Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. Tavaline, nn tehniline raud ning ka lihtsamad terased ei ole nii hea vastupidavusega. Niiskes õhus(või vees) tekib peagi nende pinnale kohev roostekiht. Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustades põhisaadusena raud(III)oksiidi Fe2O3. Et tekkinud roostekiht on kohev, ei kaitse see rauda edasise oksüdeerumise eest. Raua roostetamine niiskes õhus kestab seni, kuni kogu metallitükk on läbi roostetanud, st muutunud oksiidiks. Õhus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest üsna hästi(kaitseb korrosiooni eest). Raua kaitsmiseks on olemas ka korrosioonitõrjed. Kasutatud materjal: · http://www.wikipedia.org · http://www.zone.ee/korrosioon/korrosioon_002.htm · http://miksike
võivad fullereenid moodustada viie- ja harva ka seitsme lülilisi tsükleid. Kuna fullereenidel on unikaalsed teaduslikud ja tehnilised võimalused, on need leidnud kasutust paljudes kõrgtehnoloogilistes tööstusharudes. Näiteks kasutatakse fullereen C60 erinevates õlides mikro-kuullaagrite põhimõttega, mis aitavad õlidel paremini toimida. Mootoritest on õli kogus tehnika arenedes vähenenud, mis aga omakorda teatud tingimustel soodustab õli oksüdeerumise kiirust. Oksüdeerunud õli ja muud erinevad setted omakorda soodustavad mootorisiseseid hõõrdumisi ju kulumist. Fullereen õli sees aga aitab võidelda oksüdeerumise vastu, mis tähendabki seda, et see laseb õlil paremini oma n.ö tööd teha. Fullereen õli sees kuullaagritena teeb õli töö lihtsamaks. Süsiniknanotoru Süsiniknanotoru on silindrilise struktuuriga, koosneb süsinikust, nagu ka grafeen ja fullereen.
SÜSINIKU KEEMIA Kordamisküsimused 1. Süsiniku elektronskeem, o.-a.. 2. Süsinikuühendite paljususe põhjused. 3. Süsiniku aatomi ehitus. 4. Vesiniku, hapniku, lämmastiku ja süsiniku valentsolekud (sidemed). 5. Hargnemata, hargnenud ja tsüklilised ühendid. 6. Tasapinnalise ehk klassikalise, lihtsustatud, graafilise ja ruumilise struktuuri ning summaarse valemi koostamine. 7. Põlemise selgitamine (leegiga, leegita). Näiteid aeglase, keskmise kiirusega ja väga kiire oksüdeerumise kohta. 8. Süsiniku o.-a. määramine ühendis. 9. Orgaanilise aine täieliku põlemisreaktsiooni koostamine.
Oksüdatsioon on keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Oksüdeerumine toimub redoksreaktsioonis ning aine, mille korral toimub oksüdeerumine, on redutseerija. Oksüdeerumise vastandprotsess on redutseerumine ehk reduktsioon. Tüüpiline oksüdatsiooniprotsess on põlemine, mille käigus põlev aine oksüdeerub. Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur. Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Reduktsioon ehk redutseerumine on redoksreaktsiooni käigus
Raua toodang moodustab 90% kõikide metallide toodangust. Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. Tavaline, nn tehniline raud ning ka lihtsamad terased ei ole nii hea vastupidavusega. Niiskes õhus(või vees) tekib peagi nende pinnale kohev roostekiht. Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustades põhisaadusena raud(III)oksiidi Fe2O3. Et tekkinud roostekiht on kohev, ei kaitse see rauda edasise oksüdeerumise eest. Raua roostetamine niiskes õhus kestab seni, kuni kogu metallitükk on läbi roostetanud, st muutunud oksiidiks. Õhus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest üsna hästi(kaitseb korrosiooni eest). Raua kaitsmiseks on olemas ka korrosioonitõrjed. Korrosiooni liigid Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides
Loksa Gümnaasium NIKKEL Referaat Nimi:Kendra Kari Klass: 10 Loksa 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. NIKLI TEKKIMINE JA KASUTAMISE AJALUGU 1.1. Eheda nikli moodustamine 1.2. Nikli kasutamine 2. MAAGID 3. TOOTMISE PÕHIPROTSESSID 3.1. Pürometallurgia 3.2. Hüdrometallurgia 4. PEAMISED TOOTJARIIGID JA VASE KASUTAMINE KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Nikkel (sümbol Ni) on ferromagneetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. See on värvuselt hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikkel on hõbevalge kollaka läikega plastne ja magnetiline metall. (et.wikipedia.org) Nikli füüsikalised omadused: Aatomnumber: 28 Aatommass: 59 Sulamistemperatuur: 1455 °C Keemistemperatuur: 2913 °C Tihedus: 8,9 ...
