Erivajadusega laste kõnearendus KÄÄNDE HARJUTAMINE Alalütlev: Kellel? Millel? Kus? Millel istub kaisukaru? Kaisukaru istub kapil. Millel istub siniste pükstega jänku poiss? Jänku poiss istub toolil. Kellel on silmad kinni? Kassil on silmad kinni. Millel istub roosade pükstega jänku tüdruk? Jänku tüdruk istub vaibal. Kus ripuvad pildid? Pildid ripuvad seinal. Osastav: Keda? Mida? Mida vaatab jänku tüdruk (roosade pükstega)? Jänku tüdruk vaatab raamatut. Mida vaatab jänku poiss (siniste pükstega)? Jänku poiss vaatab arvutit/pilti? Keda näeme ülemisel voodil? Ülemisel voodil näeme kassi. Mida joonistas jänku tüdruk oma raamatusse/vihikusse? Jänku tüdruk joonistas sinna lipsu. Mida mängib jänku seinal oleval pildil? Pildil mängib jänku jalgpalli?
(Vanuses 3-7a): nägemisjääkide stimuleerimine; käelise tegevuse arendamine; tajude arendamine; suurendusvahendite kasutama õpetamine; mõtlemise arendamine; nägemis-liigutusliku koordinatsiooni korrigeerimine; ruumilise orienteerumise korrigeerimine; rollimänguõpetus; elementaarsete matemaatiliste kujutluste loomine; ettevalmistus lugema ja kirjutama õppimiseks. Kuulmispuudega lapsed (Vanuses 0-3a): kuuldeaparaadi kasutamise õpetus; kuulmistreening; harjutused hääle tekitamiseks; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; sensoorsete süsteemide arendamine; motoorsete võimete korrigieerimine; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; lapsevanemate väljaõpe tööks oma lapsega. (Vanuses 3-7a): kuulmis- ja foneemitaju arendamine; tunnetustegevuse arendamine; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; produktiivsete tegevuste arendamine; rollimängu kujundamine; elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamine; kooliks ettevalmistus.
Erivajadusega laste kõnearendus HÄÄLIKUTE HARJUTAMINE Häälik R Riiakas Riina raputas rohelist raamatut Roheline rohutirts rallitas rohus Riho röökis Robertile rumalusi Raiko raiskas rutakalt raha Rong rebis rasket rauda Ruudi rääkis rahvale rõõmsaid riime Varas varastas Karli vara Kirp kargas murust säärde Tore karu kurtis Murile muret Vares karjus koerale kõrva Häälik K Kollane kapsauss kandis kuuma kivi Kuri karu kisendas kohutavalt Kati keelas kuurile kritseldada Kõrvits kasvas kartuli kaisus Kollane kass kükitas kapis Kaisa kleit oli käisest katki Laka aknast kaikus vaikset muusikat Moekas sokk sakutas jakki Sukad ja sokid rääkisid pükstega Tüdrukul olid salkus juuksed Häälik P Pai Piia praadis pelmeene Punane part paterdas paadis Pahad poisid pragasid pööningul ...
POLE-TÄHTIS-MIS-KOOL Pole-tähtis-mis-teaduskond KÕNEARENDUSTEGEVUSED SÕIMERÜHMAS Arvestustöö Pole-tähtis-mis nimi Juhendaja: pole-tähtis Aasta-pole-tähtis Sisukord 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks 3 2. 2.a. laps- grammatika omandamise periood 3 3. Süsteemid, mida kasutada 5 3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8
Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) Lähtutakse pöhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel; 2) Peetakse oluliseks, et lapse köne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõneleda;
Kõne areng · Kõne arendamise keskne ülesanne on kõnefunktsioonide kujundamine-arendada kommunikatiivset,tunnetuslikku ja reguleerivat funktsiooni. · Kõne arendamine saab toimuda ainult laste tajude, tajukujutluste ja praktilise tegevuse baasil. Kõne arengu perioodid · Lapse keele uurijaid on imestama pannud, et eri keeli rääkima hakkavad lapsed läbivad keelt omandades samu arenguetappe. Keele-eelne suhtlemine · Esimestel eluaastatel on lapse jutt enamasti arusaadav lapse näoilme, zestide ning ümbritseva konteksti abil. Kasutades häälikulisi signaale ja zeste kindlas kontekstis, annavad lapsed edasi kompleksseid sõnumeid. · Teisest neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi - ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Kurdid lapsed koogavad samamoodi ...
