klassi õpilased 2. Kellelt neid andmeid on võimalik saada? (nt ettevõtte tegevjuhid) 3. Kui objekte on palju, siis kuidas valitakse välja need, keda reaalselt uurime (valikueeskiri) Kuidas uurida? Milline andmekogumismeetod valida (nt ankeetküsitlus, intervjuu)? Mis on mis? Mõistete defineerimine meie uurimuse vajadustest lähtuvalt (nt toimetulek, abielu) Millega uurida? Uurimisinstrumendi koostamine, mõistete operatsionaliseerimine: selliste uurimisprotseduuride (operatsioonide) väljatöötamine, mis empiiriliselt esindaksid uurimiskontseptsioone reaalses maailmas). Uuritavad nähtused: Valdkond tema dimensioonid indikaatorid küsimused (nt ankeedis) Mõjutavad tegurid (sõltumatud muutujad: sugu, vanus jne) Millal uurida? · Täpne ajakava metoodika väljatöötamisest esmase kokkuvõtte (raporti, artikli vms) koostamiseni · Sesoonsuse arvestamine · Välitöödeks sobilikud perioodid
Võimaldab võrrelda suhteliselt suurt hulka inimesi/asju. Enamasti deduktiivne. Kvalitatiivne uurimus – hõlmab mustreid ja struktuure ning seda kuidas miski on. Enamasti induktiivne. Induktsioon – teooria luuakse uurimistulemuste põhjal. Kvalitatiivsed uurimused on induktiivsed. Deduktsioon – hüpotees luuakse olemasolevate teooriate põhjal ja uuringu käigus kinnitatakse või lükatakse ümber. Kvantitatiivsed uurimused on deduktiivsed. Operatsionaliseerimine – hüpoteeside viimine sellisele kujule, et neid on võimalik mõne katsega kontrollida. Iga teoreetilise mõistega tuleb vastavusse seada mingi konkreetne mõõdetav parameeter. Usaldusväärsus e reliaablus – kasutatava metoodika stabiilsus ja järjekindlus. Näitab, kui suure tõenäosusega saadaks katse kordamisel sama tulemus. Kehtivus e valiidsus – kasutatava meetodi paikapidavus, kehtivus või adekvaatsus. Näitab,
• Probleemi/küsimuse testimine: eksperdid, kirjandus, analoogilised uuringud, andmebaasid HÜPOTEES • Hüpotees: uurija vastus esitatud küsimusele. Naiivsed ja teaduslikud hüpoteesid • Hüpoteeside allikad: teooria, teised uuringud, vaatlus/kogemus, loogiline arutluskäik • Nõuded hüpoteesile: väitena formuleeritavus, operatsionaliseeritavus • Hüpoteesita uuringud MUUTUJAD • Hüpoteesi operatsionaliseerimine: sõltuvad ja sõltumatud muutujad • Näited muutujatest: sugu, vanus, haridus, elukoht, rahvus, sissetulek, hoiakud, eelistused, rahulolu, tegevusnäitajad, suhted…. • Muutujate valik SKALEERIMINE • Skaala: nähtuse klassifikatsioon, jaotamine ühikuteks • Skaala sõltub uuritavast nähtusest ja valitud muutujatest + meetodist ja ressursist • Unidimensionaalsed ja multidimensionaalsed muutujad • Tulemus: üldistatus vs detailsus
tõi sotsioloogiasse A. Comte. Positivism ei eralda teooriat praktikast, taotleb täppisteaduslikkust ja formaalset mõõdetavust. Kõik peab olema kogemuslikult kontrollitav . 3 põhiseisukohta: · Sotsiaalsed nähtused on kvalitatiivselt samad, mis loodusnähtused · Loodusteaduslikud meetodid on kasutatavad ka sotsioloogias · Sotsioloogia ülesandeks on empiiriale tuginedes prognoosida sotsiaalseid nähtuseid 5.Selgitage, mis on operatsionaliseerimine ja milline on selle töösammu koht uurimisprotsessis. Millised on kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimuste erinevus selles suhtes. Teooria sidumine empiirikaga mõistete abil. Abstraktsemad mõisted tuleb empiirikaga ühendada operatsionaalsete definitsioonide kaudu. S.t. mõisted tuleb defineerida nii, et neile vastavad empiirilised nähtused oleksid vaadeldavad, kirjeldatavad ja mõõdetavad. Kvantitatiivsed uurimused on tugevalt standardiseeritud, enneandmekogumist peavad