nimetatakse formaliiniks ning seda kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali ja ammoniaagi vesilahust kasutatakse ravimite tootmiseks (urotropiin). Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Maa atmosfääri ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90% Maal leiduvast metanaalist. Metanaal on metaani ja teiste süsinikuühendite oksüdeerumise ehk põlemise vahesaadus ning seda leidub näiteks metsatulekahju suitsus, auto heitgaasis ja tubakasuitsus. Metanaal võib tekkida ka päikesekiirguse ja hapniku mõjul atmosfäärimetaanist ja teistest süsivesinikest ja saada osaks sudust. Esimesena sünteesis metanaali vene keemik Aleksandr Butlerov ja esimesena määras selle kindlaks August Wilhelm von Hofmann.
Oksiidid Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Metallioksiidid on reeglina aluselised ning neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side. Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side. Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Metallioksiidid on erineva värvusega tahked kristalsed ained. Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Argielus puutume kokku veel mitmete teiste metallioksiididega. Laialt kasutatav metall alumiinium kattub õhuh...
3 A Rühma metallid(va Al) on looduses haruldased ja mineraale ei moodusta. Al on keemiliselt aktiivne. Nende pind on kaetud õhukese oksiidi kihiga mis katseb edasise oksüdeerumise eest. 3 A Rühma metallide omadused : Hallika värvusega, kerged, plastilised, peegeldavad hästi, head soojus ja elektrijuhid. Alumiiniumi eelised : Kerge, Vastupidav õhule ja veele, hea soojus ja elektrijuht, madal hind. Kasutatakse(foolium, peeglid, autoosad,elektrijuhtmed) Alumiiniumi puudused : Pehme, Aktiivne hapete suhtes, vähe vastupidav. Aluminotermia on reaktsioon kus Al reageerib temast vähem aktiivse metalli oksiidiga. Duralumiinium : Kerge, tugev, korrosiooni kindel.
täidetud anumasse. Kuna hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini, kui õhus, süttib pird hapniku puhul heleda leegiga põlema. Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine. Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist ja millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3).Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomite laeng ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline ja ta näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Tähtsamad oksiidid on kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi (Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse
Orgaanilistes ühendites on süsinikul neli, lämmastikul kolm, hapnikul kaks ja vesinikul üks side. Summaarne valem näitab kui palju ja millised aatomid molekulis on. Struktuurvalem kirjeldab molekuli ehitust. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millised aatomite rühmad on oma vahel seotud. Tasapinnaline struktuurvalem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. *Mis tahes orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel hapnikuga, olenemata oksüdeerumise viisist moodustavad süsinikdioksiid ja vesi. Pürolüüs nim aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. Süsivesikud - orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid ainult tetraeedrilisi süsinike sisaldavad süsivesinikud. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu. Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Alkaan: 1-metaan; 2-etaan; 3-
Aatomorbitaal – aatomi asa, kus elektronide leidumise tõenäosus on kõige suurem. Elektronipaar – kaks kastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil moodustades ühise elektronpilve. Paardumata elektron – üksik elektron o.a – elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus Katioon – positiivse laenguga ioon anioon – negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus elektronegatiivsus – suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodistamisel tõmmata enda poole ühise elektronpaari. Eksotermiline reaktsioon – soojuse (energi) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. endotermiline reaktsioon – soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon.
