- taimselt toidult segatoidule pähklid, puuviljad nõudis kognitiivset oskust, kuna polnud pidevalt saada - tööriistad võimaldasid purustada luid ja kätte saada toitva luudi - energia ümber jaotumine ja aju arengu suunamine, siseelundkond on võrreldes ajuga oma mahult vähenenud tööriistade kasutamine - suurenes instrumentaalne mõtlemine - võimaldas rikastada toidust - arenes käeline oskus Ontogeneetilise arengu erinevad etapid Embrüol 3 lootelehte: endoderm => siseorganid mesoderm skelett ja lihased ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat => neuraaltoru tekib selgroog 7. nädalat => sarnaned miniatuurse inimesega 100 päeva => loote aju inimesele eriomane Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude: 1. rakkude teke (neuro- ja gliogenees) 2. rakkude migreerumine Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme 3
1,5 m pikad, kõndisid püsti, kuid olid kohanenud ka ronimiseks. Luude vanus viimaste hinnangute järgi 335000 236 000 a tagasi. peamisi tegureid, mis on suunanud aju ja intelligentsuse arengut evolutsioonis Ei saa välja tuua ühte konkreetset põhjust, mis seletaks aju mahu suurenemist ja intelligentsuse arengut hominiididel, erinevad tegurid mõjutasid teineteist: - muutused elutingimustes - sotsiaalne ja keeleline areng - muutused toitumises - tööriistade kasutamine ontogeneetilise arengu erinevaid etappe Ontogeneetiline areng Embrüol 3 lootelehte: (1) Endoderm siseorganid (2) Mesoderm skelett ja lihased (3) Ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat pärast viljastamist neuraalplaat neuraaltoru 7. nädalaks sarnaneb embrüo miniatuurse inimesega. Umbes 100-päevaselt näeb loote aju välja inimesele eriomasena. neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuronite teke
Peab arvestama, et püsivat info säilitamist tagavad pikaajalised mäluprotsessid on suures osas teadvuse kontrolli välised ja toimuvad inimese subjektiivsest teadmisest erinevalt. · Informatsiooni püsivamat talletamist organismides seletatakse tänapäeval muutustega närvirakkude molekulaarstruktuuris, biokeemiliste protsessidega ajus. Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise eht päritava mälu kandjaks, riblonukleiinhapet(RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. · JÄRG........... · Suure osa mälujälgede jaoks ei puuduvad (või ei ole käepärased) efektiivsed taasamistunnused, mille abil muidu igati tugevasti mälus salvestatud infot leida. Selles vallas põhjapanevaid uurimusi teinud Endel Tulving, kognitiivpsühholoogia ja mälu uurija, kes 17-aastasena emigreerus Eestis ja
sisse, müelinisatsiooniprotsessid. Oluline, et mõttetuid seoseid ei tekiks. Uute seoste kujunemine ajukoores. Arengu käigus toimub seoste täpsustamine ja diferentseerimine. Psüühika areng Psüühiliste funktsioonide kvalitatiivne ümberkujunemine arengu käigus. Lihtsamad funktsioonid lagunevad ja organiseeruvad ümber kõrgema tasandi funktsioonideks. Erinevate psüühiliste funktsioonide arenemise ebaühtlus. Taju areneb varem kui mälu ja mõtlemine. Psüühiliste protsesside ontogeneetilise formeerumise mehhanismiks on internaliseerimine. See mis toimib in kui isiku arengu käigus, psüühilised toimingud korjatakse üles väliskeskkonnast. Taju areng Muutub kiiremaks, eristamisvõime kasvab, suureneb maht, jaotuvus suureneb- lapsed keskenduvad tavaliselt ainult 1 asjale, mõtestatus tõuseb, taju põimub järjest enam kõnega suhted ja seosed asjade vahel. Sõltuvalt info tuttavusest toimivad taju omased eri tasemetel. 8