iseseisev töö nr 1 Eripedagoogika kui teadusharu Armen Tõugu, Kerttu Soans. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leena Kaikkonen, Kai Kukk, Kristi Kõiv. 2000-2003. Õppija ülemineku toetamine. Kool ja töö kõigile. OÜ Vali Press trükikoda. Mary Jo Noonan, Linda McCormick. 2006. Young children with disabilities in Natural Environment. Method and Procedures. Paul H. Brookes Publishing Co., Inc. Mark Selikowitz. 1996. Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint. Philip Williams. 1988. A Glossary of Special Education. Alden Press
Kõneravi, kõne treening: Kõneravi juures kasutatakse komplekset logopeedilist uuringut. Logopeediline kompleksuuring sisaldab kõne arengutaseme ning oraalmotoorika funktsioonide hindamist. Logopeedilise hindamise tulemusena koostatakse kõneraviplaan ning nõustatakse lapse lähikeskkonda eelkõige suhtlusvahendi igapäevase rakendamise osas. · kõnehingamise, artikulatsiooni, fonatsiooni ja kõnevoolavuse korrektsioon · keelesüsteemi omandamise toetamine; kõnearendus · kõnetuse korral kõnet toetavad ja asendavad suhtlusvahendid ning nende rakendamine · hüpersalivatsiooni, söömis- ja joomisraskuse korral neelamisfunktsiooni korrektsioon Arendus- ja taastusravi PCI ravi on eluaegne protsess. Arendusravi maht on lapse kasvades üldiselt aastatega kahanev, kuid ei ole selgelt vanusega määratletav ja sõltub eelkõige motoorikahäire raskusastmest. Täiskasvanueas jätkuvad regulaarse järjepidevusega funktsioone säilitavad ja
RETSENSIOON INGLISE KEELE ÕPPEKOMPLEKTILE I LOVE ENGLISH 2 Ülle Kurmi ja Ene Sooleppa õppekomplekt I Love English 2 on oluliselt uuendatud versioon samanimelisest õpikust. Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, CD-st kuulamisülesannetega, kontrolltöödest ja õpetajaraamatust. Õppekomplekt on mõeldud kasutamiseks A-võõrekeele õpikuna 4. klassile ning on loogiliseks järjeks varemilmunud komplektile I Love English 1. Õpik koosneb 20 õppeühikust, millest iga viies on mõeldud kordamiseks. Õppetükid kajastavad laia teemavaldkonda (Unit1: kool ja keeled; Unit 2: numbrid ja aeg; Unit 3: viisakus; Unit 4: loomad; Unit 5: reeglid koolis ja mujal; Unit 6: sõbrad ja sõprus; Unit 7: päev ja tegevused; Unit 8: riietus; Unit 9: sport; Unit 10: hobid; Unit 11: piknik, toiduained; Unit 12: turvalisus; Unit 13: hädaolukorrad; Unit 14: külaskäik; Unit 15: ilm ja aastaajad; Unit 16: sünnipäev; Unit 17: matkamine; Unit18: tee juh...
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
järeltestist, et peale intensiivset tekstiloome õpetamise perioodi arenes lapse tekstiloomeoskus märgatavalt. Peale arendusperioodi alustas laps nii vahendatud kui vahendamata jutustust sissejuhatusega, kus tutvustas tegelasi, tegevuse aega ja kohta. Olulised sündmused olid välja toodud loogilises järgnevuses ning esitatud info oli teemakohane. Jutustustes esines mõttelünki, kuid need ei takistanud kuulajal jutustuse mõistmist. Kõnearendus tegevuste tulemusena hakkas laps enam tähelepanu pöörama tegevuse ajale, kohale ning tegelaste käitumismotiividele. Laps mõistis, et tegevused (pildid) selles jutus peavad olema õiges järjekorras (et oleks selge, mis oli enne, mis pärast). Muutused toimusid ka jutu lõpus. Kui enne arendamisperioodi esitas tüdruk jutu lõpu vaid osaliselt või ei lõpetanudki juttu kokkuvõttega, siis peale õpetamist võttis laps
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
lauseloome, lausete seostamine, uue teabe esiletõstmine), enesekontroll ja teksti parandaminetäiustamine. f. Suhtlusoskuste kujundamine: suhtlemise alustamine ja jätkamine, suhtlemise strateegiate ja taktika valdamine, rollisuhtluse teadvustamine, ütluste varieerimine sõltuvalt suhtlemisülesandest ja/või -situatsioonist. Praktiline sõnavaraõpetus: Loe juurde: Karlep, K. (2003). Kõnearendus.(lk 63-90) Kõnearenduse metoodika sõnastab sõnavaraõpetuse ülesanded järgmiselt: sõnavara mahu laiendamine, sõnatähenduse täpsustamine, sõnade aktiveerimine (kasutusvaldkonna laiendamine). Öeldu kehtib kõigi raskusastmele ja koolitüüpide kohta. Kui tavaõpilasel on vanusevormile vastav vähemalt min sõnavara olemas, siis eriõpetust vajaval lapsel tuleb suhtlemiseks ja õppimiseks vajalik leksikon alles kujundada. M
10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt 15) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale Ka teisi punkte on kaudsemalt seotud näiteks – 11), 12), 14) • § 18 Seotus valdkonnaga Keel ja kõne (1) Eesmärgiga – tuleb toime igapäevases suhtlemises (2) Sisuga – suhtlemine, jutustamine, kuulamine (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel - lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse keelevahendeid kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel (4) Õppe – ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps – läbi antud metoodilise materjali: 1) tuleb toime eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlemisel, 2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida 3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda
Hallap, M., Padrik, M. (2008). Lapse kõne arendamine: Praktilisi soovitusi kõnelise suhtlemise kujundamisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kaderavek, J., Sulzby, E. (2000). Narrative Production by Children With and Without Specific Language Impairment: Oral Narratives and Emergent Readings. Journal of Speech, Language, and Hearing Research, 43, 34-49. Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Karlep, K. (2003). Kõnearendus: emakeele abiõpe II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. McKeuogh, A., Davis, L., Forgeron, N., Marini, A., Fung, T. (2005)Improving storycomplexity and cohesion: A developmentalapproach to teaching story composition. Narrative Inquiry, 15, 241-266. Mäesaar, K. (2010). Narratiivi loome oskused 5-6 aastastel lastel. Teadusmagistritöö. Tartu ülikool. Norbury, C. F., Bishop, D. V. M. (2003). Narrative Skills of Children with Communication Impairments
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
