portugali keeles? Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus sõna barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 2. Milline pill muutus barokiajal tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks? Nimeta kuulsaid suguvõsasid, kes neid pille valmistasid. Tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks muutus viiul. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonia Stradivari) 3. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks, nimeta tema loodud ooper. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Tema loodud ooper on ''Orpheus''. 4. Milles seisneb oratooriumi erinevus ooperist? Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia kui ka ladinakeelne, keskskes tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku
vaimulik: motett ja missa. Barokiajastu muusika: Barokiajastu muusikat ja kunsti iseloomustavad: dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. (muusikas võetakse kasutusele:trillerid ja eellöögid) Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid(amatid,guarnierid, a. stradivar) levinuim muusika instrument: viiul ja orel! Ooper: Ooperi sünnimaa on Itaalia. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri "Daphne"(1597) ja "Orpheus ja Eurydike"(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Retsitatiiv on kõnelaul. Oratoorium: Oratooriumi erinevus ooperist puudub lavaline tegevus, domineerivad koorid, kesktegelaseks jutustaja, sisu antakse edasi vaid muusikaliste vahenditega.Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Kirikukontsert: Väljapaistvam meister oli Claudio Monteverdi. Instrumentaalkontsert: Väljaarendaja ja kuulsaim helilooja oli Antonio Vivaldi. Fuuga: Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G.Fr.Händeli ja J.S.BAchi looming
Kaasa võeti ka tema õde Nannerl, kes oli ka imelaps. Lastest tehti rahategemise vahend. Tasu maksti natuuras (käekellad vahetati rahaks ümber). Mozarti elust on säilinud tihe kirjavahetus isaga. Selline elulaad mõjus halvasti, Mozartil esines juba lapsepõlves tervisehädasid (minestamine). Mozarti surma põhjuseks võis olla see, et ta kurnas end üle. 9-aastaselt valmis esimese sümfoonia, järgmisel aastal esimene ooper. Ooper kujunes Mozarti lemmikanriks. Mozart pidas end ooperiheliloojaks. 13-aastaselt oli tal töökoht Salzburgi piiskopi õukonna juures. Mozart oskas kirjutada ja mõningal määral arvutada. 14-aastaselt läks edukale konsertreisile Itaaliasse. Itaalia alistamine muusikalises mõttes tähendas palju. Itaalias sai mitu tähtsat tunnustust. Paavst andis talle Kuldkannuse ordeni. Valiti Bologna ülikooli auliikmeks. Auliikmed pidid olema väljapaistvad ja täiskasvanud. Mozartile tehti erand. Kirjutas pärast ühekordset kuulamist Palestrina konsertteose. ´´La
concerto grosso, süit) 8. Millise pilli esiletõus toimus barokk-ajastul? (viiul) 9. Kus kõlas instrumentaalmuusika ehk kus ja millistel puhkudel musitseeriti? 10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika zanre! (aaria, kantaat, oratoorium, passioon) 11. Mis on retsitatiiv? 12. Kirjelda oratooriumi zanri! Millistest osadest see koosneb, milline on esituskoosseis? 13. Millal etendus esimene ooper? Mis oli selle pealkiri? (1597, ,,Daphne") 14. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks? Nimeta tema kuulus ooper, mida peetakse esimeseks tõeliseks ooperiks muusikaloos! 15. Millise Monteverdi kuulsa ooperiga me tunnis tutvusime, millest see jutustab? 16. Nimeta Itaalia barokiajastu heliloojaid! (min 3) 17. Mis iseloomustab saksa barokk-muusikat võrreldes teiste maadega? (polüfoonia jätkuvus, eriti Johann Sebastian Bachi loomingus, kus polüfoonia leidis oma kõrgeima meisterlikkuse) 18. Millal elas Johann Sebastian Bach? 19
Saksa kirikliku orat alusepanijaks oli Heinrich Schütz. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai passioon-Jeesuse kannatuslugu. Uutest zanridest, mis on seotud 1600.a paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige suurejoonelisem, aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum. Vanakreeka tragöödia eeskujul on selle tähtsaimaks osaks ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks oli Claudio Monteverdi, kelle viievaatuseline ooper oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga teos selles zanris. 17.saj keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnas Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637.a avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Casiano. 17. saj lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.saj esimesel poolel peaaegu kõikjal Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud
,,Tuhkatriinu" 02.02.2008 laupäeval õnnestus mul külastada ooperit nimega ,,Tuhkatriinu". Lühidalt ,,Tuhkatriinu" sünnist. ,,Tuhkatriinu" kirjutas Gioachino Rossinit, kes sündis 1792.aastal. Teda peetakse 19. Sajandi esimese poole üheks olulisemaks ooperiheliloojaks. Ooperi valmimise tähtajaks oli 26. Detsember 1816. Mitmete asjaolude tõttu, millest peamisena tuleks mainida ooperi aluseks valitud kirjandusteose ärakeelamist tsensuuriametnike nõukogus, ei olnud rossinil veel nädal enne tähtaega uut teematki, rääkimata libretost ja muusikast. Kuigi Teatro Valle andis pikendust, oli selleks vaid üks kuu, mille sisse pidi uue ja rangema lepingu kohaselt mahtuma nii komponeerimise kui ka kõik proovid ja muud ettevalmistused teatrimajas. 23
1. vanakreeka tragöödia 2. keskaja kiriku missa e. liturgiline draama piibliaineliste jutustustega, kus kõnelused väljendusid muusikaga 3. muusikaliste stseenide ja pantomiimiga renessansiaegsed koolinäidendid ja õukonnaetendused, eriti sajandilõpu Firenzes, kus kasutati toretsevaid kostüüme ja dekoratsioone, samuti lavatehnikat. Hiljem barokile iseloomulikke tüüpstseene , nagu jumalate laskumine lavale, tulevärgid jms. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdi't ( 1567-1643) , kes sai alghariduse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt andis välja oma esimese motetikogumiku, aasta pärast vaimulikkude madrigalide kogumik. 1612 valitakse ta omaaegsesse kõige ihaldatumasse ametisse - Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriuks, mida ta pidas surmani. 2
ja müsteeriumid, renessansiaegsed ooperiteatreid, ent needki õukonnaetendused ja tegutsesid peamiselt madrigalikomöödiad. kõrgaadli rahalisel toel ning Esimesed ooperid olid Jacopo vastasd selle kunstimaitsele. Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus Seepärast peegelduvad 18. ja Eurydike`(1600). Esimeseks Sajandi keskel ooperis suureks ooperiheliloojaks toimunud stiilimurrangus ka peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper vagustussajandi sotsiaalsed `Orpheus` oli esimene terviklik suundumused. Sajandi algul teos selles žanris. Seal kasutas valitses Euroopas itaalia helilooja võtteid (kõlavärvid tõsine ooper. 18. Sajandi dramaturgia kandjana, keskel tulid tõsise ooperi
üleeuroopaline stiil. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna- Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Muusika zanrid:Ooper, oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso, fuuga. Ooper:Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Oratoorium: Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega.
neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm).Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Barokkajastu kõige kuulsamad ja tuntumad heliloojad olid A. Vivaldi, J.S. Bach, A. Corelli, G.F. Händel ja C. Monteverdi UUED ZANRID OOPER Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades.. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal
BAROKIAJASTU UUED ZANRID OOPER Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda:
12. Kirjelda oratooriumi žanri! Millistest osadest see koosneb, milline on esituskoosseis? Oratoorium on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos. Süžeed enamasti VT-st. Pole siiski tavalises mõttes vaimulikud teosed, vaid suured rahvadraamad. Kontserdid orelile ja orkestrile. 13. Millal etendus esimene ooper? Mis oli selle pealkiri? (1597, „Daphne“) 14. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks? Nimeta tema kuulus ooper, mida peetakse esimeseks tõeliseks ooperiks muusikaloos! Claudio Monteverdi., Orpheus Millise Monteverdi kuulsa ooperiga me tunnis tutvusime, millest see jutustab? Sisu kokkuvõte I vaatus Euridice ja Orfeuse pulmad on lähenemas. Nad laulavad oma armastuse täiuslikkust õnnest, Aristaios on Euridicesse meeletult armunud ning laulab meeleheitest, samal ajal kui Saatür teda naeruvääristab. Graatsiad annavad teada
jt) otsekõned samuti retsitatiivses laadis. Suur tähtsus on passioonis kooril, kes laulab hulga tegelaste või nimetu rahvahulga repliike, mis on kannatusloos väga olulised. Ooper 1. Ooperi eelkäijad lk. 98 2. Firenze ,,Camerata" kes sinna kuulusid, milline seos on ooperi sünniga? lk. 98 3. Millal ja kus etendati esimene teadaolev ooper - helilooja ja ooperi pealkiri lk. 98 4. Miks peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks Claudio Monteverdit? lk. 98 5. Esimene avalik ooperiteater (nimi, millal, kus?) lk. 101 6. Ooperimuusika koolkonnad (Veneetsia, Napoli), nende iseloomustus lk. 101 7. Mõisted: bel canto, intermeedium, prima donna, prima uomo, kastraatlaulja, opera seria ja opera buffa lk. 101 8. Ooperi ja oratooriumi võrdlus Ooperi eelkäijad: vanakreeka tragöödia, itaalia mütoloogilise sisuga intermeediumid, prantsuse õukonnaballett.
