vahemäng. Ooper- lavateos, milles on Fühendatud vokaal ja instrumentaal muusika. Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. Kantaat- kammerzanr, koosnes 2-3 rehitatiiv paarist, sarnanes väikese ooperiga. Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille Kantaat- kammerzanr, koosnes 2-3 rehitatiiv paarist, sarnanes väikese ooperiga. Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J.Haiden, ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J.Haiden, Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop" . Concerto grosso- suur kontsert
Ühehäälne meloodia, millega käib tavaliselt kaasas ka harmooniasaade. 10. Seleta mõistet basso continuo? Barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest. (oli töös 1. Real) 11. Seleta mõistet kantaat? Mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel. 12. Seleta mõistet oratoorium? Ulatuslik kontsertteos sikustudele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditekga. 13. Seleta mõistet passioon? Jeesuse kannatuslugu. 14. Millised linnad kujunesid 17 sajandil Euroopa peamisteks ooperikeskusteks? Veneetsiast, 15. Iseloomusta lähemalt nende linnade ooperi koolkondi? Veneetsia-tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja tavaefektid. 16. Nimeta barokiajastu kuulsamad viiulimeistrid
Üks kuulsamaid orkestrisüite on "Tulevärgimuus.", mis algeslt kuninga nõudl komponeeriti puhlpillidele ja millele Händel hiljem ka keelpilli töötluse tegi. Teine tema kaalukamaid orkestriteoseid on "Veemuus.", mis on kogumik kolmest eri aastal pidulikelele laevasõitudele loodud orkestrisüidist. Händeli helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse traditsiooni väga erinevaid elemente. ***oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muus.liste vahenditega, itaalias; ulatuslik kiriklik vokaalkontsert, milles kasutati ka teatrimuus. elemente, saksamaa. Fuuga tähtsaim polüfoonilise muus. vorm barokis, aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik, mis kõlab algul ühehäälselt, kõik ülejäänud alustavad samuti teemaga ning astuvad sisse järjestikku, nii et teema kõlab fuuga algul vähemalt nii palju kordi kui on hääli.
seiskub. Retsitatiiv: kõnelähedane laul Ooper: kunstiline kavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandus, näitekunst, kujutav kunst, tants, muusika. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised. Opera buffa: koomiline ooper. Opera seria: tõsine ooper Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solitidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega Passioon: Jeesuse kannatuslugu. Oratooriumi tähtsaim alaliik. Kantaat: mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel. Koosnes: retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väiksese ooperistseeniga. Vonverto grosso: üks kontserdi erivorm, kus suurem grupp ühineb väiksemaks lõiguti, teda kõlaliselt täiendades.
või BASSO CONTINO. Da capo aaria-ABA vorm,mus A osa korratakse lõpus,aga A nooti ei kirjutata,sai alguse itaaliast. Retsetatiiv-kõnelähedane laul,mis arenes deklamatsioonist. Kantaat- barokiajastu vokaalmuusika zanr, mis sarnanes ooperile, kuid olipikem kui aaria või duett basso continuo saatel.tunnused-väike koosseis,saadeti kammeransambliga,salongliku iseloomuga. Oratoorium- - ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile,mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnesmuusikaliste vahenditega.Tekkis 1600. Roomas.Esimeseks oratooriumiks võib pidada Cavalieri "Hinge ja keha etendus".kuulsamad oratooriumid- Schütz "Lunastaja 7 sõna ristil ", Carissini "Jefta",Alessandro Scarlatti.Oratooriumi alaliigiks on passion, mis räägib jumala kannatustest ja surmas t.Passionide loojad-Basch ja Schütz. Basso Continuo e generaalbass- 1.teatud pillide koosseis ,bassihääl-tsello,fagott, viola da gamba.teiseks
Süzee arendus jäetakse retsitatiivi kanda. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Üksiku aaria kõrval oli tähtsaim kammermuusikazanr kantaat. Itaalias oli kantaat eelkõige väikese esituskoosseisuga kammerlik zanr, Saksamaal aga kujunes 17saj lõp suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta. Saksa kirikliku orat alusepanijaks oli Heinrich Schütz. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai passioon-Jeesuse kannatuslugu. Uutest zanridest, mis on seotud 1600.a paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige suurejoonelisem, aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum. Vanakreeka tragöödia eeskujul on selle tähtsaimaks osaks ülevat lugu jutustav poeetiline tekst.