on nii keeruline ja mitmekihiline Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. LOENG TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontseptid Muutujad Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Seoste liigid kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused Kontsept Inglise keeles: concept Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama
neid, mida uuritakse, nimetatakse muutujateks. Vastanditena kasutatakse uuringute läbiviimisel konstante, mis on muutumatu iseloomuga karakteristikud. Hüpoteesideks nim teooriast tuletatud muutujatevahelisi seoseid kirjeldavad erilised väited. Muutujatevahelisteks korrelatsioonideks nim muutujatevahelisi seoseid. Sõltumatuteks muutujateks nim neid muutujaid, mis on muutuste põhjuseks teistes muutujates. Sõltuvad muutujad on mingist seaduspärast otseselt sõltuvuses. Muutujate operatsionaliseerimine on muutujate viimine sellisele kujule, et neid saab vaadelda, loendada, mõõta. Ristlõikelisi uurimusi viiakse läbi konkreetsel ajamomendil ja nendele tuleb vaadata kui konkreetset hetke jäädvustavatele uuringutele. 1 Paneel- ehk longituuduurimused jälgivad vastajate gruppi läbi pikema ajaperioodi. Juhuvalim on valik potensiaalsete vastajate hulgast, keda kaasatakse uurimusse. Võimalikud vead
10% Kirjandus: SAMM, Tooding L-M jne Uurimisprobleemi püstitamine (sots)teaduses: Probleemi leidmine ja teema sõnastamine Probleemipüstituse põhjendus Kuidas ma saan aru, et see on selline probleem, mida tasub uurida? Selle praktiline tähtsus, seos teiste valdkondadega, takistavad tegurid selle uurimisel Täpsustamine Millist osa ma sellest probleemist uurida tahan? Alamülesanded v teemad Kas ja mida varasemast teada on? Teooriad, varasemad uurimused Operatsionaliseerimine Kuidas defineerida Kuidas mõõta, uurida Analüüsimeetodi valik Sotsiaalsete probleemide konstrueerimine Sots.teaduses on uurija oma uurimisobjekti (ühiskonna) osa ja mõjutab seda enda tegevusega Statistika kui relv (sots)poliitikas Numbrilised väited sots elu kohta (n-ö objektiivsed) Sots probleemide tõlgendus, põhjendus Sots probleem: kas see on olemas v on see kellegi poolt konstrueeritud? Nt noorukite kambad
– Näiteks uurime soolist kihistumist ja soovime kindlaks teha, kas naiste madalamad palgad on tingitud nende soost. Et väita kindlalt, et sugu mõjutab palku, tuleb meil kindlaks teha, kas naiste väiksemad palgad pole mitte tingitud nende madalamast positsioonis tööturul ja osa ajaga töötamisest. Viimased kaks on siinkohal kontrollmuutujad. • Kontrollmuutujad harilikult – sotsiaal-demograafilised Uurimisküsimus: Kuidas mõjutab haridustase valimisaktiivsust? Operatsionaliseerimine • Abstraktsete kontseptide mõõdetavaks tegemine • Tegevust mille käigus leitakse kontseptidele mõõdikud nimetatakse operatsionaliseerimiseks ja neid mõõdikuid ise operatsionaalseteks definitsioonideks. • Operatsionaalsed definitsioonid peavad tõesti mõõtma kontsepti sisu (nt. kas toetus Reformierakonnale mõõdab inimeste parempoolsust või liberaalsust?) • Nt. Hinded on ak. võimekuse operatsionaalne definitsioon • Näiteid:
