Miks kohus, mitte omakohus? Eesti Vabariigi põhiseadus § 146 ütleb: ,,Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega." Nii see on. Kuna Eesti on õigusriik, siis ei saa siin toimida omakohtu põhimõttel, sest see on seadusevastane. Õiguse mõistmise volitus on vaid selleks ametisse määratud kohtunikul. See aga ei tähenda seda, et omakohut ei eksisteeriks. Eksisteerib küll, ja seda peamiselt inimeste poolt, kes arvavad, et kohtutes valitseb ebaõiglus ja väärilist karistust süüalusele sealt niikuinii oodata ei ole. Kuid selliseks arvamuseks on ka põhjust. Näiteks 2007. aasta 8. detsembril kolme hukkunuga avarii põhjustanud Joosep Laiksoo sai karistuseks kõigest kolm
Halduskohtus käsitletakse aga kodaniku ja riigi vahelisi konflikte ning vaadatakse läbi ka valimiskomisjoni vastu suunatud protestid. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud. Seal tegeletakse maa- ja linnakohtute otsuste kontrollimisega kirjaliku edasikaebuse alusel. Kolmanda ning kõige kõrgema astme kohus asub Tartus ning kannab nime Riigikohus. See asutus teostab konstitutsioonilist järelvalvet ning tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Õigusriigis, nagu Eesti, ei saa toimida omakohtu põhimõttel, vaid ainult seaduste alusel ja selleks volitatud asutuste ning isikute otsuste põhjal. Ikka tuleb ette juhtumeid, kus inimesed ei jõua omavahel kokkuleppele. Sellise probleemi lahendamiseks on ainuõige variant kohus, mis langetab sõltumatu otsuse, mis on kooskõlas põhiseadusega. Samas on ka olukordi, kus mitmed asutused ning isikud ei pea kinni seadusest, mis samuti tingib niisuguse asutuse järele, kes üleastujaid korrale kutsuks või karistaks
Kättemkas on omamoodi metsik õigusemõistmine (Francis Bacon) Tänapäeval on kohus institutsioon, kust inimesed lähevad oma õigust taga ajama ja süüdlane saab vastavalt seadustele ka karistada, kui on kellelegi midagi seaduse vastast teinud. Paraku inimesed ei saa alati kohtust abi ja minnakse omakohtu teed. Inimeste loomuses on see juba sees, et igaüks peab võitlema oma koha eest siin päikese alla. Samuti on ka loomariigis, et igaüks peab võitlema toidu eest ja ka paarilise pärast, kellega järglasi saada. Loomariigis näiteks isasloomad võitlevad omavahel toidu pärast. See ongi ehe näide õigusmõistmisest loomariigis, kus tugevam jääb lihtsalt peale ja saab oma tahtmise ning jääb ellu. Aga ka loomadel on mälu ja nad mäletavad hästi kui keegi teine on neile liiga teinud
oma tegevusega ei täidaks ühtegi süüteo koosseisu. Õigus suunab riigi tegevust peale tavakodanike käitumise juhib õigus ka riigi ametiasutuste ja kohtute tegevust. Õigus tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega kui õigust vabatahtlikult ei järgita, on vaja sunnimeetmeid selle täitmiseks. Õiguse rahufunktsioon · Kui õiguse järgimine on tehtud riigi organite ülesandeks, tähendab see omakohtu ja rusikaõiguse taunimist. · Õigus teenib õigusrahu ja õiguskindlust st. konfliktide lahendamine toimub riiklikult organiseeritud menetluses. · Õigus funktsioneerib kõige paremini, kui üldsus peab õigust õiglaseks. Õiguse rahufunktsioon eeldab, et õigus oleks eesmärgipärane, mõistetav ja praktiliselt mõistlik. Õiguse otsustamisfunktsioon · Teatud olukorda sattunud isik peab selle olukorra lahendama oma otsusega. Kui
