, vaid ta ise: Kroisos hävitas tegelikult ju riigi, ainult mitte Pärsia, vaid oma enda riigi. Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. Seetõttu omandas Delfi suure mõju kogu Kreekas: laenutas raha, segas end riikide siseasjadesse, aitas ühte või teist maad sõja ajal.
15 MODES OF THOUGHT/ MÕTLEMISVIISID Antropoloogid ei uuri ainult metotoloogikat vaid tegelevad ka küsimusega, kas inimesed erinevatest ühiskondadest mõtlevad sarnaselt. Ühiskondade vaheline tõlgendus on keerukas. Mitmeid ühiskondi on raske tõlkida antropoloogilisse terminoloogiasse. Inimlikud karakterid on erinevates ühiskondades peaaegu samad. NÕIAKUNST Mõnes ühiskonnas süüdistatakse surmas ja teistes negatiivsetes olukodades nõiakunsti. Oraaklit ei peeta tavaliselt nõiaks, temaga peetakse nõu nõidade suhtes. Antropoloogid kirjeldavad üldiselt erinevusi nõiakunsti ja teadasliku loogika vahel. Mõned antropoloogid võrdlevad nõiakunsti teadusega, näiteks teooriad ja eksperimendid. MÕTLEMISVIISID Durkheim ja Mauss olid kõige varasemad antropoloogid, kes uurisid sisemisi suhteid sotsiaalsete organisatsioonide ja mõtlemis mustrite vahel. Antropoloogiliselt jagatakse objektid, inimesed, loomad jne erinevatesse kategooriatesse
tahtis Letot ja muutis tema vutiks ja Zeus kotkaks ja nii sisi saigi Apollon. Sigimiskoht Didyma ja sünnitussaar Delose saar. Hera oli jälle pahane- ei lubanud Letol kuskil sünnitada, aga Delose saar hulpis ringi. Apollonit hoidsid kureedid. Teda ähvardati juba emaihus, kui Leto rasedana ringi hulkus. Apollon tapab lohemadu Pythoni. Neli päeva pärast sündi otsustas kätte maksta madu Pythonile tema ema rüvetamise eest raseduse ajal. Apollon ja Delphi. Tappis Pythoni, kes valdvas Delfi oraaklit. Apollon oli Paanilt ennustamist õppinud ning võttis templi kaitse ja ennustamise enda peale. Preestritar Pythia hakka seal ennustamisega tegelema. Samas kuna ta tappis Pythoni, siis ta pidi end lunastama. Ta pidi minema sureliku juurde tööle. See oli kas kuningas Admetos Põhja-Kreekast, valvoojastates 9 aastat tema karju jne või Laomedoni Troojast ja kasvatas seal karju ning aitas müüre rajada. See lugu seostus ka rituaaliga
Appia. Selle eeskujul hakatakse rajama ka teisi teid Rooma linnast teistesse keskustesse ning suht lühikese ajaga tekib tihe teedevõrgustik, mis soodustab reisimist. Reisiti kas ratsa või meritsi. Reisimine polnud vaid jõudeaja tegevus vaid selle põhjuseks oli ka soov end harida. Eluviisi osaks muutus nt see, et mingis eas isa saadab oma poja reisima, et ta saaks end harida. Külastati nii tarku õpetlasi, filosoofe, ka igasugu pühamuid, nt Delfi oraaklit. Roomlaste hulgas muutuvad hinnatuks reisid igasugu eksootilistele maadele. Reisidel muutub oluliseks ka vaatamisväärsuste külastamine. Inimeste liikuvus on hilise vabariigi ajajärgul suur, on palju liikuvaid elukutseid ning tavaliseks sai liikumine kas provintsidest Rooma linna või Rooma linnast provintsidesse. Lugeda: Richard Kleis ,,Antiik kirjanduse ajalugu" Rooma vabariigi ajajärgu kirjandus; ,,Rooma kirjanduse antoloogia" Ennius, Plautus, Terentius; Cicero ,,I
Kuldvillak- kuldne oinanahk, mille kangelane Iason pidi müüdi järgi Musta mere äärest Kreekasse tooma; vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk. Boiootias asuva Orchomenose valitseja Athmas jättis oma naise Nephele maha Boiootia printsessi Ino pärast, kuid kaksikud, Phrixose ja Helle, jättis enda kasvatada. Ino sai Athamasega kaks poega. Oma kasulapsi Ino vihkas. Ta kõrvetas ära kogu seemnevilja, nii et seeme ei idanenud. Kui rahvas läks küsima, mida vastu teha, sundis Ino oraaklit vastama, et Phrixos tuleb jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma. Kuuldus sellest jõudis ka Nepheleni, kes palus abi jumalatelt. andis talle jäära, kelle oli puhtast kullast. Kui Phrixos oli toodud ohvrialtari juurde, laskis Nephele jäära lahti. See tormas altari juurde, haaras ohvriks määratud poisi ja tema õe ning kandis lapsed läbi õhu minema. Jäär lendas kirdesse üle Kohal, kus eraldab kõigest kitsas kukkus Helle jäära seljast merre ja uppus
Tõsist vastupanu avaldas Tyros. Ranna-äärsel saarel paiknev linn vallutati tormijooksuga pärast ligi aastapikkust piiramist (332. a.). Samal aastal tungis Aleksander Egiptusesse. Egiptlased polnud kunagi leppinud Pärsia ülemvõimuga (pärslased olid maa pika lahkulöömise järel taasalistanud alles 343. a.) ja suhtusid Makedoonia kuningasse ilmse heatahtlikkusega. Aleksander rajas Niiluse delta läänepoolse haru juurde Aleksandria linna ja külastas Amoni (kreekapäraselt Ammoni) oraaklit Liibüa kõrbes, 45 kus preester olevat teda kõnetanud kui Zeusi poega (pai Dios, mis võis olla ka eksitus paidioni noormees asemel). 331. a. tungis Aleksander Mesopotaamiasse. Otsustav lahing vahepeal taas jõude kogunud Dareiosega peeti Gaugamela juures Niinive lähedal. Sedapuhku oli Dareios valinud kokkupõrkeks avara välja, mis lubas arvulist ülekaalu maksma panna (seetõttu
annaabi.ee 
