Nulla poena sine lege Ei ole karistust ilma seaduseta Nullum crimen nulla poena sine lege Ei ole süütegu, ei ole karistust ilma (vastava) seaduseta Nullum crimen nulla poena sine lege certa Ei ole süütegu, ei ole karistust ilma kindla (süütegu määrava) seaduseta Nullum crimen sine lege Ei ole süütegu ilma seaduseta Opinio juris Õiguslik veendumus Orbiter dicta Juhuslikud märkused Orbiter dictum muuseas Pacta sunt servanda Lepingut tuleb austada Per se iseeneses Prima facie esmapilgul Pro bono Ilma tasuta töö Proporio motu Oma sisetunde järgi
RV kohtustatuudi 59 ART ütleb, antud kohtuotsus on kohustuslik antud osapooletele, see pole pretsedent. Need kohtuotsused on õiguslike probleemide lahendamisel abiallikad. Põhiallikad on konventsioonid, sellised mida osapooled sõnaselgelt tunnustavad, millega nad on ühinenud või ratifitseerinud. Kolmandaid osapooli leping ei kohusta. RV tavanorm õigusnormina tunnustatud üldise praktika tõend, mis vajab korduvat riikide käitumist ja opinio juris. Opinio juris riik käitudes mingil kindlal moel annab riik endale aru, et see käitumine on üldtunnustatud. Tähtis on riikide praktika. EV-l pole merepõhja osas seadust. Mereterritoorium kuulub riigile ja seda ei saa osta ega müüja vbla selle pärast pole selle jaosk ka seadust tehtud ja ei arvestata riigi territooriumi hulka. Mandrilava algab sealt, kus lõpeb riigi territoorium. Mandrilava osas riigil on täielik suveräänsus. Puurimine jms saab toimuda ainult rannikuliigi loal
juhtub, anonüümsus, nõusoleku palumine, kontaktandmed • Kattelugu: varjav/pooltõene selgitus selle kohta, mida uuritakse. Näide: eksperiment - pildi abil stereotüüpide uurimine ANDMETEKOGUMISE ORGANISEERIMINE • Ajalised piirid, mitte kauem kui 2-3 kuud. Alternatiiv – võrdlusuuring • Kõik uuritavad sarnase kohtlemisega. Probleemiks mitme uurija puhul! • Internetipõhised küsitlused: Webropol: www.webropol.com Opinio: www.objectplanet.com/opinio/ • Andmete hoidmine. Algandmete hävitamine • Uuritavate tänamine/tunnustamine VALIDIIDSUS • Sotsiaalteaduslikus uurimuses - iga mõõtmine on ligikaudne, ükski protseduur ei anna absoluutset teadmist! • p<0,05 • Uuringu valiidsus (kehtivus, tõepärasus): kas mõõdame seda, mida probleemis ja hüpoteesis eeldasime? Kuivõrd muutujad esindavad nähtust? Kas SKT on rikkuse näitaja? • RELIAABLUS
Kuid viimasel ajal arvatakse, et rahv-õ on just demokraatia aluseks ka legitiimsusele. Rahvusvahelise õiguse allikad on kirjas rahvusvahelises lepingus, mis on osaks ÜRO põhikirja osaks ÜRO Rahvusvahelise Kohtu Statuut. See kohus ise asub Haagis. Selle statuudi art.31 loetleb allikad, mida kohus saab õigusemõistmises kasutada: - rahvusvahelised lepingud (konventsioonid) - rahvusvaheline tavaõigus o riikide praktika o opinio iuris arusaam o ius cogens o erga omnes normid - üldised õiguse põhimõtted - abistavad allikad - kohtuotsused - kõrgelt tunnustatud juristide kirjutised Rahvusvahelised lepingud Väga vanaks nähtuseks juba Vana-Egiptus jne. Teatud lepingute sõlmimise kultuur algab keskaja lõpul, uusaja alguses. Viini 1969 rahvusvahelise lepinguõiguse kodifikatsioonis on
Customs are compulsory for everybody, for all countries of the world. However, it's harder to apply these, because there should be a consensus that a custom is customary norm for it to be legally binding. To create a legally binding norm, two criteria: 1) should have general practice of the states (practice should be established, wide-spread and consistent; it should be a settled practice), 2) should be accepted as law, opinio juris is necessary (positive legal opinion). How such opinion should be expressed? Usually opinio juris is expressed by silent agreement. E.g. if we have certain general practice that happens periodically and everybody is silent about it, then it is opinio juris. If someone is not happy with this practice, the state should produce a formal protest, e.g. by diplomatic note or you can act not in accordance with the practice. One can
-vah. organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteadlaste arvamus. Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava koosneb kahest elemendist: objektiivne element (usus) riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine subjektiivne ehk psüholoogiline element riikide veene, et nende poolt valitud käitmisviis on juriidiliselt kohustuslik või õigustatud (opinio iuris sive necessitatis) Praktika kestus ei oma tähtsust, kui see on järjepidev ja üldine. Praktika ühetaolisus ja järjepidevus ei pea olema sajaprotsendiline, kuid nõutav on riikide ühetaoline olulistes küsimustes. Üldisus ei eelda kõigi rahv.-vah. õiguse subjektide vastavat käitumist see, kui palju riike ja millised riigid peavad tava väljendaval viisil käituma, sõltub konkreetsetest asjaoludest.
rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38.) Kõige tähtsamad neist on rahvusvahelised lepingud, millega riigid oma põhimõtteliselt piiramatut vabadust vabatahtlikult piiravad. Rahvusvahelise lepingu puudumisel kohaldatakse rahvusvahelist tavaõigust, mis moodustub riikide pikaajalisest ning ühetaolisest käitumisest (longa consuetudo) ja nende veendumusest, et selline käitumine on õiguslikult kohustav ja ühiskonnas vajalik (opinio juris sive necessitatis). Non liquet olukorras jääb võimalus kohaldada õiguse üldpõhimõtteid. Sinna hulka kuuluvad nii rahvusvahelise õiguse põhimõtted kui ka põhimõtted, mis on ühised maailma suurtele õigussüsteemidele. Esimeste näiteks on pacta sunt servanda, hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, teiste näiteks riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõte. Tekkepõhjustest lähtuv jaotus: originaarseteks (algne, ürgne) (nt riigid)
-vah. organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteadlaste arvamus. § 2. Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava koosneb kahest elemendist: objektiivne element (usus) – riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine subjektiivne ehk psüholoogiline element – riikide veene, et nende poolt valitud käitmisviis on juriidiliselt kohustuslik või õigustatud (opinio iuris sive necessitatis) Praktika kestus ei oma tähtsust, kui see on järjepidev ja üldine. Praktika ühetaolisus ja järjepidevus ei pea olema sajaprotsendiline, kuid nõutav on riikide ühetaoline olulistes küsimustes. Üldisus ei eelda kõigi rahv.-vah. õiguse subjektide vastavat käitumist – see, kui palju riike ja millised riigid peavad tava väljendaval viisil käituma, sõltub konkreetsetest asjaoludest.
o Kestus ei oma tähtsust, kui praktika on järjepidev ja üldine. o Ühetaolisus ja järjepidevus ei pea olema 100%-lised, kuid nõutav ühetaoline käitumine olulistes küs-tes. o Üldisus ei eelda kõik rv õ-se subjektide vastavat käitumist. Subjektiivne e psühholoogiline e: riikide veene, et nende poolt valitud käitumisviis on juriidiliselt kohustuslik või õigustatud (opinio iuris sive necessitatis). Aitab eristada tavanormi muudest normidest. Kuna nõustumist normiga eeldatakse, peab keeldumine olema selge ja järjekindel. Tava väljendusvorme veel: Diplom kirjavahetus; pol avaldused; pressiteated; siseriiklik õ; rv-te ja sr-ke kohtute otsused Rv-sed lepingud Kuj välja tavaõ-na, mis tänaseks on kodifits Viini konventsioonidesse. Mõiste ja liigid 4:
tunnustatud üldist praktikat, õiguse üldpõhimõtteid, kohtuotsuseid ja doktriine. Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid Eesti PS kohaselt tuleb tõlgendada kui õiguse põhimõtteid. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud normid on rahvusvaheline tavaõigus. Selle koostisosaks loetakse (1) rahvusvahelist ühetaolist käitumispraktikat ja (2) õiguslikku veendumust (opinio iuris). Enamik riike tunnustab neid norme kui kohustuslikke. Nad 25 muutuvad riikidele kohustuslikuks ka siis, kui riigid ei ole vastavate konventsioonidega ühinenud. Euroopa Liidu õigus – Osa Eesti haldusõigusest moodustab Euroopa Liidu õigus, osa moodustab siseriiklik haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende
üldpõhimõtted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38.) Kõige tähtsamad neist on rahvusvahelised lepingud, millega riigid oma põhimõtteliselt piiramatut vabadust vabatahtlikult piiravad. Rahvusvahelise lepingu puudumisel kohaldatakse rahvusvahelist tavaõigust, mis moodustub riikide pikaajalisest ning ühetaolisest käitumisest (longa consuetudo) ja nende veendumusest, et selline käitumine on õiguslikult kohustav ja ühiskonnas vajalik (opinio juris sive necessitatis). Non liquet olukorras jääb võimalus kohaldada õiguse üldpõhimõtteid. Sinna hulka kuuluvad nii rahvusvahelise õiguse põhimõtted kui ka põhimõtted, mis on ühised maailma suurtele õigussüsteemidele. Esimeste näiteks on pacta sunt servanda, hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, teiste näiteks riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõte. 68. Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust? Rahvusvaheline eraõigus (ingl. k