paludes, et tema süda kodumaale veetaks. See soov täideti. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. LOOMING Kui Chopin oli Varssavis heliloojana ja pianistina juba tuntuse võitnud, tahtsid poola eesrindlikud ühiskonnakihid suurt muusikut eelkõige ooperikomponistina näha. Just ooper oli zanr, mis vastas masse mobiliseeriva iseloomu tõttu kõige rohke, revolutsiooniliste rahus ja romantilistele ideaalidele. ''Sina, iseenesestki mõista, pead saama poola ooperiheliloojaks,'' kirjutas heliloojale üks keskseid kujusid tolleaegses poola kultuurielus poeet Witwicki. ''Sinu koht on Rossini ja Mozarti vahel. Sina pead end ooperi alal surematuks tegema,'' veenis Chopini tema õpetaja Elsner. Helilooja kutsumuseks oli aga klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelenud rahva
Arenesid välja uued zanrid: · Ooper- eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne"(1597) ja ,,Òrpheus ja Eurydike"(1600). Jacopo Peri ,,Daphne" - http://www.youtube.com/watch?v=8NlpFvDYXzY Jacopo Peri ,,L'Euridice" - http://www.youtube.com/watch?v=7325otGTP_8 · Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit. Claudio Monteverdi Orpheus http://www.youtube.com/watch?v=XZ2RvVMhGTg Orpheus on ooperizanri tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansamli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit.Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegeleasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid,koore,ansambleid,tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos.
2. kammerstiil. See hõlmas erinevaid soololaule ja igasugu teoseid soolopillidele ja väikestele ansamblitele 3. Teatraalne stiil. Ooperi tekkimine Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Ooper sündis Firenze cameratas. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" (1597) ja ,,Orpheus ja Eurydike" (1600, tellimustöö pulmaetendusele). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper ,,Orpheus" (1607) oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjanam, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite heliloojate loomingusse. 17. sajandi lõpul tekib Itaalias Napoli ooperi koolkond. Valitses keskpaigani enamuses Euroopa linnades. Kaunis hääl, laul- Bell canto ideaaliks. Napoli
lk. 98 Vanakreeka kultuurist huvitatud haritlased. Nendelt ooperi idee – panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse, et suurendada draama emotsionaalset mõju. Millal ja kus etendati esimene teadaolev ooper, helilooja ja ooperi pealkiri lk. 98 1597 esietendus Firenzezs, Jacopo Peri „Daphne“ (esimesi oopereid nimetati muusikaliseks draamaks) Miks peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks Claudio Monteverdit? lk. 98 Tema 1607.a. kirjutatud ooper „Orpheus“ oli esimene terviklik teos selles žanris. Seal kasutas ta võtteid, mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse (muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid, kõlavärvid dramaturgia kandjana). Esimene avalik ooperiteater (nimi, millal, kus?) lk. 101 17. saj. alguses olid ooperietendused õukonnapidustuste osana.