Artikli pealkiri: Kas lapse karistamine kerge laksuga on lubatud Autor: Ene Talvist Allikas: Postimees 01.10.2012 11:12 Probleem, millele artikli autor keskendub: Küsitluses osalenutest 85% pooldab lapse peal vägivalla kasutamist tema õpetamiseks ja 15% on selle vastu. Kas eestlased ongi nii vägivaldsed laste vastu, et ei suuda neid õpetada ilma vägivallata? Autori põhiseisukohad, näited: Autor ütleb, et vanemad ei oska lapsi vägivallata kasvatada. Selle tõestuseks oli telesaates ''Omakohtu'' hääletus, mille käigus avastati, et 85% vanematest pooldab vägivalda ja 15% on vastu. Autor mainib isegi, et on oma lapse peal samuti vägivalda kasutanud tema õpetamiseks. Autori pakutud lahendused: Tänapäeval on palju paremaid viise lapse kasvatamiseks peale hirmutamise, löömise või ähvardamise, kuid neid on vaja tundma õppida. See tähendab sisemist tasakaalu ja laptse tunnete väärtustamist. See ei tähenda vabakasvatust, sest piire on
Peaosa (Don Quijote) mängis Rene Soom. Rene Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail 1995 - 1996 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Ta pälvis 2012. aastal Eesti teatri aastaauhindade jagamisel Georg Otsa nimelise auhinna. Etenduse nimes viidatud tegelase nimi oli Don Quijote. La Mancha on piirkond Hispaania keskosas, kust Don Quijote pärit oli. Tegevus toimus 18. või 19. sajandi Hispaanias. Etenduses räägib oma loo üks kirjanik, kes on sattunud vanglas omakohtu alla ning tema räägitav lugu ongi edasi hargnev etendus. Don Quijote oli elu idealist kes soovis maailma näha ideaalsena kuid ta põrkus koguaeg vastu elu pahupoolt. Ka tema ihaldatud "südamedaam" oli tegelikult kerglane baaridaam. Tänu oma räägitud loole pääses see kirjanik vangla omakohtust. Mina nägin selles etenduses pisut romantikat, natuke seiklusi ja tragöödiat. Kuid minule jäi tajumata etenduse humoorikam pool. Peamiselt toimus kogu tegevus ühes baaris.
Kui Dietrich oli lõpuks ometi vangistanud Hageni, oli Kriemhild nii õnnelik, et lubas kangelase kõik soovid täita. Dietrichi ainus soov oli säästa Hageni elu, mida auväärne inimene oleks siis teinud. Kibestunud Kriemhild aga tappis mehe ning tõestas sellega, kui vähe tema lubadus tähendas ning kui vähe oli temas järel aud. Öeldakse, et kuritöö ei tohi jääda karistuseta, kuid kui iga kuritöö eest hakataks karistama omakohtu põhjal ja nii, nagu tegi seda Kriemhild, oleks inimkond peagi välja surnud. Karistus ei tohi võrduda uue kuritööga. Kõige paremini võtabki kokku Kriemhildi süüd tõsiasi, et ta soorias viis surmapattu seitsmest: alpus, kadedus, omandi himu, viha pidamine ja tujutus.
ning teod Temale pühendama Kümme käsku 4. Sa pead oma isa ja ema austama Vanemad, Jumala loomisväe osalised, on igale inimesele esimesed ja lähedaimad See käsk kaitseb perekonda ja ühiskonda ning nõuab iga õiguspärase autoriteedi austamist Kümme käsku 5. Sa ei tohi tappa Viies käsk nõuab austust nii ihu kui hinge suhtes, kaitseb ähvardamise, ohustamise, vägivalla, tapmise, enesetapu, aga ka viha, vaenu ja omakohtu eest Elu on kordumatu, taastamatu, seetõttu on vastutus nii enese kui teiste elu säilimise eest võrreldamatult kõrge Kümme käsku 6. Sa ei tohi abielu rikkuda Jumal lõi inimese oma näo järgi, Ta lõi tema meheks ja naiseks See käsk kaitseb õiget suhet mehe ja naise vahel, kutsumust elu edasikandmisele ja isikuväärikust. See nõuab enesevalitsust, ilma milleta pole tõeslist armastust Kümme käsku 7. Sa ei tohi varastada
