Erivajadusega laste kõnearendus KÄÄNDE HARJUTAMINE Alalütlev: Kellel? Millel? Kus? Millel istub kaisukaru? Kaisukaru istub kapil. Millel istub siniste pükstega jänku poiss? Jänku poiss istub toolil. Kellel on silmad kinni? Kassil on silmad kinni. Millel istub roosade pükstega jänku tüdruk? Jänku tüdruk istub vaibal. Kus ripuvad pildid? Pildid ripuvad seinal. Osastav: Keda? Mida? Mida vaatab jänku tüdruk (roosade pükstega)? Jänku tüdruk vaatab raamatut. Mida vaatab jänku poiss (siniste pükstega)? Jänku poiss vaatab arvutit/pilti? Keda näeme ülemisel voodil? Ülemisel voodil näeme kassi. Mida joonistas jänku tüdruk oma raamatusse/vihikusse? Jänku tüdruk joonistas sinna lipsu. Mida mängib jänku seinal oleval pildil? Pildil mängib jänku jalgpalli?
(Vanuses 3-7a): nägemisjääkide stimuleerimine; käelise tegevuse arendamine; tajude arendamine; suurendusvahendite kasutama õpetamine; mõtlemise arendamine; nägemis-liigutusliku koordinatsiooni korrigeerimine; ruumilise orienteerumise korrigeerimine; rollimänguõpetus; elementaarsete matemaatiliste kujutluste loomine; ettevalmistus lugema ja kirjutama õppimiseks. Kuulmispuudega lapsed (Vanuses 0-3a): kuuldeaparaadi kasutamise õpetus; kuulmistreening; harjutused hääle tekitamiseks; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; sensoorsete süsteemide arendamine; motoorsete võimete korrigieerimine; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; lapsevanemate väljaõpe tööks oma lapsega. (Vanuses 3-7a): kuulmis- ja foneemitaju arendamine; tunnetustegevuse arendamine; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; produktiivsete tegevuste arendamine; rollimängu kujundamine; elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamine; kooliks ettevalmistus.
Erivajadusega laste kõnearendus HÄÄLIKUTE HARJUTAMINE Häälik R Riiakas Riina raputas rohelist raamatut Roheline rohutirts rallitas rohus Riho röökis Robertile rumalusi Raiko raiskas rutakalt raha Rong rebis rasket rauda Ruudi rääkis rahvale rõõmsaid riime Varas varastas Karli vara Kirp kargas murust säärde Tore karu kurtis Murile muret Vares karjus koerale kõrva Häälik K Kollane kapsauss kandis kuuma kivi Kuri karu kisendas kohutavalt Kati keelas kuurile kritseldada Kõrvits kasvas kartuli kaisus Kollane kass kükitas kapis Kaisa kleit oli käisest katki Laka aknast kaikus vaikset muusikat Moekas sokk sakutas jakki Sukad ja sokid rääkisid pükstega Tüdrukul olid salkus juuksed Häälik P Pai Piia praadis pelmeene Punane part paterdas paadis Pahad poisid pragasid pööningul ...
POLE-TÄHTIS-MIS-KOOL Pole-tähtis-mis-teaduskond KÕNEARENDUSTEGEVUSED SÕIMERÜHMAS Arvestustöö Pole-tähtis-mis nimi Juhendaja: pole-tähtis Aasta-pole-tähtis Sisukord 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks 3 2. 2.a. laps- grammatika omandamise periood 3 3. Süsteemid, mida kasutada 5 3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8
Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) Lähtutakse pöhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel; 2) Peetakse oluliseks, et lapse köne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõneleda;
Kui sinna juurde lisada veel erinevad laulukesed või salmikesed, on see igati lapse arengut toetav. Kõnearengu teadmised õpetajate töös · Abi kõne arendamisele (kõne kontrollimine ja vigade parandamine) · Õigeaegne kognitiivne areng · Töö tasandusgrupis (kõne-häirega lapsed) · Kõne-probleemide või -häire ilmsikstulek Kasutatud kirjandus · "Kõne areng", Tiia Tulviste, "Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" · "Kõnearendus", Karl Karlep · "Väikelapse kõne,keele ja tunnetustegevuse areng", Eesti logopeedide ühing (Ülle Kuusik,Birgit Kaasik,Ülle Lillipuu,Hille-Mai Seero,Marika Viks) · "Kuidas areneb väikelapse kõne?", Ökobeebi võrgustiku liige Kairi Koolme,( http://www.okobeebi.ee/?p=929 ) · " Mida tuleks teada lapse kõne arengust? ", Eesti logopeedide ühing, (http://www.teadlikvanem.ee/mida-tuleks-teada-lapse- kone-arengust) Aitäh tähelepanu eest!
