POSEIDON Koostanud - Liisa Kivimaa, Kadri-Johanna Ilumäe, Kärt Erikson Poseidon · Poseidon on Kreeka merejumal. · Merejumalaks sai ta oma vendade Zeusi ja Hadesega liisku tõmmates. · Poseidon on üks Olympose jumal. · Tal on hiilgav palee keset ookeani, kuigi sagedamini on ta Olympose mäel. · Kronose ja Rhea poeg ning Zeusi(peajumal) ja Hadese(allilma valitseja) vend. · Nagu meri isegi, on see jumal mõnikord kõvasüdameline ja metsik ning teinekord jälle õrn ja heatahtlik. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema · Poseidoni pühaks loomaks peetakse hobust. Ta kinkis inimkonnale hobuse. · Meresõitja-rahvana pidasid kreeklased Poseidonit suures aus ja otsisid temalt tihti kaitset. · Poseidoni naine on Amphtirite, kellega on tal poeg Triton. · Ta röövis Amphtirite tema isa(Nerdus) juurest ning siis abiellus temaga. ·...
Jumal Hephaistos. (Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus.) Valdkond Hephaitos oli Vana-Kreeka tule- ja sepatööjumal. Vanemad Mõnede allikate järgi on Hephaistos Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Abikaasa Aphrodite Lapsed Hephaistose laste kohta teavet pole. Tunnused Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal. Jumalate kujutamine töökana oli Kreekas haruldane. Tema valmistatud oli palju imeasju jumalatele ja kuningatele: Hermese tiivuline kiiver ja sandaalid, Athena rinnakaitse, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussau, Heliose kaarik, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvis jne. Legendid Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks, et teised jumalad ilujumalan...
Tööleht nr. 2 Kreeka kunst Õpilase nimi: ... Rühma nr: ... 1. Kreeklased uskusid, et nende elu mõjutavad jumalad ja jumalannad. 2. Jumalate auks ehitati templid. 3. Templi osad on · astmeline alus · sambad · madal viilkatus · kinnine ruum 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili · dooria · joonia · korintose 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid Dooria Korintose Joonia 6. Kirjelda arhailist skulptuuri: Kreeka arhailine skulptuur oli eelkõige mõeldud ilmestama ehitiste välisilmet ning seetõttu on ta ...
Karistusviise vanakreeka müütides Vanakreeka müütide abil saame teada, millised olid tol ajal inimeste väärtushinnangud ning mida peeti headeks või halvadeks omadusteks. Nendes jutustustes peitub palju ka tänapäeval aktuaalseid eksitusi enda lähedaste või inimeste vastu, kes on meist kõrgemal. Juba siis teati, et mehed ja naised, kelle teguviis oli taunitav või iseloomus leidus palju negatiivseid jooni, pidid saama oma karistuse. Kõige enam kohtab Vanakreeka müütides karistusi, mis tulenesid sellest, et inimene ei näidanud välja oma austust jumalate vastu või pidas end nende sarnaseks. Kõige parem näide sellest on Tantalose müüt, kus mees arvas, et on Olümpose elanikega võrdne. Ta lubas endale viibimist jumalate alal ning nautis nektarit ja ambroosiat, mis muutsid teda surematuks. Tantalos rääkis välja Zeusi saladusi, oli salakaval ja endakasupüüdlik. Ta käitumine muutus järjest jultunumaks, sest ta ei kartnud enam karistusi...
APHRODITE 10. Klass Kultuurilugu 2012 Aphrodite Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna. Lisanimi on "magusalt naeratav." Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad ja ilusad lilled. Lisaks omas ta võimu ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma. Teda peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Jumala sünd Arvatakse, et kaunitar pärineb laine merevahust, Küprose lähedalt, mille järgi ta kannab lisanime Anadyomene (laineist tõusnu). Hilisema versiooni esitab "Ilias" mille järgi Aphrodite oli Zeusi ja Dione tütar. Suhted Aphrodite oli hilisema kirjanduse järgi abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodi...
