Uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks keerukamaid keeli. Eesti keele vanimad omasõnad: pea käsi jalg süda veri keel ema isa maa vesi Eestis räägitakse emakeelena 157 keelt. Eesti keelt kõneletakse järgmistes riikides: Soome (38 000) Venemaa (15 500) Rootsi (umbes 10 000) Kanada (6385)
ÕIGUSKEELE KORRALDUSE PÕHIMÕTETE KUJUNEMINE - Iseseisev Eesti riik - Nõukogude aeg - Taasiseseisvunud Eesti riik - Euroopa Liitu kuulumine KUST SAI ALGUSE? - 20. sajandil kui oli tekkinud iseseisev eesti riik - Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja Õiguskeel - Korraldatati õiguskeelepäevi
Divinatsioon – religioosne ennustamine (nt Delfi oraakel) Jumalausundid tekivad ajaloos suhteliselt hilja. Jumalaidee areng: 1. Varasim jumalakujutlus: taevane üliolend ehk ülijumal – kogu taevas ISE on jumal. Vajadus soodsat ilma andva taevase üliolendi järele tekkis seoses varajase maaviljeluse ja karjakasvatusega. Keeleajaloo näide: Laensõna ürg-indoeuroopa keelest ca 5000 - 4000 a tagasi: taevas < deiwos Siit ka ürg-indoeuroopa ülijumala nimi Dyaus. Läänemere-soome omasõnad taeva kohta: juma, ilma 2. Polüteism (kr. poly palju + theos jumal) – paljude jumalatega usund. Jumalausundite ajaloos valdav. Henoteism (kr. henos üks + theos) on vaheaste teel ainujumalausundile Näide: El – läänesemiidi taevajumal, esimene teiste jumalate seas > Jahve – judaismi ainujumal 3. Monoteism (kr. monos üksainus + theos) – ainujumalausund. Jumalausundite ajaloos vähemus. Võimalikud vaated religiooni päritolust: Leiutis – jumal on välja mõeldud
uurimus · Loetelukatsetes tuleb esile "aktiivses kasutuses" olev sõnavara · Loetelukatsetes nimetati ligi 5000 sõna, neist ligi 2000 erinevat väljendit · Emotsioonidest arusaam erineb individuaalselt (lilla, kosmos, lehm, jess, Sven jne) · Väike osa sõnadest esines 2/3 nimetamis- juhtudest · See on sõnavara olulisim osa, mille põhjal tehtud ka järeldused Emotsioonisõnavara vorm · Substantiivid (ligi kolmveerand), adjektiivid, verbid · Omasõnad · Morfoloogiliselt komplekssed Emotsioonide põhinimetused · Viha, armastus, rõõm ja kurbus · Viha algne tähendus mõru, kibe · Rõõm algselt onomatopoeetiline (helisid jäljendav) keelend · Kurbus laenatud vanavene või balti keelest · Armastus tuletis tüvest arm, mis tähendab halastust Emotsioonisõnavara iseloomulikud jooned · Palju keelendeid sarnase tähendusega, sama tüvega, ent morfoloogiliselt erikomplekssusega Nt armastus, armas, armastav,
lekseemiks. 2. Sõnavara rikastamise teed Eesti kirjakeelt rikastatakse nii: moodustatakse püsiühendeid, liidetakse sõnu e moodustatakse liitsõnu, tuletatakse(otsetuletus, tagasituletus), annetakse sõnadelle uusi tähendusi. Eesti murretes on peamiselt laenatud sõnu. Muudes keeltes on tsitaatlaenud, pärislaenud, tõlkelaenud, tähenduslaenud, kreeka ja ladina morfeemid. Lisaks on võimalik ka tehiskeelendite loomine. Need ongi sõnavara rikastamise teed. 3. Põlis sõnad e. omasõnad eesti keeles Uurali tüvevara (samojeedi keeltest, 104-119) Somaatiline sõnavara: - Suu, luu, keel (kehaosad) - Vesi, suvi, lumi, jõgi, päev (loodus) - Kana, muna, pesa, vares (loomad) - Puu, kuusk, kõiv, murakas (taimed) - Nool, suusk (tööriistad) - Kaks(arvsõna) - Elama, olema, minema, koolema, mõskema (verbid) Soome-ugri tüvevara(vaste ugri keeltes, 5000. a. Vana, 179-306)
