ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja jooksva perioodi kasum. (vaba omakapitali võib ettevõtte omanikele dividendidena välja maksta) Kasumiaruanne Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (või kahjumit) TULU KULU = KASUM Tulu aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb vara suurenemine või kohustuste vähenemine
võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Ettevõtte rahanduse 2. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neileantud õiged väited (kursiivis) 1. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse lühema ajaperioodi vältel kui üks aasta. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui üks aasta. 2. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital ja aruandeaasta kasum/kahjum. 3. Tegevusvõimendus mõõdab müügikulu muutuse mõju laenudele ja maksustatud kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). 4. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleerimata vorm, kus kauplemisel pole reegleid
pearaamatusse. Kindlaksmääratud ajal tehti kokkuvõtted ja toodi välja lõppseisud. Süsteemi arenedes hakati detailsema arvestuse pidamiseks kasutama mitmeid abiraamatuid, millede kokkuvõtteid võrreldi pearaamatu andmetega. Aktiva jaguneb likviidseks ja vähem likviidseks varaks. Varadena kirjendatakse kõik omandi või muu võlaõigusliku lepingu alused omandatud vara. Passiva ehk kohustuste pool jaguneb lisaks ajalisele määrangule veel kohustusteks lepingute alusel ja omakapitaliks. Omakapital on vara, mis kuulub omanikule. Omanik otsustab, kuidas seda edaspidi kasutab, kas jätab reservi või investeerib või maksab dividendidena omanikule (ele ) välja. Koosta bilanss. Oluline on saavutada tasakaal st. aktiva = passiva poolega.
·kohustuslik reservkapital - vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital; ·muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid; ·jaotamata kasum (kahjum) - eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit. aktsiakapitali või reservide suurendamiseks). Omakapitali liigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid v.a ettevõtte likvideerimisel, vabast omakapitalist võib teha omanikele väljamakseid. Omakapitali arvestus osaühingus ja aktsiaseltsis on põhimõtteliselt sarnane. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne
Kapitali suurendamise võimalused: 1.Võtta pangalaenu. 2.Võtta laenu muudelt finantseerimisasutustelt. 3.Võtta laenu omanikelt, töötajatelt, sõpradelt, sugulastelt, nn vanaemadelt. 4.Liising, kapitalirent. 5.Emiteerida võlakirju. 6.Suurendada omakapitali (e omafinantseerimist). i.emiteerides lihtaktsiaid, uusi osasid ;ii.jättes kasumi ettevõttesse alles (n.ö reinvesteerides) 7.Leida tagastamatut toetust, sihtfinantseerimist. FIE ettevõtte omakapitaliks -Füüsilisest isikust ettevõtja kapital -Aruandeaasta kasum (kahjum) Aktsia splittimine e ositamine, mille korral suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega aktsiaks, kusjuures aktsiakapital ei muutu, muutub ainult väljasolevate aktsiate arv. Kaubeldavate finantsinstrumentide tähtaegade järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase
omakapitali) (x 100 e %) Müügikäibe puhasrentaablus Puhaskasum Müügikäive Raamatupidamisaruandluse analüüs Omakapitali puhasrentaablus (ROE) Return on equity: PUHASKASUM OMAKAPITAL (keskmine) USA-s börsiettev 11-13% Selle näitaja järgi hinnatakse raha paigutuse otstarbekust. Kui see on madalam laenu- intressimäärast, on kasulikum raha välja laenata. Raamatupidamisaruandluse analüüs (26) ROE abil saab arvutada omakapitali tasuvust aastates. Kui võtta ettevõtte omakapitaliks 100% ja jagada see (maj. Aasta) omakapitali rentaablusega (Näit: 20), võrdub omakapitali tasuvus 5 aastat. Koguvara rentaablus e Return on total assets (ROA) PUHASKASUM näitab, mitu senti teenis KESKMINE VARA investeeritud . Peaks olema suurem, kui deposiidi intressimäär. Raamatupidamisaruandluse analüüs (30) Kapitali struktuuri suhtarvud Neid kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja tema võlakoormuse analüüsimisel.
Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi koostamisel tuleb raamatupidamisseaduses etteantud kirjete järjekorda järgida, kuid kirjeid võib täiendavalt liigendada. Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Järelikult: OMAKAPITAL = KÄIBEVARA + PÕHIVARA - KOHUSTUSED Kuna bilansi aktiva poolt nimetatakse vara pooleks ja passiva poolt vara katteallikate pooleks, siis siit saame tuletada järgmise bilansivalemi: VARA = VARA KATTEALLIKAD Vara katteallikaid nimetatakse sageli kapitaliks. Nii, et VARA = KAPITAL
tulemusega, kuna on üsna loomulik, et kõigepealt müüakse ära varem soetatud kaubad. 12. Bilansi valem. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 13. Omakapitali osatähtsus varades. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. 14. Kontode jaotus. Konto tähendab "arvet"
1. Üldosa Ettevõtteks on juuksurisalong meestele ja naistele, mille nimeks on Kaunid Kiharad. Salongis hakkab töötama 2 juuksurit üks meestele, teine naistele. 1.1 Äriidee kirjeldus Juuksurisalong asub Järvamaal Paides, Tööstuse tn.20. Kuna Paide on niivõrd väike koht, siis ei tohiks olla väga probleemne see, et salong ei asu kesklinnas. Maja ees on tasuta parkimine ka nendele, kes soovivad tulla autoga. Äriühingu vormiks on osaühing ning omakapitaliks on 40 000 krooni, mis taotletakse, et alustada uut äri. Puudujääv raha laenatakse omanikult, mille omanik on säästnud, teades, et soovib kunagi alustada äri. Raha makstakse taga esimesel võimalusel, kui on tekkinud piisav kasum, mis näitab, et äri toimib. Salong pakub juuksuriteenust naistele ja meestele. Juuksurid on kogenud ning on võimelised tegema suurepäraseid soenguid ning lõikusi. Juuksuritel on läbitud vastavad
erinevate kriteeriumite hinnamuutusel. Investeeringute tasuvuse analüüs Investeeringu puhasrentaablus: puhaskasum/investeeringud. I aasta: 96 000/ 30 000= 3,2 II aasta: 102 000/38 000= 2,6 III aasta: 108 000/68 000 = 1,5 Investeeringu puhasrentaablus puhaskasum arvutis näitab , et olukord firmas oleks suhteliselt hea. See oleneb ka sellest, kui palju plaanivad omanikud välja kirjutada dividende. Kui kogu teenitud kasum jätta firma omakapitaliks, siis oleksid suhtarvude tulemid veel paremad. Kokkuvõtvalt võib lisada, et Siimax OÜ-l on soov ennast mitte siduda pangada ja selle tulemusena olla iseseisev. Pangaga tehinguid tehes tekib koheselt kohustus. Raskuste ilmnedes võib tekitada see suuri probleeme. Firma raamatupidaja on samuti hangitud isiklikest kontaktidest, seega ka pisut odavam. Raamatupidaja ülesandeks jäävad kõik raamatupidamisega seotud kanded, suhted audiitorite ja maksuametiga.
Otseinvesteering Peamine allikas on valuutavahetus arvestustest. Valuutavahetuse arvestuste klassifitseetimine võimaldab töötajatel eraldada otseselt vastuvõetud kapitali ettevõtte osalusest (liigitatakse otseinvesteeringuteks) alates laekumistest fondidest, sisseostudest, omandiõigustest, väärtpaberitest (liigitatakse portfelliinvesteeringuteks). CBB võtab ka arvele investeeringuid kaupades, raporteeritud ekspordi ja impordi satistikast. See võtab arvele muutuse laenudelt omakapitaliks ja kasumi investeeringutelt, mis on tuletatud CBB väliskapitali osakonna arvestutest. Kirjed hõlmavad pikaajalisi ettevõtetevahelisi laene, kuid mitte ettevõttevahelisi kaubanduse krediiti. 14 Portfellinvesteeringud Allikaks on valuutavahetuse arvestamine. Kirjed omandiväärtpaberite kohta hõlmavad kõiki omakapitali tehtud investeeringuid börsi kaudu. Muud investeeringud
4. nimi või turuväärtuses. 6.5.Aktsiate kontrollpakk aktsiate kogus, mis võimaldab . kontrollida aktsiaseltsi tegevust. 6.5. , 7.Kogu äriühingu käsutuses olevat kapitali on võimalik jaotada . rahakapitaliks ja füüsiliseks e. reaalkapitaliks 7. , Ettevõtte kapital jaguneb omakapitaliks ja võõrkapitaliks. , 7.Ettevõtte aruanded, , 7.1.Bilanss kajastab ettevõtte varade paigutust ja . finantseerimise allikaid 7. 8. Kasumi, (profit) kui ettevõtte tegevuse ühe põhieesmärgi, kujunemist 7.1. kajastab kasumiaruanne. Tehakse vahet raama-tupidamisliku