mõtlemist jõudsin selgusele, et ta polegi seda väärt. Seda kättemaksu tehes, muutub ju ainult tema tugevamaks. Mina aga tunduks nõrgana, nagu ma ei suudaks hakkama saada ilma temata ja et ma hooliks veel. Tol hetkel ma enam ei hoolinud ju, tegu oli kättemaksuga .. või vähemalt ma arvasin seda olevat. Siiski, enne kui üldse hakatakse kättemaksu hauduma, proovitakse läbi kõik varuvariandid, siinkohal näitena kohtud. Paraku ei saada alati kohtust abi ja seejärel minnakse omakohtu teed. Inimeste loomuses on juba sees, et igaüks peab võitlema oma koha eest siin päikese all. Samuti on ka loomariigis, et igaüks peab võitlema toidu eest ja ka paarilise pärast, kellega järglasi saada. Loomariigis näiteks isasloomad võitlevadki omavahel toidu pärast. See ongi ehe näide õigusemõistmisest loomariigis, kus tugevam jääb lihtsalt peale ja saab oma tahtmise ning jääb ellu. Aga ka loomadel on mälu ja nad mäletavad väga hästi kui keegi teine on neile liiga teinud
mustanahaline naine, kes esines heledanahalise orkestriga. See oli kooslus, mis läks vastuollu ajastu reeglite ning tavadega. Samal ajal tutvustati talle laulu ,,Strange Fruit,"mis põhines Abel Meeropoli luuletusel, mis rääkis omakohtu mõistmisest rassierinevuste tõttu. Esimest korda esitas 1 Töömaja-maja tüüp USAs ning UKs, kus võivad elada ja töötada inimesed, kes ei saa enda toetamise ja elatamisega hakkama. Holiday seda aastal 1939 ning hiljem on ta intervjuus öelnud, et inimesed ei saanud selle laulu mõttest aru. Ta lindistas seda laulu kokku kolmel eri korral erinevate plaadifirmade juures ning see jäi tema repertuaari kahekümneks aastaks.
Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all. Kuningas jõudis peaaegu Austria Madalmaade piirini, kuid tunti siis ühe postiametniku poolt ära ja toodi Pariisi tagasi. Tullieres'i loss võeti tunduvalt rangema järelevalve alla, seda osaliselt ka sellepärast, et kuninga tegevusest nördinud rahvas võis korraldada tema kallal omakohtu. Asutav Kogu oli samuti kuninga käitumisest solvunud, kuid sellele vaatamata ei soovinud keegi veel toona otseselt vabariigi väljakuulutamist. Arvati, et piisab sellest, kui võtta kuningalt kogu reaalne poliitiline võim ning hoida teda lossis sisuliselt vangina. Nõnda ka tehti. Kuid radikaalid läksid tunduvalt kaugemale, nõudes kohtuprotsessi kuninga kui riigireeturi üle ning seejärel tema hukkamist. Kuninga tagandamiseks hakati Pariisis Marsi väljakul
Õpetus hagidest ja rooma tsiviilprotsessist. 3. PTK Tsiviilprotsessi üldiseloomustus Rooma vabariigi perioodil Normid, mis määravad, missugused teod on kahjuliku ja millised karistused nende eest määratakse, moodustavad kriminaalõiguse. Kriminaalprotsess-Normide süsteem, mis määrab nende kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse Primiitiivsed rahvad kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu omavoli- omakohtu. Kui üksikisik leiab teo endale kahjukil olevat, on tagajärjeks kättemaks kannatanu enda v tema lähedaste poolt. Riiklik võim vahele ei sega. Omavoli ja kättemaks asenduvad teatud juhtudel kompensatsiooniga(luna, väljaost, vabaksost). Kuriteod, mis vahetult puudutavad kogu ühiskonna huve- delicta publica- kuuluvad riikliku kohtu võimkonda. Kuriteod üksikisiku vastu loetakse kannatanud enda puhtisiklikuks asjaks- delicta privata-
Nii puhkes ikka ja jälle palavikuline 6 sagimine, kui levisid "uudised" kohtadest, kus on leitud nii palju kulda, et see lebab lausa kamakatena maas. Lünklikud olid ka teated kaugelt kodumaalt, näiteks sõja, tööolude ja muude sündmuste kohta. Tuleb imeks panna, et sellises stiihiliselt kujunenud ühiskonnas säilisid kõigele vaatamata teatud üldaktsepteeritud reeglid ja moraal. Toimis algeline kohtupidamine, kuigi pahatihti omakohtu vormis ja olulisemaks motiiviks kui õigluse jaluleseadmine võis mõnikord olla kättemaks või võimuhuvid. Vaid mõnikümmend aastat kestnud kullapalaviku ajastu lõppu märkis suurte koppade kasutuselevõtt ja kaevamistegevuse koondumine suurte ühingute kätte. Romantilistest indiaani lugudest ajendatuna käiakse siiani otsimas tõelist Metsikut Läänt ja õilsat ning oma esivanemate tarkusega harmoonias elavat pärismaalast või siis põgenetakse unistustes või reaalselt
