meie välimus või meie iseloom. Igaühe enda valik on see, kas muuta ennast välimuselt, iseloomult või siis hoopis jääda samaks inimeseks nii väliselt kui seesmiselt. Iseloomult ennast muuta on raske, kuid enda välimust muuta on veelgi raskem. Inimene sünnib maailma just sellisena nagu ta peab olema, keegi ei tohiks ennast konventeerida ainult sellepärast, et meeldida maailmale rohkem, mis esmapilgul paistab lihtsalt liiga ahvatlev. Kurikuulus kassnaine 62 aastane Jocelyn Wildenstein muutis enda välimust, et meeldida oma disainerist mehele. Mehele meeldisid kassid, mistõttu arvas naine, et kui ta muudab ennast kassi sarnaseks suudab ta tuua abiellu uue tule. Hoopis muutus ta tõeliseks peletiseks ja mees jättis ta maha. See oli 2 miljonit naela maksnud iluravi tulemus, millest võib järeldada, et igale inimesele oma niss, mõnele meeldivad kassnaised, teistlele meeldivad väljapaistvad indiviidid, nii välise, kui vaimse ilu poolest.
konservatiivne välimus pidi tagama sama hea elu kui vanematel – ohtralt kodumasinaid ning korraliku abikaasa. Moodi mõjutasid filmid: «Hommikuieine Tiffany juures» (Audrey Hepburne), «Ja jumal lõi naise» (Brigitte Bardot), «Metsik» ja «Tramm nimega «Iha»» (Marlon Brando), «Viimse hingetõmbeni» (Jean-Paul Belmondo) jne. Populaarseim sviitritüdruk oli Marilyn Monroe, hapraim biitnik Audrey Hepburn ja erutavaim kassnaine Brigitte Bardot. 60'ndad 1960ndad Alles 60ndatel toimus murrang, mil moemaailma hakkasid juhtima hoopis noored. Oli moeikoon Twiggy aeg ning ka teised teismelised esindasid radikaalseid moevoolusid. Sellel kümnendil sai alguse ka miniseeliku võidukäik. Kuni 1966. aastani ei leidunud palju inimesi, kes oleksid nõus olnud niivõrd napi riideeseme sisse pugema, kuid aasta hiljem sai lühikesest seelikust lausa hitt
annaabi.ee 