Seda saab teha alles siis, kui aktsia turuhind võrdsustub konventeerimissuhtega määratud tasemega või ületab seda. FJ peaks konventeeritavatele väärtpaberitele piisavalt tähelepanu osutama. Kui firma ei soovi võlakirjal märgitud algsummat rahas tagasi maksta. (likviidsus väheneb). Eriti oluline on kaaluda konventeeritavust firma arengustaadiumis, kui vajatakse rohkem raha. Kasutades konventeeritavaid võlakirju, saab ta võõrkapitali ümber konventeerida omakapitaliks, mis omakorda parandab võla ja omakapitali suhet. Suhte parandamine tõstab imagot laenuandjate ees, lisaks lõpeb tähtajaline intresside maksmine, sest dividendi maksmine ei ole kohustuslik ning seega tekib ettevõttel täiendav rahaline resurss. Miinuseks on see, et aktsiate arvu suurendamisega väheneb kasum ühe aktsia kohta. Kuna suureneb investorite hulk, võib see nõrgestada varasemate aktsionäride positsiooni. Need puudused on
Majandusliku languse periood elatakse paremini üle Parem valmisolek uuendusteks Sõltuvus välistest finantseerijatest väiksem Krediidireiting tõuseb pikemas perioodis tähtis Andres Laar 2008 2007 ETTEVÕTTE FINANTSEERIMINE Rahastamine omakapitali abil - Omakapital jaguneb sisemiseks (internal equity) ja väliseks (external equity) omakapitaliks. Sisemine rahavoog = puhaskasum kavandatud dividendid + kulum = säilitatud tulu + kulum Säilitatud tulu on see osa puhaskasumist, mida pole dividendidena välja makstud. Bilansis kajastatakse ridadel eelmiste perioodide jaotamata kasum ja kohustuslik reservkapital. Fondiemissioon aktisakapitali suurendamine ilma täiendavate sissemakseteta eelkõige jaotamata kasumi arvel. Võib toimuda uute aktsiate väljalaske või seniste aktsiate nominaalvääruse suurendamise teel.
miinimumsuurusest või pool aktsiakapitali (osakapitali) nimiväärtusest, seda AS-ide ja OÜ-de puhul, kelle aktsiakapital (osakapitali) on kaks või enam korda suurem miinimumkapitalist. · Kui omakapital väheneb alla poole aktsiakapitali (osakapitali) nimiväärtusest, tuleb vastavalt ÄS-le kokku kutsuda omanike erakorraline üldkoosolek ja otsustada, kas vähendada aktsiakapitali, AS restruktureerida või lõpetada. Omakapital jaguneb: 1. Seotud omakapitaliks s.o aktsia-/osakapital, ülekurss, reservid. Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid. 2. Vaba omakapitaliks, s.o eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruandeaasta kasum. Vaba omakapitali baasilt võib maksta rahadividendi, moodustada reserve või suurendada aktsia-/osakapitali Omakapital bilansis Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital
kohustuslik reservkapital; muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid; jaotamata kasum (kahjum) - eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit. aktsiakapitali või reservide suurendamiseks). Omakapitali liigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid v.a ettevõtte likvideerimisel, vabast omakapitalist võib teha omanikele väljamakseid. Omakapitali arvestus osaühingus ja aktsiaseltsis on põhimõtteliselt sarnane. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla
· Kliendiefekt (clientele effect) Aktsiadividend (stock dividend). Lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral ettevõtte finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. Põhimõtteliselt sarnane fondiemissioonile. Fondiemissioon, aktsiadividendide maksmine (stock dividends). Läbi fondiemissiooni muutub vaba omakapital (see, millest võib teha väljamakseid aktsionäridele) seotud omakapitaliks. NB! Tulumaksuseadus ei käsitle fondiemissiooni dividendide maksmisena, st. fondiemissiooni läbiviimisel ei tule maksta dividendide avansilist tulumaksu (s.o. 2007. aastal 22/78, 2008. aastal 21/79 ning alates 2009. aastast 20/80). Jääkdividendide teooria (residual dividend theory). Teooria, mis väidab, et väljamakstavad dividendid võrduvad kasumisummaga, mis jääb üle peale investeeringute finantseerimist. Dividendi kuupäev (ex-dividend)
annaabi.ee 