Seminar 3 – antropoloogiline universaalsus Budism - Praegune põlvkond vastutab järgmise põlvkonna elu eest - Kaval viis inimõiguste ja hea elu saavutamiseks - Riik on kuritegevuse eemaldamiseks ja inimeste jaoks Islam Millised põhiõigused võiksid olla teistes kultuurides esindatud – suhtuda kriitiliselt Islam - Naiste ja meeste võrdõiguslikkus - Vägivald teiste vastu – kividega surnuks loopimine – omakohtu kaotamine, päris kohtu asutamine - - Diskrimineerimine – teised usud, - Keskkonnaõigus – kas oleksid naiste õigustest ees? - Budism - ??Keskkonnnaõigused – indias keeruline tagada sest liiga palju inimesi, pole universaalne,?? - Social security ei ole nii oluline kuna haridus ja töökoht on tagatud. - Leinamise eest tasu - Õigus haridusele – kui enamusel pole võimalik siis raske tagada Hinduism
rahvale ja näha selles eelnenud sugupõlvede tööst ja tulemustest lugupidamist. Näiteks tuleb lugu pidada emakeelest, rahvakommetest, rahvalauludest, Eesti lipust, riigi hümnist, traditsioonidest jms. 5.Sina ei tohi tappa. Algselt ei tähendanud see totaalset keeldu teist inimest tappa - võidi tappa vaenlasi sõjas, korra kohaselt toimusid ka hukkamised, võidi tappa ka loomi söögiks ja ohverdamiseks. Käsk oli suunatud omakohtu ehk mõrvade vastu. Näiteks eksis Kain selle käsu vastu kui ta mõrvas kadedusest oma venna. Kristlik täiendus. Jeesus on öelnud täienduseks: "Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on üteldud: Sa ei tohi tappa! Ja kes iganes tapab, kuulub kohtu alla. Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes on oma vennale vihane, kuulub kohtu alla; aga kes iganes oma vennale ütleb "Kapsapea" kuulub Suurkohtu alla; aga kes ütleb "Lollakas!" kuulub põrgutulle
Kokku võeti saartel vangi üle 15 000 punaväelase. Saagiks saadi umbes 300 suurtükki ja miinipildujat. Operatsioon Siegfried Hiiumaa vallutamiseks algas 12. oktoobril meredessandiga üle Soela väina. Evakuatsioonile lootvad punaväelased võitlesid kohati suure ägedusega. Sellele vaatamata langes saar 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte. Viimase Eesti maaalana jäi Punaarmee kontrolli alla Osmussaar, mille kaitsjad evakueeriti meritsi Kroonlinna 2. detsembril 1941. Üksikud omakohtu ja vastuhaku juhtumid · 12. veebruar 1941 Tapal tulistati kohaliku garnisoni sõjaväelast leitnant Pissarevi ja haavati teda; · 27. aprill 1941 süüdati tööstushoone Kiltsis. · 22. mail 1941 teatas Virumaa maakonna parteikomitee sekretär A.Stamm, et 21. mail tapeti Sõmerpalu vallas Kaarli külas, kohalik aktivist A.Kaila; · 20. juuni pandi toime katse õhkida Võru-Anstla sild; · 25
Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all. Kuningas jõudis peaaegu Austria Madalmaade piirini, kuid tunti siis ühe postiametniku poolt ära ja toodi Pariisi tagasi. Tullieres'i loss võeti tunduvalt rangema järelevalve alla, seda osaliselt ka sellepärast, et kuninga tegevusest nördinud rahvas võis korraldada tema kallal omakohtu. Asutav Kogu oli samuti kuninga käitumisest solvunud, kuid sellele vaatamata ei soovinud keegi veel toona otseselt vabariigi väljakuulutamist. Arvati, et piisab sellest, kui võtta kuningalt kogu reaalne poliitiline võim ning hoida teda lossis sisuliselt vangina. Nõnda ka tehti. Kuid radikaalid läksid tunduvalt kaugemale, nõudes kohtuprotsessi kuninga kui riigireeturi üle ning seejärel tema hukkamist. Kuninga tagandamiseks hakati Pariisis Marsi väljakul