ja kaashäälikud j, l, m, n, r Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž Sulghäälikud e klusiilid: k, p, t, g, b, d TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid b, d, g, p, t, k õigekiri Sõna algul: Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. TÄHEORTOGRAAFIA b, d, g, p, t, k õigekiri Sõna sees: Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta,
Eesti keele fonotaktika 1) õ, ä, ö, ü, o saavad esineda ainult 1. silbis 2) j-i järel ei ole i (tühi tühji) 3) täht h esineb üksnes sõna alguses või 1. silbi lühikese vokaali järel (hall, kahtlema) 3) pikk vokaal ei saa eelneda i-le (maid, maaid) 4) i ei ole pika ii, üü ega i-lõpulise diftongi järel ( süid, süüid) 5) ai, ei, ui ei saa esineda 1. ja 2. vältes sõna 2. silbis (emasid, emaid) 6) Mõned konsonant ühendid ei sobi eesti keelde (nt pst) 7) eesti omasõnad ei alga g, b, d-ga (baar, diivan) 8) kaugemal kui eessilbis ei ole pikka täishäälikut (trikoo) Uurali keelkonna kõige elujõulisemad keeled 1) ungari keel see on riigikeel, mitu miljonit kõnelejat 2) soome keel riigikeel, mitu miljonit kõnelejat 3) eesti keel riigikeel, miljon kõnelejat Mis ohustab uurali keelte elujõudu? 1) paljudel rahvastel ei ole oma riiki 2) pole ühtset kultuuri ega keelekontakti inimesed on laiali
3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s
Üks olulisi on tuua uue mõiste keelde. Tõnu Tender arvab, et släng tekib ja areneb seaduspäraste keeleliste arengude järel, mis eksisteerivad juba keeles. Keeles hakkavad toimuma sellised protsessid nagu sõnade tähenduse laienemine või muutumine, laenamine võõrkeeltest, murdesõnade kasutamine jne. Tõnu Tender on jaganud slängisõnavara paariks alagrupiks, kus võib näha erinevaid sõnu, mida kasutatakse suhtlemises. Tema sõnul aina rohkem slängisõnavaras nähakse omasõnad, tähenduse muutimine vastupidiseks, metafoorid. Mai Loog on läbi viinud küsitluse (1989), mille põhjal selgus, et noorte släng sisaldab 15% laene. Üldiselt laenatakse peamiselt igast keelest. Populaarsemateks keelteks on pidanud arvama 1990. aastatel laenud inglise, soome ja siis vene keelest. Vene laenud eesti slängis on peamiselt pärit kuritegelikust maailmast. Ning, kõigepealt laenamine sõltub inimese või inimgrupi huvidest, haridusest, elukutsest, kultuurikontaktidest ja
struktuurijooni: 1. b, d, g sõna algul banaan, doping; 2. tähed f, s, z, z firma, sampanja; 3. pearõhk järgsilbil miniatuur, vanill; 4. pikad täishäälikud järgsilbis akadeemia, galerii; 5. o järgsilbis foto, logo; 6. eesti keeles tavatud häälikuühendid bluff, sfäär. Võõrsõnu kirjutatakse nii, nagu hääldatakse. Võõrsõnu kaldkirja ei panda. OMASÕNA Omasõnad on eesti keele hääldusele ja grammatikale vastavad sõnad. Rõhk on sõna alguses, võõrsõnadele iseloomulikke jooni ei ole. manager (tsitaatsõna), mänedzer (võõrsõna), müügijuht (omasõna) Kui keeles on sobiv omasõna olemas, siis ei soovitata tsitaat- ega võõrsõnu kasutada. VÕÕRNIMI Üldreegel: võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Venezuela, John