See soov täideti. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. LOOMING Kui Chopin oli Varssavis heliloojana ja pianistina juba tunnustuse võitnud, tahtsid poola eesrindlikud ühiskonnakihid suurt muusikut eelkõige ooperikomponistina näha. Just ooper oi zanr, mis vastas masse mobiliseeriva iseloomu tõttu kõige rohkem revolutsioonilistele rahvus-romantilistele ideaalidele. "Sina, iseenesestki mõista, pead saama poola ooperiheliloojaks," kirjutas heliloojale üks keskseid kujusid tolleaegses poola kultuurielus poeet Witwicki. "Sinu koht on Rossini ja Mozarti vahel. Sina pead end ooperi alal surematuks tegema," veenis Chopini tema õpetaja Elsner. Helilooja kutsumuseks oli aga klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tšellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit.
Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). UUED ZANRID OOPER Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda:
Ristikandja kirikus. Frédéric Chopin suri 17.10.1849. a kopsutuberkuloosi. Ta on maetud Père Lachaise kalmistule Pariisis. LOOMING Kui Chopin oli Varssavis heliloojana ja pianistina juba tunnustuse võitnud, tahtsid poola eesrindlikud ühiskonnakihid suurt muusikut eelkõige ooperikomponistina näha. Just ooper oli zanr, mis vastas masse mobiliseeriva iseloomu tõttu kõige rohkem revolutsioonilistele rahvus-romantilistele ideaalidele. "Sina, iseenesestki mõista, pead saama poola ooperiheliloojaks," kirjutas heliloojale üks keskseid kujusid tolleaegses poola kultuurielus poeet Witwicki. "Sinu koht on Rossini ja Mozarti vahel. Sina pead end ooperi alal surematuks tegema," veenis Chopini tema õpetaja Elsner. Helilooja kutsumuseks oli aga klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit.
ooper, vaid õukonnabalett (ballet de cour). Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse balletisseenide sisu. Tantsijateks olid õukondlased, teada on ka Louis XIV balletiharrastus. 1650.aastal lisandus tõsisele õukonnaballetile balllettkomöödia (comédie-ballet). Selle aluseks on sõnaline komöödilavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Prantsusmaa ooperiheliloojaks number üks oli tol ajal Jean-Baptiste Lully. JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Pärit Itaaliast, Firenzest. Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Andeka viiuldajana võeti ta varsti majakapelli ja 1653.aastal nimetati juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga
ooper, vaid õukonnabalett (ballet de cour). Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse balletisseenide sisu. Tantsijateks olid õukondlased, teada on ka Louis XIV balletiharrastus. 1650.aastal lisandus tõsisele õukonnaballetile balllettkomöödia (comédie-ballet). Selle aluseks on sõnaline komöödilavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Prantsusmaa ooperiheliloojaks number üks oli tol ajal Jean-Baptiste Lully. JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Pärit Itaaliast, Firenzest. Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Andeka viiuldajana võeti ta varsti majakapelli ja 1653.aastal nimetati juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga
Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks. Uued zanrid. · Ooper- eelkäijateks olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike". Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Caudio Monteverdit, kelle ooper ,,Orpheus" oli esimene terviklik teos selles zanris. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater- Teatro San Cassiano. · Oratoorium- sünnipaigaks oli Rooma. Oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jtulusi ja laudli vaimulikke laule. Eelkäijateks olid liturgilised draamad. Erineb ooperist lavalise tegevuse puudumise tõttu.
ja ungari rahvusooperi loojat Ferenc Erkelit (1810 1893). Sajandivahetuse naturalistlik näitekunst mõjutas ka ooperit. Seda suunda nim verismiks. Eesmärgiks on tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine. Nimetatud suuna meistriks loetakse itaalia heliloojat Giacomo Puccinit (1858 1924). Suurimaks kujuks itaalia romantikute seas oli ooperihelilooja G. Verdi. Teda peetakse 19.saj teise poole suurimaks ooperiheliloojaks. Tänapäevalgi kuuluvad tema oopereid maailma ooperiteatrite põhifondi. Verdi sündis 10.okt 1813. Muusikalise hariduse omandas eraviisil, sest konservatooriumi teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas juba 15 16 aastaselt. Juba Verdi esimene ooper "Oberto, krahv Bonifacio" esitati ülimenukalt 1839.a. Milaano kuulsas ooperiteatris "La Scala". Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu- kui ka välismaalt. Kuni 1870.a, mil
annaabi.ee 