rahvusvahelisi konventsioone, rahvusvahelisi tavasid kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat, õiguse üldpõhimõtteid, kohtuotsuseid ja doktriine. Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid Eesti PS kohaselt tuleb tõlgendada kui õiguse põhimõtteid. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud normid on rahvusvaheline tavaõigus. Selle koostisosaks loetakse (1) rahvusvahelist ühetaolist käitumispraktikat ja (2) õiguslikku veendumust (opinio iuris). Enamik riike tunnustab neid norme kui kohustuslikke. Nad muutuvad riikidele kohustuslikuks ka siis, kui riigid ei ole vastavate konventsioonidega ühinenud. 9) Euroopa Liidu õigus - Osa Eesti haldusõigusest moodustab Euroopa Liidu õigus, osa moodustab siseriiklik haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
vaidlusete lahendamiseks rahvusvahelisi konventsioone, rahvusvahelisi tavasid kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat, õiguse üldpõhimõtteid, kohtuotsuseid ja doktriine. Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid Eesti PS kohaselt tuleb tõlgendada kui õiguse põhimõtteid. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud normid on rahvusvaheline tavaõigus. Selle koostisosaks loetakse (1) rahvusvahelist ühetaolist käitumispraktikat ja (2) õiguslikku veendumust (opinio iuris). Enamik riike tunnustab neid norme kui kohustuslikke. Nad muutuvad riikidele kohustuslikuks ka siis, kui riigid ei ole vastavate konventsioonidega ühinenud. 2. Euroopa Liidu õigus Osa Eesti haldusõigusest moodustab Euroopa Liidu õigus, osa moodustab siseriiklik haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi
Konsensusepõhimõtte tõttu on siduvad eelkõige sellised otsused, mille poolt hääletavad kõik asjasse puutuvad riigid. Erandlikel juhtudel võidakse rahvusvahelise organisatsiooni siduvaid otsuseid vastu võtta ilma konsensuseta eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu otsuseid, samuti WTO Ministrite konverentsi otsuseid. Samas võivad rahvusvaheliste organisatsioonide mittesiduvad otsused, kui nende poolt hääletab maailma riikide enamus, väljendades riikide õigusveenet (opinio iuris) , et otsustes sisalduvad käitumisjuhised on siduvad rahvusvahelise tavaõigusena. Leebe regulatsioon Leebeks regulatsiooniks on nimetatud ühiskondlikke norme, mis asetsevad ühelt poolt moraali-ja poliitikanormide ning teiselt poolt õigusnormide vahel. Neil puudub otsene õiguslik toime, kuid need mõjutavad juriidilisi otsuseid. Rahvusvahelise leebe regulatsiooni normide loojateks on rahvusvahelise õiguse subjektid. Taolised normid võivad väljenduda nt
rahvusvahelisi konventsioone, rahvusvahelisi tavasid kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat, õiguse üldpõhimõtteid, kohtuotsuseid ja doktriine. Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid Eesti PS kohaselt tuleb tõlgendada kui õiguse põhimõtteid. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud normid on rahvusvaheline tavaõigus. Selle koostisosaks loetakse (1) rahvusvahelist ühetaolist käitumispraktikat ja (2) õiguslikku veendumust (opinio iuris). Enamik riike tunnustab neid norme kui kohustuslikke. Nad muutuvad riikidele kohustuslikuks ka siis, kui riigid ei ole vastavate konventsioonidega ühinenud. 9) Euroopa Liidu õigus - Osa Eesti haldusõigusest moodustab Euroopa Liidu õigus, osa moodustab siseriiklik haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
Võib liigitada järgmiselt: põhiseadus, formaalsed seadused, seadlused, määrused, käskkirjad, kohaliku omavalitsuse määrused, haldusõiguse üldpõhimõtted, kohtunikuõigus, rahvusvahelised lepingud, täiendavad allikad (Sissejuhatus õigusteadusesse, lk 84) 83. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? A Tavaõigus, mis tekib pikajalise ühetaolise tava (consuetudo) kaudu ja asjaosaliste veendumuse kaudu, et vastav tava on õiguslikult siduv (opinio iuris). Tavaõigusel on piiratud tähendus. B. Riigiõiguse konkretiseerimine: terve rida haldusõiguse üldpõhimõtteid on tuletatud riigiõiguse normidest ja printsiipidest; nad kujutavad endast ,,konkretiseeritud". C. Toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile: haldusõiguse eriosa mitmesuguste valdkondade õigusnormides leidub regulatsioone, mida saab vajaduse korral üle kanda teistele, reguleerimata faktilistele asjaoludele. D
annaabi.ee 