11) hurmav 12) eksitav 13) süütu 1.4.1.4 Nädal 1) ohtlik 2) moonutatud 3) roosiline 4) vägivaldne 5) mugav 6) igav 1.4.2 Analüüs Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimusele missugune?. Omadussõnad käänduvad nagu kõik käändsõnad. Mõned omadussõnad aga esinevad ainult ühes vormis ning neid kutsutakse käändumatuiks omadussõnadeks. (Ehala, 1997) Artiklitest leidsin kokku 66 omadussõna, millest 3 olid võõrsõnad (erootiline, reaalne, eetiline) ja 63 omasõnad. Ühe artikli jooksul korduvaid omadussõnu on vähe: Sirbis kordusid 6 sõna 2 korda (pärastsõjaaegne, hea, noor, venepärane, suurepärane, kurb) ajakirjas Teater.Muusika.Kino, Areenis ja Nädalas korduvaid omadussõnu ei olnud. Kõige rohkem oli omadussõnu ajalehes Sirp - 31. Seda ehk sellepärast, et selles artiklis oli palju filmifestivali kirjeldamist. Seega on loogilises seoses, et kirjeldavas artiklis on palju omadussõnu. Kirjeldamine on sõnaliselt koostatud pilt
Madalduvad e avarduvad diftongid - teine komponent on madalam kui esimene (ea, oa) Omasõnades jagunevad diftongid algupärased i-, u-, *ü- (> i-) -lõpulised hilisdiftongid i-, e-, o-, a-lõpulised Väljaspool pearõhulist silpi esineb ainult 3 diftongi: ai, ei, ui Nt aastaid, tooteid, raamatuid, (m.os) kauneimaile (m.) Eesti keeles pole triftonge (3 laadilt erinevat ühte silpi kuuluvat vokaali) Kaks eri täishäälikut samas silbis. Liigitamisel kas omasõnad või võõrsõnad erinevad reeglid. Eesti dift, teiseks komponendiks a, o, i, u, võõrdif vastupidi. Kus dift sõnas, eest esimeses silbis või järgsilbis, tõusvad või madalduvad diftongid. Keeleajalooliselt algupärased, i, u, ü lõpul, hilisdift. Süsi-söe, tuba-toa 21. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? Kuidas on võimalik kirjeldada, kuidas kaks täishäälikut foneetiliselt kirjut. Eesti
· Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu, töösse e töhe,
P - + + T - + + K - + + B + - - D + - - G + - - (sõna keskel nagu ingl k., sõna algul tugevalt) + markeeritud o Markeerimata Foneemide roll on tähenduste eristamine. 1) signifikatiivne 2) kulminatiivne (element tähistab rõhku. Zámok vs Zamók (loss vs lukk). Aitäh, kurjahh eesti omasõnad) 3) delimitatiivne (eristav, piirisignaalid, pausid) Ameerika strukturalism · Allikad F. De Saussure, Franz Boas Boasi kirg olid indiaanlased. Tänu Boasile on ameeriklastel tugev süükompleks nende tõttu surid indiaanlased (peaaegu) välja. Boas leidis, et nende (indiaanlaste) hääl tuleb kuuldavaks teha. Indiaanlaste keeled on täiesti teistmoodi võrreldes teistega. Boas elas indiaanlaste juures ja elas nende nahas. Keeleteaduse formaadiks pakub ta tööd informaatoritega
lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned? vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir.
teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi -vorme; põhireegli rakendamine liitega sõnades, rakendab omandatud keeleteadmisi kaashäälikuühendi õigekirja erandid. tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates; Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad. teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni; Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike kasutab tekstide koostamisel tavakohast võõrsõnade õigekiri. ülesehitust ja vormistust. Silbitamine, pikk ja lühike silp. Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja seosed. ÕS-ist (nii veebi- kui ka raamatuvariandist)
annaabi.ee 