· keha karvkatte puudumine või nõrk areng · naha, silmade ja karvade nõrk pigmentatsioon · väliskõrva kuju · suure kuklamulgu (foramen magnum) keskne asend koljupõhimikus (primaatide ontogeneesis nihkub see tahapoole) · suhteliselt suur ajukolju võrreldes näokoljuga · käte ja jalgade ehitus · emaste seksuaalkanali ventraalne suunitlus · hammaste lõigustumise järjekord Neile tunnustele on lisatud mitmeid selliseid, mis näitavad inimese ontogeneetilise arengu aeglustumist: · luustumiskollete täielik puudumine sünnil jäsemeluude epifüüsisdes · hammaste hiline ilmumine ja vahetumine · koljuõmbluste pikaajaline avatus · pikk juveniiliga (pikaajaline kasv ja hiline suguline küpsemine) · pikaajaline sõltuvus vanematest · pikk eluiga
tahtmatud silmaliigutused), liikumise järelefekt Vormitaju kujutiste äratundmine, suur probleem tänapäeval ( seoses päevast-päeva kasvava infohulga töötlemis-liigitamise-tõlgendamise ülesandega TEEMA 8 MÄLU Mälu psüühika nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises) Dna, Rna- dna-geneetilise ehk päritava mälu kandja. Rna ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Konsolideerumine - püsimälu jälje alus Ajukoor - tema suured poolkerad oma mitmesuguste funktsionaalsete keskustega on tähtsaim aju struktuur Mäluprotsessid ja karakteristikud põhiprotsessid meeldejätmine/omandamine,säilitamine ja meenutamine/reprodutseerimine Meeldejätmine/omandamine- protsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel.
Tajuliigid – nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju. Mälu Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete, oskuste meeldejätmises, säilitamises ning reprodutseerimises. …on aktiivne mõtestatud organisatsioon. …on funktsionaalsete blokkide/tasemete süsteem. Mälu neuronaalsed alused DNA – geneetilise ehk päritava mälukandja. RNA – ontogeneetilise ehk elu jooksul kujuneva individuaalse mälu kandja. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsessidee edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe, vaid selleks kulub teatud konsolideerumisaeg. See aeg on vajalik biokeemilisteks protsessideks, mis on püsimälju jälje (engrammi) moodustamise aluseks.
kohastumiseks. Eriti kannatavad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus. TEEMA 8- MÄLU Mälu mõistest Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ,,ammutamises"). Mälu neurofüsioloogilised alused Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet (RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe, vaid selleks kulub teatud konsolideerumisaeg, mis on tavaliselt 10-15 min. Kui konsolidatsiooni perioodil aju talitust häirida, siis efektiivset mälujälge ei teki. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist.
Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses päeva ja öö, ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Eristama peab objektiivset ja subjektiivset aega. MNESTILISED TUNNETUSPROTSESSID MÄLU 39 Teema 8 DNA, RNA DNA on päritava mälu kandja, RNA on ontogeneetilise, elujooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Konsolideerumine tugevasti koonduma, tihedalt liituma. Biokeemiline protsess, mis on püsimälu jälje moodustamise aluseks. Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe, vaid selleks kulub konsolideerumisaeg, mis võib ulatud 15 sekundist kuni 30 minutini. Tavaliselt 10-15 minutit. Kui K perioodi jooksul aju talitust järsult häirida, siis efektiivset mälujälge ei teki.
Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses päeva ja öö, ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Eristama peab objektiivset ja subjektiivset aega. MNESTILISED TUNNETUSPROTSESSID 17 MÄLU Teema 8 DNA, RNA DNA on päritava mälu kandja, RNA on ontogeneetilise, elujooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Konsolideerumine tugevasti koonduma, tihedalt liituma. Biokeemiline protsess, mis on püsimälu jälje moodustamise aluseks. Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe, vaid selleks kulub konsolideerumisaeg, mis võib ulatud 15 sekundist kuni 30 minutini. Tavaliselt 10-15 minutit. Kui K perioodi jooksul aju talitust järsult häirida, siis efektiivset mälujälge ei teki.