Vana-Kreeka usundid Maailma Usundid Kohustuslik kirjandus: 2001.a Avito "Vana-Kreeka inimene" peatükk "Inimene ja jumalad" Kreeka religioon on sümbioos, segu erinevatest mõjudest. Mõjud on nähtavad 3 suusalt. Kreeta tsivilisatsioon - vahemere aluskiht - on kindlasti hilisema kreeka religiooni mõju. Üld mulje on see, et see on olnud jumalanna keskne. Jumalanna keskne religioon on väga ammune. Juured püsisid väga kaua. Tänapäeva Türgis (kesk-aasia) austati palju mäe-jumalannasid (Kybele). Vahemere aluskiht (supstrad) - 1 kiht. 2 kiht -(Indo-euroopa pealetung)(superstrad) Kreeka kiht ise. Paljude oletuste jägi on kreeklased keekasse tulnud sisse, ei saa 100% kindel olla, 3 aasta tuhat. Pigem domineerivad seal jumalad. mingite analoogiate puhul võis ka kreeklastel nii olla. Need ürgalged on teinud läbi tugevad mõjutused. edendad tsivilisatsiooni. Mõjutasid lähi...
Antiigi pärand 2. kodutöö Herakles Müüditegelane, kelle valisin, on Herakles. Otsustasin valida võrreldevateks multimeediatekstideks 1983. aastal ilmunud fantaasia-seiklusfilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0085672/) ning 1997. aasta multifilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0119282/). Vastavaks müüditegelaseks valisin Heraklese, kuna ma ei olnud ühtegi temale keskenduvat filmi kunagi vaadanud. Eriti pakkus mulle huvi Disney multikas sellest ajalookangelasest. 1983. aasta filmi valisin üsna juhuslikult, kuna ei oskanud midagi oodata ja lasin filmil ennast üllatada. Esimesed erinevused kahe Heraklese vahel ilmnevad juba filmide algusfaasis. Erinevad on Heraklese nö loomislood. Mängufilmi-Heraklese lõi Zeus kavatsusega, et temast kasvaks kangelane, kes on tugevam ja intelligentsem kui teised inimesed, et ta kaitseks te...
Minu Jumalad Robert Kasela 10a 2009/2010 Sisukord Zeus 2-3 Aphrodite 4-5 Hera 6-7 Apollon 8-9 Poseidon 10-11 Kasutatud kirjandus 12 Zeus ehk Dias ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli palju lapsi : Apollon, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Muusad, Persephone, Perseus. Zeus jagas maailma oma vendadega, tema sai taeva, Hera sai allmaailma ja Poseidon sai mere. 2 Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsust...
(Kool) Antiikaja usund Referaat (õpilase nimi) (klass) Juhendaja õpetaja (õpetaja nimi) Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................................................... 2 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Müüt: pärimus ja lugu.....................................................................................4 Ürgjumalad.....................................................................................................4 Olümpose jumalad...........................................................................................5 Tempel.............................................................................................
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares...
Zeus 1 ÜLESANDED Zeus (Jupiter) oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli 25 last. 2 TÄHTSAMAD TEOD: Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. (Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.) 3 ZEUSI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Jupiter oli iidses Rooma religioonis ja mütoloogias peajumal. Talle vastab kreeka mütoloogias Zeus. Arvatekse, et Jupiter on ...
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of ...
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
Ilias: Trooja sõda Stelio Martelli I laul Juba üheksa aastat käib sõda Trooja linna all. Juba üheksa aastat peavad kreeklased ja troojalased omavahel verist võitlust ning ei üks ega teine saa vastase üle otsustavat ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses. Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa oled preester ja ennustaja, seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist,...
Kreeka religioon ja mütoloogia Eksam: · Essee. Essee kirjutamisel peab olema kasutatud lisaks mütoloogiaülevaadetele vähemalt ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreek...
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eepo...
Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 15...
kool Nartsissistlik isiksusehäire Referaat Koostaja: nimi klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.........................................................................................3 2. Nartsissism ja kõrge enesehinnang...........................................................4 3. Ei hooli teiste tunnetest...........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7. Ravimeetodid...................................................................................
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aa...
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" ...
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
annaabi.ee 