iseseisev töö nr 1 Eripedagoogika kui teadusharu Armen Tõugu, Kerttu Soans. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leena Kaikkonen, Kai Kukk, Kristi Kõiv. 2000-2003. Õppija ülemineku toetamine. Kool ja töö kõigile. OÜ Vali Press trükikoda. Mary Jo Noonan, Linda McCormick. 2006. Young children with disabilities in Natural Environment. Method and Procedures. Paul H. Brookes Publishing Co., Inc. Mark Selikowitz. 1996. Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint. Philip Williams. 1988. A Glossary of Special Education. Alden Press
Kõneravi, kõne treening: Kõneravi juures kasutatakse komplekset logopeedilist uuringut. Logopeediline kompleksuuring sisaldab kõne arengutaseme ning oraalmotoorika funktsioonide hindamist. Logopeedilise hindamise tulemusena koostatakse kõneraviplaan ning nõustatakse lapse lähikeskkonda eelkõige suhtlusvahendi igapäevase rakendamise osas. · kõnehingamise, artikulatsiooni, fonatsiooni ja kõnevoolavuse korrektsioon · keelesüsteemi omandamise toetamine; kõnearendus · kõnetuse korral kõnet toetavad ja asendavad suhtlusvahendid ning nende rakendamine · hüpersalivatsiooni, söömis- ja joomisraskuse korral neelamisfunktsiooni korrektsioon Arendus- ja taastusravi PCI ravi on eluaegne protsess. Arendusravi maht on lapse kasvades üldiselt aastatega kahanev, kuid ei ole selgelt vanusega määratletav ja sõltub eelkõige motoorikahäire raskusastmest. Täiskasvanueas jätkuvad regulaarse järjepidevusega funktsioone säilitavad ja
Õppekomplekt võimaldab ka erinevate ainevaldkondade lõimumist ja sisaldab põhikooli õppekava läbivaid teemasid. Õpiku koostamisel on arvestatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis ettenähtud A 2.1. keeleoskuse taset. Ülle Kurmi ja Ene Sooleppa õppekomplekt I Love English 2 vastab inglise keele ainekavale ning sobib kasutamiseks üldhariduskooli 4. klassis. 2. juuli 2012 Ingrit Tera Tartu Forseliuse Gümnaasiumi vanemõpetaja LISA 1. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis-, ja kirjutamisteemad Järgnevasse tabelisse on märgitud õppetükid, kus põhjalikumalt tegeldakse antud teemadega. Võõrkeele ainekava 4.-6. klassile I Love English 2 Mina ja teised. Iseloom, välimus, enesetunne ja tervis, Unit 2, 3, 5, 6 suhted sõpradega ja lähikondsetega, ühised tegevused, viisakas käitumine. Kodu ja lähiümbrus. Kodu ja koduümbrus, sugulased; Unit 2, 6, 7, 10, 11
kuuldud-loetud keelendit mõista. 2. Koosneb tsentraalsest(ajukoor, sellest madalamad), perifeerne (hingamis-, häälemoodustus ja mingi veel süsteem) ja neid ühendatavatest närviteedest(eferentsed ei saa keelt suust välja nt ja aferentsed- viiakse tagasiside ) 3. Tsentraalne osa: ütluse(kõneliigutuste) planeerimine, programmeerimine 4. Juhteteed/närviteed: info edastamine, tagasiside 5. Perifeerne osa: kõneliigutuste realiseerimine Kõnearendus- kõne FS seoste kujundamine · kõne teenindamisel spetsiaalsed organid puuduvad · mitmete organite vahel on kujunenud närviseosed (FS), mis teenindavad nii ütluse loomet kui ka tajumist. · Lokaliseerunud on üksikute kõneoperatsioonide juhtimine KÕNE FS tunnused: · tulemuse saavutamiseks kasutatakse erievaid vahendeid ja viise. · Aferentsete ja eferentsete süsteemide koostöö- kõne realiseerub liigutustena
järeltestist, et peale intensiivset tekstiloome õpetamise perioodi arenes lapse tekstiloomeoskus märgatavalt. Peale arendusperioodi alustas laps nii vahendatud kui vahendamata jutustust sissejuhatusega, kus tutvustas tegelasi, tegevuse aega ja kohta. Olulised sündmused olid välja toodud loogilises järgnevuses ning esitatud info oli teemakohane. Jutustustes esines mõttelünki, kuid need ei takistanud kuulajal jutustuse mõistmist. Kõnearendus tegevuste tulemusena hakkas laps enam tähelepanu pöörama tegevuse ajale, kohale ning tegelaste käitumismotiividele. Laps mõistis, et tegevused (pildid) selles jutus peavad olema õiges järjekorras (et oleks selge, mis oli enne, mis pärast). Muutused toimusid ka jutu lõpus. Kui enne arendamisperioodi esitas tüdruk jutu lõpu vaid osaliselt või ei lõpetanudki juttu kokkuvõttega, siis peale õpetamist võttis laps