Uurija töövahendid on mõisted. Uurimus luuakse mõisteliste otsustuste ja tähenduste tõlgendamise varal. Definitsioone on vaja, sest neil on mitu ülesannet. Definitsioon: · Piiritleb ja täpsustab mõistet · Annab mõistele tähenduse või esitab keelelise kokkuleppe · Loob mõiste kasutamise normi · Seob ühte mõiste ja selle nimetuse (termini) Kui teoreetiline mõiste peab saama uurimuse ja mõõtmise objektiks, tuleb mõisted operatsionaliseerida. Operatsionaliseerimine on tõlgendamine, see ei too esile termini tähendust. 5. Hüpoteesi püstitamine Püstitatud probleemidele on võimalik ennustada lahendusi või seletusi. Selliseid arvamusi võimalike erinevuste, suhete või põhjuste kohta nimetatakse hüpoteesideks. Probleemi võimalik lahendus tugineb teaduslikul oletusel e hüpoteesil. Hüpoteesid esitatakse väidetena. Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt:
õigus, hakkavad nad toetuse võitmiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerima Omandatud staatus vaba valiku, pingutuse või õnne läbi omandatud positsioon Omataoliste grupp inimestega võrdsete temasarnaste grupp, mis on tähtis sotsialiseerimise kanal Omistatud staatus põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral; sellisteks tunnusteks on näiteks suhu, rahvas ja vanus Operatsionaliseerimine abstraktne tõlgendamine millekski jälgitavaks Organisatsiooniline kuritegu ettevõtete ja nende ametnike seadusevastased teod, altkäemaksude andmine, valed väärtuse määramised ja maksude vältimine Organiseeritud kuritegevus organiseeritud püüe koguda rikkust seadusevastaselt. Osalusvaatlus vaatlus, mille läbiviija muutub vaatluse käigus vaatluse all olevate sotsiaalsete suhete struktuuri üheks osaks
otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada järjestuskorrelatsiooni. Kui = 0,45 ... 0,65, siis on valiidsus rahuldav. Kui > 0,7, siis on test kõrge valiidsusega Konstruktvaliidsus - mil määral on meile teoreetiliselt huvipakkuvad konstuktid uurimuses edukalt operatsionaliseeritud. Selle suurendamiseks kasutame nt erinevaid mõõtmisviise. Operatsionaliseerimine on huvipakkuvate kontseptsioonide muutmine küsimustiku küsimusteks või küsimuste blokkideks. Muutujate viimine sellisele kujule, et neid saab vaadelda, loendada, mõõta. Teoreetiliste või teatud valdkonnas kasutatavate kontseptsioonide tõlkimine tavainimesele arusaadavasse keelde. mis on sondküsimused ja miks neid kasutatakse? Sondeerimine siis, kui vastus on pealiskaudne, ei vasta tegelikult. Nt ,,raske öelda", ,,kuidas kunagi" siis intervjueerija võib sondeerida
Juhtumiuuringu piirangud: · Ei sobi, kui on soov üldistada üldkogumile. Mis võib juhtuda (aga ei tohiks): · Erinevate andmete kogumine ja analüüsimine võib osutuda kavandatust ajamahukamaks ja keerulisemaks. · Juhtumi käsitlus jääb kirjeldavaks. · Juhtumi-uuringu asemel on tegemist juhtumi-põhise uuringuga. Juhtumiuuringu kvaliteedist: · Uurimisinstrumendi valiidsus kasutatavate teooriate ja mõistete kontseptualiseerimine ja operatsionaliseerimine kuivõrd uuringuinstrumendiga uuritakse seda, mida väidetakse. · Sisemine valiidsus et leitud suhted ja seosed juhtumi dimensioonide vahel (tegevused, protsessid, suhted) oleksid tegelikud, mitte juhuslikud. · Väline valiidsus mil moel on tulemused kasutatavad, üldistatavad. · Reliaablus uuringusammude põhimõtteline korratavus. KVALITATIIVSE ANALÜÜSI ESITAMISE KRIITILISED PUNKTID 1
Psühhopaatia sidumine raskete kuritegudega tuleneb McCord ja McCordi ning Robinsi töödest, kuna nemad töötasid peamiselt kurjategijatega. McCordide konseptsioon psühhopaatiast on tugevalt häiritud, väljapaistvateks omadusteks: teistest vaenulik võõrandumine, kalkus, impulsiivsus ja vägivaldsus. Kuigi McCord ja McCord vaatlesid pidevat kuritegelikku käitumist indiviidide puhul, kellel olid nimetatud iseloomujooned, ei pidanud nad sellist käitumist vältimatuks. 6 Kaasaegne operatsionaliseerimine. Tänapäeval koosneb psühhopaatia mõõde peamiselt kliiniliste hinnangute skaaladest ja enesehinnangu skaaladest. 1970ndate aastate lõpus töötas Kanada psühholoog Robert Hare välja kahekümne kahest artiklist koosneva PCL-R-i. Seda tööriista on alates 1985. aastast pidevalt parandatud ning praeguseks hetkeks on see muutunud kõige enam kasutatavaks ja laialdasemalt tunnustatud psühhopaatia hindamisvahendiks. PCL-