kirikumuusika valdkondades, ning arvatavasti avaski just see kogumik talle tee Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistri kohale. Vespri osades, eriti seitsmehäälses Magnificat'is segab Monteverdi põnevat uut ja vana stiili lihtsa ja staatilise cantus firmus'ega polüfoonialõigud vahelduvad värvikate orkestrivahemängude ja kohati ülivirtuoossete sooloosadega. Kõige moodsamas stiilis on Maarja vespri vaimulikd kontsertaariad soolohäältele ja basso continuo'le. Neis ooperlikult tundelistes lauludes kasutab Monteverdi rikkalikult helisümboolikat, võtet, mis iseloomustab kogu barokiajastu kompositsioonilaadi. Sellised konsertaariad olid mõeldud pigem kammerlikuks esituseks, aga tundeline soolostiil tuli aegamööda ka jumnalateenistuse muusikasse. Näiteks avaldas Monteverdi oma kuulsaima kaebeaaria ,,Lasciate mi morie" elu lõpul ka uue ladinakeelse tekstiga vaimuliku kontserdina. Monteverdi eristas oma kirikumuusikas kahte stiili vana polüfoonilist, uut
- Alessandro Scarlatti Kirikukantaat - suurema kooseisu ja keerukama ülesehitusega (kujunes 17.saj Saksamaal) - Tekstid võeti piiblist - Need loodi juba ühele või mitmele solistile, kellele võidi lisada koorirühm. ! Kirikukantaadist sai luteriku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Kirikukantaate lõi põhiliselt Johann Sebastian Bach. Oratoorium ! Ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta. Sündis Roomas ja pärineb sõnast oratorio e palvesaal. Eelkäijaks liturgilise draama sajandite vanune traditsioon. Tekst ladina- või itaaliakeelne. (erandina Händeli oratoorium) Jutustaja - keskne tegelane, kes annab edasi põhilise osa sisust. Loo tegelased - teised solistid, kes esitavad lugu saatvaid lüürilisi mõtisklusi. (aariaid) Sündmustes osalevat ja kommenteerivat rahvast kehastub koor.
kooriseadetel. J. S. Bachi ilmalike kantaatide hulka kuulub soolohäältele ja instrumentaalansamblitele loodud "Kohvikantaat", kus pilgatakse Euroopas moodi läinud kohvijoomist ning "Talupoja kantaat", mille meloodiad on lähedased rahvalikele lauludele ja tantsudele. Kantaate on loonud väga palju heliloojad. Oratoorium Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Tema sünnipaigaks peetakse Roomat. Oratooriumi mõiste tuleb sõnast oratorio , mis tähendas palvesaali, kus loeti pühakirja, lauldi vaimulikke laule ja peeti jutlusi. 17.sajandi algul kujunes oratooriumi kindlate tunnustega zanriks. Tema kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600.aastal lavastatud ooperit, Emilio
kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes kahest kuni kolmest retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr. 17. sajandi algul tekkis muusikas uus zanr, milleks oli oratoorium. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumi kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunud esitused kirikuis, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. 17
süzeearendus nende kanda. Kantaat algselt lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett BC saatel. 17. sajandi II poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr. Tähtsamad kantaadiloojad: Carissimi, Stradella, A.Scarletti, Händel. Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Zanri alguseks võib pidada 1600.a. lavastatud E. de' Cavalieri vaimulikku allegooriat ,,La rappresentatione di anima e di corpo". Barokiaegsed oratooriumid on vaimuliku sisuga, kuid reeglina pole tegu kirikumuusikaga. Neid esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. Zanr sündis Roomas, eelkäijateks pühakirjatekste dramaatiliselt kujutav liturgiline draama
lisada väikene koorirühm ja suuremale instrumentaalansamblile. Sellisest kantaadist sai luterliku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Selliseid kantaate lõi põhiliselt - Johann Sebastian Bach. Ulatuslikku kontsertteost solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta nim - oratoorium Oratooriumi žanr sündis Roomas. Nimetus oratorio pärineb sõnast palvesaal. Nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedest kabelisarnast ruumi, kus loeti põhakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule
lisada väikene koorirühm ja suuremale instrumentaalansamblile. Sellisest kantaadist sai luterliku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Selliseid kantaate lõi põhiliselt - Johann Sebastian Bach. Ulatuslikku kontsertteost solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta nim - oratoorium Oratooriumi žanr sündis Roomas. Nimetus oratorio pärineb sõnast palvesaal. Nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedest kabelisarnast ruumi, kus loeti põhakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule
Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati ka spetsiaalselt kantaaditekstideks loodud vaimulikku luulet.Sellises kantaadis on mitmeid erineva karakteriga osi , mis on vormilt ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirjutati ühele või mitmele solistile ja insturmentaalansamblile. 8) Oratoorium lk. 95 See on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumi zanr sündis Roomas. Nim. ''oratoorium'' pärineb sõnast oratorio (palvesaal), nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes kabelisarnast ruumi, kus loeti pühakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule. 9) Oratooriumi alaliik passioon lk. 97 Passioon Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast
tähistab mõiste basso continuo ehk generaalbass. Barokiajastu muusikat väga üldiselt iseloomustavad mõisted on ka kontsert ja kontsertstiil. 11. Baroki muusikazanrid. Tähtsamateks vokaalzanriteks kujunesid ooper, kantaat ja oratoorium Uutest zanritest oli kõige suurejoonelisem ooper mis on ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17nda sajandi muusikaesteetikaleOratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Selle tähtsamaiks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon- Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast evangeeliumist. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammermuusikazanr kantaat. 17.sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes kahest-kolmest
Üks kuulsamaid orkestrisüite on "Tulevärgimuus.", mis algeslt kuninga nõudl komponeeriti puhlpillidele ja millele Händel hiljem ka keelpilli töötluse tegi. Teine tema kaalukamaid orkestriteoseid on "Veemuus.", mis on kogumik kolmest eri aastal pidulikelele laevasõitudele loodud orkestrisüidist. Händeli helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse traditsiooni väga erinevaid elemente. ***oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muus.liste vahenditega, itaalias; ulatuslik kiriklik vokaalkontsert, milles kasutati ka teatrimuus. elemente, saksamaa. Fuuga tähtsaim polüfoonilise muus. vorm barokis, aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik, mis kõlab algul ühehäälselt, kõik ülejäänud alustavad samuti teemaga ning astuvad sisse järjestikku, nii et teema kõlab fuuga algul vähemalt nii palju kordi kui on hääli.