2) Psühholooiga. Kõneprotsessi kirjeldamine psühhofüsioloogiline mehhanism, teadmised, suhtlemissituatsioonid, isiksuse küsimus (motiivid, eesmärgid,; miks ja milleks ma midagi kõnelen ja kuulan), kognitiivsed protsessid (mõtlemine, taju, mälu) 3) Sideteooria. Teate kodeerimine edastamine dekodeerimine (kommunikatiivne akt). 4) Muud semiootika, loogika, neuroloogia, logopeedia. Objekt keelematerjal eri ainesed Kõnearendus, kui soodustame suhtlemist neil?? Kokkuleppeline tava on, et ühel sõnal on mitu tähendust. Nt vana ja uus, erinevates kontekstides, on ,,uus" mitu tähendust. Ehk siis kuidas nendest rääkida. Kuna teadmisi tuleb juurde, siis ka tähendus ajapikku muutub lihtsalt, nt ,,koer" ajapikku tuleb inimesle temast teadmisi juurde. Aristoteles : ,,Kõneakt seee on teglt tegu kellegi mõjutamiseks!" Aristoteles rääkis ka , kuidas toimub tekstiloome.(tollel ajal oli see
lauseloome, lausete seostamine, uue teabe esiletõstmine), enesekontroll ja teksti parandaminetäiustamine. f. Suhtlusoskuste kujundamine: suhtlemise alustamine ja jätkamine, suhtlemise strateegiate ja taktika valdamine, rollisuhtluse teadvustamine, ütluste varieerimine sõltuvalt suhtlemisülesandest ja/või -situatsioonist. Praktiline sõnavaraõpetus: Loe juurde: Karlep, K. (2003). Kõnearendus.(lk 63-90) Kõnearenduse metoodika sõnastab sõnavaraõpetuse ülesanded järgmiselt: sõnavara mahu laiendamine, sõnatähenduse täpsustamine, sõnade aktiveerimine (kasutusvaldkonna laiendamine). Öeldu kehtib kõigi raskusastmele ja koolitüüpide kohta. Kui tavaõpilasel on vanusevormile vastav vähemalt min sõnavara olemas, siis eriõpetust vajaval lapsel tuleb suhtlemiseks ja õppimiseks vajalik leksikon alles kujundada. M
10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt 15) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale Ka teisi punkte on kaudsemalt seotud näiteks – 11), 12), 14) • § 18 Seotus valdkonnaga Keel ja kõne (1) Eesmärgiga – tuleb toime igapäevases suhtlemises (2) Sisuga – suhtlemine, jutustamine, kuulamine (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel - lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse keelevahendeid kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel (4) Õppe – ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps – läbi antud metoodilise materjali: 1) tuleb toime eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlemisel, 2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida 3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda
Hallap, M., Padrik, M. (2008). Lapse kõne arendamine: Praktilisi soovitusi kõnelise suhtlemise kujundamisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kaderavek, J., Sulzby, E. (2000). Narrative Production by Children With and Without Specific Language Impairment: Oral Narratives and Emergent Readings. Journal of Speech, Language, and Hearing Research, 43, 34-49. Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Karlep, K. (2003). Kõnearendus: emakeele abiõpe II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. McKeuogh, A., Davis, L., Forgeron, N., Marini, A., Fung, T. (2005)Improving storycomplexity and cohesion: A developmentalapproach to teaching story composition. Narrative Inquiry, 15, 241-266. Mäesaar, K. (2010). Narratiivi loome oskused 5-6 aastastel lastel. Teadusmagistritöö. Tartu ülikool. Norbury, C. F., Bishop, D. V. M. (2003). Narrative Skills of Children with Communication Impairments
annaabi.ee 