Vajab sekkumist, kunstimööde suureneb liialt. 3. EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE Loob aluse efektiivsuse hindamine kohe alguses paned paika, millal lõpetad. Samuti lähimad eesmärgid. o Mida klient nõustamisel saavutada soovib o Milliseid muutusi see kliendi jaoks kaasa toob Eesrmärgid peavad olema saavutatavad, realistlikud ja paigutatud ajadimensioonile Aitab määratleda millal nõustamine lõpetada Eesmärkide sõnastamine need tuleb operatsionaliseerida. Operatsionaliseerimine on alati subjektiivne. Küsi, mis on erinevat praeguse ja soovitud situatsiooni vahel? Enamasti on lihtsam mõõta käitumuslikke markereid. Kui on väga madal motivatsioon, siis unusta alguses sümptomid (nt unehäire) ja tegele motivatsiooniga. Uriko ütleb, et tihtipeale keskendutakse häire kõrvaldamisele ja unustatakse motivatsioon. 4. SEKKUMISTE KAVANDAMINE (kindlad teraapiad ja nende kriteeriumid)
ning olemisviisidega. Froidi ontoloogia põhiküsimusteks olid tung ja teadvus, Platoni ontoloogia küsimusteks aga ideed. 37. Meetod ja metodoloogia. Meetod on on korrastatud lähenemine suuremale tegevusele. Nii näiteks on olemas üldised metoodikad tegevuste läbiviimiseks: õppemetoodika jne. Metodoloogia on filosoofiline õpetust printsiipide süsteemist, mille kohaselt tegutsedes oleks väljavaateid usaldatavate tulemusteni jõudmiseks. 38. Operatsionaliseerimine tähendab millegi defineerimist sellisel viisil, et seda oleks võimalik praktiliselt mõõta.
Hr probleemid Suur ebavõrdsus Tööturu jäikus Suur koormus Madal hõive + avalikule sek kiire vanan. HR edulisus Mobiilsus Sots. dialoog Tugev sots. sidu, Familis don’t paindlik tööturg fail E-A põhidimensioonide tähendus ja operatsionaliseerimine: Lahtikaubastamine: heaolu sõltuvus turusitutatsioonist ehk tööturupositsioonist. Stratifikatsioon: kuidas sotsiaalpoliitika mõjutab sotsiaalseid struktuure. Policy mix: turu, pere ja riigi interaktsioonid sotsiaalpoliitika pakkumisel Kuidas mõõta?: Lahtikaubastamine: sotsiaalkindlustusmaksete (pension, töötus, haigusrahad) 1) kaetus (coverage); 2) pikkus (duration); 3) tingimused toetuse saamiseks (eligibility).
indeks) Indeksi moodustamise tehnika 1.Aluseks võetakse indiviid -hinnatakse teatud kaupade/teenuste/ tegevuste/olukordade hädavajalikkust elutegevuseks (määratakse kaubad, mida igaüks peaks saama endale lubada) 2. Piirkonnapõhine deprivatsiooni indeks – kasutatakse olemasolevaid näitajaid, 1) otseselt ja 2) kaudselt deprivatsiooni kirjeldavaid Mitmese deprivatsiooni indeks (MDI) Indeksi koostamise etapid 1) kontseptsiooni ja mudeli formuleerimine 2) mudeli operatsionaliseerimine 3) statistiliste toimingute valik 4) eritähelepanu all olevate näitajate valik 5) nimetaja valik (leibkondade, elanike vm arv) 6) usaldusväärsuse hinnang Tingimused näitajatele: 1) valdkonda iseloomustav 2) deprivatsiooni mõõtev 3) värskete andmete põhjal määratav 4) regulaarselt uuendatav 5) statistiliselt usaldusväärne 6) ühesuguse regionaalse lõikega esitatav Deprivatsioon regiooniti 1. Lõuna-Eesti omavalitsused 2. Peipsi äärsed ja Saaremaa omavalitsused 3
annaabi.ee 