kooskõlas kõne loogikaga. Kantaat- algselt pärineb 17.sajandi vaimulikust kontserdist, mille tekst oli võetud enamasti Piiblist või luteri koraalist, hiljem, koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati ühele solistile, keda saatis pisike ansambel. Kantaadiloojad olid samad, kes ooperi- ja oratooriumizanris Carissimi, Stradella, Händel. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestritele, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Keskseks solistiks on jutustaja, kes annab edasi põhilise osa sülüürilisi mõtisklusi, koori osatähtsus on suurem kui ooperis. Ladinakeelse oratooriumi suurmeister oli Giacomo Carissimi (1605-1674) ,,Jefta" Itaaliakeelse oratooriumi peameister oli Alessandro Scarlatti (1660-1725).Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium
sekkub ka koor. Sisuliselt veel olulisemad on lüürilised kommentaarid (esitatud aariatena), mis eraldavad loo üksikuid stseene või peatavad draama otse haripunktil. Matteuse passioon on Bachi peateos, siin kasutatakse suurt, kahekordset koosseisu mis annab erilise kõlarikkuse, kommenteerivaid osi on rohkem kui Johannese passioonis ning teose sisuline põhiraskus asub neil. Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega, Itaalias; ulatuslik kiriklik vokaalkontsert, milles kasutati ka teatrimuusika elemente, Saksamaal. Concerto grosso - 17 saj väljakujunenud vorm, milles peavad dialoogi kaks instrumendigruppi orkester ja mõnede kontserteerivate pillide grupp, mis koosneb kõige sagedamini keelpillide triost. Heliloojad: J. S. Bach (1685 - 1750) oli Saksa helilooja ja organist. Bachid olid juba mitmendat põlve
Muusikaline barokistiil on pärit itaaliast- olulisemad tõuked andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Itaalias kuj. enamik ajastu zanridest ning itaalased (nagu renessansi ajal madalmaalased)olid kõigis muusikavaldkondades. 3.Vaimulik muusika: oratoorium ja passion(Schütz, Händel, Bach) Vaimulik kontsert (Schütz), Vaimulik kantaat (Buxtehude, Bach) Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile,mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta,üksnes muusikaliste vahenditega.Oratooriumim kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga Aegamisi tungivad sisse monoodia elemendid : a)lavategevuseda , läheneb vaimulikule ooperile b)kontsertliku esitlusega Passioon- Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Oratooriumi heliloojad- Schütz, Händel, Bach. Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ,vaimulik kontsert- on omavahel tihedalt
w:val="et-EE"/>
traditsioonid, vahel järjestab teksti vabamalt kui tohiks. Nii tema kui ka paljude teiste (Liszti suure koosseisuga suurvormid, Berlioz) vokaalteostes on olulisel kohal sümfooniline arendus, töötlemine, teema transformatsioon (sümfoonia ja Beethoveni mõju, mis ka siia tungis). Prantsusmaal kirjutas tavapäraseid, aga huvitavaid teoseid Cherubini (2 reekviemi). Berlioz lähtus samuti liturgilisest tekstist, aga lähenes kontsertlikult-ooperlikult, tohutud esituskoosseisud (Suur surnumissa, kindral Damrémonti mälestuseks Invaliidide kirikus esitamiseks mitusada lauljat, 5 orkestrit, 8 timpanimängijat; suure koossesiuga on ka Te Deum). Itaalias mõjutas kirikumuusikat lisaks Palestrinale ooper, ja ooperlikke jooni leidub Rossini, Donizetti kirikumuusikas ja Verdi Reekviemis (esiettekanne 1874 Milano toomkirikus; poeet Manzoni mälestuseks). Cecilianism. (Termin lähtub muusikute kaitsepühakust Püha Ceciliast.) C. on katoliku