subtroopiliste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge akaatsia ei kuulu akaatsiate hulka. · Kurjategija (lk 341) Kurjategija on kuriteo toime pannud isik. Õigusriigis omaks võetud põhimõtte kohaselt rakendatakse kõigi inimeste suhtes süütuse presumptsiooni, mis on üks tähtsamaid inimõigusi. Selline säte on ka Eesti Põhiseaduses. See säte kaitseb kodanikke omakohtu ja valesüüdistuste eest ning annab üksnes kohtule õiguse kedagi süüdi mõista. Süütuse presumptsioonist ei tulene, et isik muutub kurjategijaks alles pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus üksnes kinnitab, et tegemist oli kuriteoga ning antud isikut saab käsitleda kurjategijana juba alates tema teo sooritamise hetkest. . Kümnes raamat: TAEVAKÕRGUSE LINN
tekib kaks ohtlikku olukorda. anoomia- ühiskond ei ole võimeline liikmeid gruppi siduma. Tekib olukord kus ühiskonnaliikmed ei järgi teadlikult reegleid. Anoomia avaldumise vormideks on kõrge kuritegevuse tase, õigusvälised normid on jäetud kõrvale. Õigusnormid ei täida neid funktsioone milleks nad loodi. Osad õigusliku regulatsiooni vajavad suhted on õiguslikult reguleerimata. probleeme hakatakse lahendama oma äranägemise järgi- omakohtu teke. Varjatud normilooming- mingid grupid töötavad välja enda spetsiaalsed käitumisnormid, sh kuritegelikud grupeeringud. see mis on seaduses, on nende jaoks mõttetu. sellest tulenevalt peaks õiguse ülesandeks olema ka ühiskonna turvalisuse tagamine ja seadusandja peaks pürgima selle poole, et üha efektiivsemaid norme luua. Õigusteoorias ollakse üksmeelselt seisukohal, et õigusnormide ülesanne on suunata ja juhtida kodanike ning ametnike käitumist
Kohe algasid otsingud Punaarmee ja NKVD käes olnud lossihoovis, kust leitigi punase terrori ohvrite ühishauad. Rahva masendus oli suur. Saksa Einsatzkommando ja salavälipolitsei polnuks võimeline leidma saarele jäänud ja end varjavaid Nõukogude aasta aktiivseid tegelasi. Kohalikele elanikele olid nad aga nägupidigi tuttavad. Vastloodud Omakaitse korraldas valve teedel ning järgnevate kuude jooksul toimusid tihedalt haarangud, et tabada Nõukogude aktiviste. Selle käigus tuli ette ka omakohtu juhtumeid. Pöide valla Omakaitse liikmed Ervin Kald ja Voldemar Kaldvee vahistasid 1941. aasta oktoobris EK(b)P Saaremaa Komitee II sekretäri Aleksander Kuuli ema Melanie. Koos Omakaitse liikmete Mihkel Nõu ja Eduard Ansperega asusid nad teda Pöidelt Orissaarde Omakaitse staapi viima. Teel viidi aga naine metsavahele ja lasti omavoliliselt maha. Kald ja Kaldvee mõisteti 1950. aastal surma (ERAF, f. 129, s. 23202). 1942
normidesse ükskõikselt ja teadlikult ei järgi neid norme. Ja norme ei järgita erinevatel põhjustel (Eestis sotsioloogiline küsitlus kus küsiti kas eesti seadused on väärt järgimist ning tulemiks saadi, et 25% elanikest arvas, et norme tuleks järgida, ülejäänud arvasid, et õigusnormid on jama ning nende peale ei saa lootma jääda ja kõik probleemid jäävad lahendamata, välja pakuti palju teistsuguseid vahendeid kaasaarvatud omakohtu variante)). Seega õigusega tegelemise juures tuleb mõelda õiguse efektiivsusele, sest kui õigusnormid ei ole efektiivsed, siis ei hakka neid keegi järgima. Efektiivne õigusnorm on säärane norm, mis on võimeline reguleerima neid suhteid mille jaoks ta vastu võeti. Eesti uus tsiviilseadustik ebaõnnestus, et see töötati välja kabinettide vaikuses ning arvata on et tegemist on peaagu et sõnasõnalise saksamaa vastava seaduse tõlkega