Peamisi tegureid, mis on suunanud aju ja intelligentsuse arengut evolutsioonis Ei saa välja tuua ühte konkreetset põhjust, mis seletaks aju mahu suurenemist ja intelligentsuse arengut hominiididel, erinevad tegurid mõjutasid teineteist: - muutused elutingimustes (kliima kuivenes, püstine kehaasend, liikumine kahel jala, sotsiaalne areng, enesekaitsmine, toidu varumine, käed olid vabad) - sotsiaalne ja keeleline areng - muutused toitumises - tööriistade kasutamine Ontogeneetilise arengu erinevaid etappe Embrüol 3 lootelehte: (1) Endoderm → siseorganid (2) Mesoderm → skelett ja lihased (3) Ektoderm → närvisüsteem ja nahk Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuraaltorus on tüvirakud, mis pidevalt jagunevad. Türirakkudest → progenitorrakud →neuroblastid ja glioblastid → neuronid ja gliia Neuronite kujunemisel võivad esmalt progenitorrakkudest kujuneda mistahes tüüpi neuronid, arengu käigus
grupiemotsioonid; sotsiaalsed grupid = keele teke) - Muutused toitumises (sülg aitab toitaineid kätte saada, segatoit – energiarikkam; tööriistad aitavad parema kvaliteediga toitu; toitev toit aitab energiat jaotada ja suunata aju arengut) - Tööriistade kasutamine (instrumentaalne mõtlemine – võimeline uuesti valmistada; rikkalikum toit; käeline oskus areneb) Ontogeneetilise (loote) arengu erinevaid etappe 1. Embrüol on kolm lootelehte: endoderm (siseorganid), mesoderm (skelett ja lihased), ektoderm (närvisüsteem ja nahk) - 100 päevase imiku aju on inimese aju sarnane, ilma struktuurideta 2. KNS kujunemine - Neuraaltoru – neuraalplaat paendub kokku ja sulgub ajutüve kohal, tagumine osa pikeneb millest kujuneb välja selgroog; vahele jäävad närvijuhteteede kanalid - 27. päevaks on süsteem sulgunud.; 28. päeval on KNS 3 põiekest
Eriti kannatavad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus. Mälu Mälu mõistest Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ,,ammutamises"). Mälu neurofüsioloogilised alused Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet (RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus
Eriti kannatavad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus. Mälu Mälu mõistest Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või „ammutamises“). Mälu neurofüsioloogilised alused Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet (RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus
funktsioonist ◦ nahkhiire lennus / putuka tiib ◦ taime juur / taime risoom Homoloogia kriteeriumid √ Struktuurikriteerium – sarnasus mitte ainult väliselt, vaid ka siseehituses √ Asendikriteerium – homoloogilised organid asetsevad teiste organite suhtes sarnastes kohtades; homoloogseid organeid ei saa organismil olla mitmes korduses √ Arengu- e. ontogeneesikriteerium – homoloogilised organid on sageli ühesuguse või sarnase ontogeneetilise arenguga √ Konvergentsitest (kaudne krit.) – tuleks uurida paljusid erinevaid tunnuseid; kui võrreldavatel objektidel on mitmed tunnused homoloogsed, siis on suurem tõenäosus, et ka uuritav tunnus on homoloogne Tunnus Tunnus e. atribuut e. deskriptor e. muutuja – organismi või taksoni omadus, mis võimaldab meil isendeid ja taksone iseloomustada, eristada ja identifitseerida Tunnuse seisund – ühe ja sama tunnuse erinevad võimalikud olekud Tunnuste tüübid Kvantitatiivsed e
Psüühiline areng - Psüühiliste funktsioonide kvalitatiivne ümberkujunemine arengu käigus, alguses on tahtmatud, hiljem tahtlikud ja kontrollitavad. Lihtsamad funktsioonid lagunevad ja organiseeruvad ümber kõrgema tasandi funktsioonideks. Nt sammurefleks laguneb, selleks et tekkida hiljem kõrgemal tasandil (kõnd, jooksmine). - Erinevad psüühilised funktsioonid arenevad ebaühtlaselt. Taju areneb nt varem kui mälu ja mõtlemine. - Psüühiliste protsesside ontogeneetilise formeerumise mehhanismiks on internaliseerimine st psüühilised toimingud korjatakse üles väliskeskkonnast, nad ei ole kaasa sündinud. Nt kõne areng laps ei omanda kõnet kui ta ei ole kõne keskkonnas. Läbi mallide lapse arengu suunamine. Taju areng - Taju muutub kiiremaks vanusega koos, mõju õppimisel - Diferentseeritus kasvab, märgatakse erinevusi objektide vahel oskuslikumalt, mõju õppimisel - Maht suureneb mida vanemaks, seda enam suureneb jälgitavate objektide maht
annaabi.ee 