tõttu võib üldise hüvangu nimel ka elusid ohverdada (nagu laeva kapten, kes laeva säilimiseks ei lähe päästma vette kukkunud meremeest). Sellepärast olevat kõlbeliselt õigustatud mõrvariit elu võtmine, kui sellega hoitakse ära süütud ohvrid, sest mõrvari eksistentsi säilitades seatakse ohtu ja ohverdatakse süütud elud (Lehtinen 1977). Ja selleks, kes otsustab, mida niisuguses olukorras teha, on just tugev riik oma seadusandliku ja täitevvõimu kaudu. Keelates ära omakohtu (veritasu), on riik võtnud endale kohustuse kaitsta kodanikkonda kõigi seaduslike vahenditega kuritegelike rünnete eest. Kurjategijate karistamata jätmisega õõnestatakse ühiskonna funktsioneerimise aluseid, väheneb kodanike usk õiglusse ja sea- duste jõusse. Kui võrrelda selles suhtes surmanuhtlust eluaegse vanglakaristusega, siis viimane näib tõesti rohkem millegi (otsuse) tegemata jätmisena, sest eluaegse vanglakaristusega karistatakse ju
Õpetus hagidest ja rooma tsiviilprotsessist. 3. PTK Tsiviilprotsessi üldiseloomustus Rooma vabariigi perioodil Normid, mis määravad, missugused teod on kahjuliku ja millised karistused nende eest määratakse, moodustavad kriminaalõiguse. Kriminaalprotsess-Normide süsteem, mis määrab nende kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse Primiitiivsed rahvad kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu omavoli- omakohtu. Kui üksikisik leiab teo endale kahjukil olevat, on tagajärjeks kättemaks kannatanu enda v tema lähedaste poolt. Riiklik võim vahele ei sega. Omavoli ja kättemaks asenduvad teatud juhtudel kompensatsiooniga(luna, väljaost, vabaksost). Kuriteod, mis vahetult puudutavad kogu ühiskonna huve- delicta publica- kuuluvad riikliku kohtu võimkonda. Kuriteod üksikisiku vastu loetakse kannatanud enda puhtisiklikuks asjaks- delicta privata-
Teine otsustus puudutab küsimust, kas teo toimepanijale tuleks määrata kohustusi ja missuguseid kohustusi talle määrata tuleks. o Tavainimesele võib oportuniteedi põhimõtte rakendamine kriminaalmenetluses jätta mulje, et niigi madala kuritegude avastamisprotsendi juures saab veelgi väiksem osa kuriteo toimepannud isikutest õiglase karistuse. See aga omakorda süvendab usaldamatust veelgi ning äärmusliku väljendina võib tuua kaasa omakohtu teostamise. o Uurimisasutused on ülekoormatud. Enne kui saab kaaluda kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel, peavad kuriteo toimepanemise asjaolud olema välja selgitatud. Menetluse lõpetamise alused võivad uurijale selgeks saada veel enne kui uurimine on ennast ammendanud. Samas võib prokuröril või kohtul tekkida soov asjas menetlus lõpetada, kui kohtumenetlus on juba käimas. Milline on menetluse lõpetamise
Peaaegu iga päev või ülepäeviti varitses Tom sel mureajajärgul soodsat võimalust, et väikese võretatud vanglaakna taha minna ja «mõrvarile» lohutuseks mõnda pisiasja viia, mis ta sai muretseda. Vangla oli armetu väike telliskivist ubrik linna serval soos ja sinna polnud ühtegi valvurit määratud; tegelikult juhtus ka harva, et seal keegi istus. Need annetused kergendasid suurel määral Tomi südametunnistuspiina. Linnaelanikel oli tuline soov Indiaani Joe'd laibaröövimise eest omakohtu teel karistuseks tõrvaga kokku määrida ning sulgedega katta ja ta linnast välja ajada, kuid tema iseloom oli nii hirmuäratav, et kedagi ei leidunud, kes oleks julgenud seda asja algatada, ja nii jäigi see soiku. Ta oli eeluurimisel alustanud oma tunnistust ettevaatlikult võitluse kirjeldamisega, mainimata sellele eelnenud hauarüüstamist; seepärast peeti kõige targemaks seda asja kohtus praegu mitte üles tõsta. 12.PEATÜKK
annaabi.ee 