reaktsiooni tulemusena. Teised lihtsad benso-1,2-kinoonid ja benso-1,4-kinoonid on väiksema tähtsusega. Punased, lillad ja pruunid trepenüülkinoonid ja nende alküülitud derivaadid on laialt levinud samblikes ja kõrgemates seentes. Naftokinoonid 5-hüdroksüülnaftokinoon leidub loomulikult juurtes, lehtedes ja puukoores Juglandaceae perekonnas peamiselt kreeka pähklis. 5-hüdroksüülnaftokinooni moodustamine on kas glükosiidi hüdrolüüsi ja 1,4,5-trihüdroksüülnaftokiooni oksüdeerumise või glükosiidi oksüdeerumisest jälgituna selle hüdrolüüsist jälgituna. Tänu oma kalduvusele luua tumedaid oranzikas-pruune värve, kasutatakse 5-hüdroksüülnaftokinooni värvainena toitude ja kosmeetika tarbeks, näiteks juuksevärvis. 4-hüdroksüülbensoehape on ALKANNIINI (alkannin)??? eelkäija, värvaine koostisosa värvis ALKANET (alkanet) ?????. Alkanniin esineb Alcannia tinctoria juurte välispinnal ja seda
Kuidas rauda roostetamise eest kaitsta? Rauasulameid kaitstakse roostetamise eest neid üle tsinkides, kroomides, neid värvitakse kruntvärviga. Ehitustel võib neid katta ka kerge betooniseguga. Metalli reageerimisel hapnikuga tekib oksiid, mis võib raua täielikult hävitada pikema aja jooksul. Näiteks aiatööriistasid võib õlitada, et vältida nende roostetamist. Kroom ja nikkel kaitsevad sulamites ka metalli oksüdeerumise eest. Kui panna rauatükk kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappesse, tekib rauapinnale oksiidikelme, mis takistab raua edasist reageerimist, seda nimetatakse passiveerimiseks. Metallide juures on kõige tähtsam korrosiooni kaitse. Viimase kaitseks ja tõkestamiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid nagu pindade katmine mitmesuguste metallidega, mille korrosioonivõime on kõrge, katmine lakkide värvide ja plastmassiga.
aatomi raadius.Perioodis vasakult paremale liikudes raadius väheneb. 11. Rühmas ülevalt alla metallilised omadused suurenevad, mittemetallilised vähenevad. Perioodis vasakult paremale metallilised omadused vähenevad mittemetallilised suurenevad.. Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad- loovutavad elektrone st. oksüdeeruvad. Mittemetall võib olla nii oksüdeerija, kui ka redutseerija, olenevalt reaktsiooni partnerist. 12. Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus. 13. Tänapäevane perioodilisuseseadus: Keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende tuumalaengust.
Pronksist tehtud esemed olid kõvemad ja vastupidavamad kui kivist ja vasest tehtud objektid. Esialgu moodustati pronksi vasest ja arseenist. Alles hiljem võeti tina kasutusele, mis kujunes ka pronksi põhitüübiks. Tina pronks oli parem, kuna tina oli saadaval metallina ning arseen oli mürgine. Omadused Pronks on tunduvalt vähem rabe kui raud. Tavaliselt pronks ainult oksüdeerub pealiskaudselt, kui vaskoksiidi kiht on tekkinud, on selle all olev metall kaitstud rohkem oksüdeerumise eest. Siiski, kui vaskkloriid on moodustunud, võib tekkida nn. pronksi haigus, mis pronksi lõplikult hävitab. Vase baasil sulamid on madalama sulamistemperatuuriga kui teras või raud. Pronksid on pehmemad ja nõrgemad kui teras. Pronks on vastupidavam roostetuse vastu kui teras ja on ka parem soojus- ja elektrijuht kui enamus teraseid. Kasutusalad Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal
Oksiid liitaine, mille üks element on hapnik põlemisreaktsioon ühinemisreaktsioon hapnikuga Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb eletronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis. O-A väheneb oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. O-A suureneb. Õhu tähtsamad koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%) ja ülejäänud õhus leiduvad gaasilised osakesed( argoon, süsihappegaas, veeaur) moodustavad 1%.
lähteaine. Eteeni toodetakse vastava polüpropeeni(sellest saadakse alkaani dehüdrogeenimisel. Lisaks plasttorusid, kiudaineid ja Propeen CH2=CH-CH3 võib eteeni toota veel nafta taarat agressiivsete krakkgaasidest või propaani materjalide jaoks) oksüdeerumise käigus. valmistamiseks, ülejäänud osa oluliste orgaaniliste ainete sünteesiks(kasutatavamad atsetoon, isopropüülalkohol ja propüleenglükool).
Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksüdatsiooniaste näitab liidetud või laenatud elektronide arvu. Reeglid: Lihtaine oa = alati 0 Hapniku oa ühendis on alati II A-rühmade metallid on kindlalt oa-d, mis võrduvad rühma numbriga (elektronide arv väliskihis = rühma numbriga). Oa määramine ühendis (hapniku või vesiniku kaudu) (akna meetodiga). Õhu koostis: õhk on gaaside segu; kõige enam leidub õhus lämmastikku (78%); teine peamine õhu koostisosa on hapnik (21%) kõigist õhus esinevatest gaasiliste ainete osakestest on hapniku molekulid; kõik ülejäänud õhus leiduvad gaasilised ained argoon, süsihappegaas (0,03%), veeaur ja veel mõned moodustavad kokku vaid umbes 1% õhu koostisest. Puhas õhk on läbipaistev, värvuseta, maitseta ja lõhnata. Järelikult on niisuguste omadustega ka õhu peamised koostisained hapnik ja lämmastik. Eluslooduse jaoks on õhu tähtsaim koostisosa hapnik. See koosneb kaheaat...
12.09.2012 TUNDRA- OKASMETSAD ROHTLA KÕRB-JA TROOPIKA VÖÖND POOLKÕRB JOONIS 4.15 4.19 4.21 4.24 4.25 (horisontide nimetused) KLIIMA 1)Madalad 1)Jahe 1)Soe 1)Kõrge temp 1)Kuum temperatuurid 2)Niiske kontinentaalkliima 2)Aurumine 2)Niiske 2)Liigniiske 3)Sademed 2)Sademete hulk suurem sademete ületavad aurumise tasakaalus hulgast auramisega MULLA TEKE Üles sulavas osas Jahedas kliimas Kiire suveni kuni ...
Ketooni fünktsionaalrühmaks on ketorühm. 2. Kuidas antakse aldehüüdidele ja ketoonidele nimetusi? Aldehüüdide järelliiteks on aal. Tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik. Ketoonide järelliiteks on -oon. Ketoonide puhul tuleb ära märkida funktsionaalrühma asukoht peaahelas. 3. Millised aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused? Iga omaduse kohta too näide koos reaktsioonivõrrandiga. Aldehüüdid oksüdeeruvad kergesti. Ketoonid on oksüdeerumise vastu veidi vastupidavamad, kuna nende oksüdeerumiseks tuleb lõhkuda C-C side. Enamjaolt reageerivad aldehüüdid kiiremini kui ketoonid. ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 4. Millised on aldehüüdide ja ketoonide füüsikalised omadused (agregaatolek, keemistemperatuur, lahustuvus vees)? 5. Koosta aldehüüdide ja ketoonide tasapinnalised struktuurvalemid, lihtsustatud struktuurvalemid ja graafiline kujutis. 6
Metanaali vesilahust (tormaliini) kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi. Lisaks kasutatakse metanaali mitmesuguste teiste polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel. Etanaal e. atseetaldehüüd (CH3CHO) on toatemperatuuril keev vedelik, on üks keemiatööstuse vaheproduktidest. Moodustub orgaanilise etanooli oksüdeerumise tulemusena. Etanaal on mürgine ja moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi (tekitab alkoholimürgitust ja pohmelli). Edasi oksüdeerub äädikhappeks. Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias. Propenaal e. akroleiin (CH2=CHCHO) on kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator (limaskesti ärritav). Tekib näiteks kodus rasva kõrvetamisel ja on väga mürgine.
Liitumispolümeerid saadakse liitumispolümerisatsiooni teel. Kondensatsioonipolümeer- polümeer, mis on saadud polükondensatsiooni teel. Plastmass- sisaldab plümeerseid ühendeid, täiteainet, stabilisaatoreid, värvaineid. Täiteainet lisatakse- vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kunundamiseks. Stabilisaatoreid- lisatakse plastmassi valgus- ja kuumuskindluse suurendamiseks ning kaitseks oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid- vähendavad rabedust, muutes kile painduvaks . teflon- püsiv materjal, kuumus kindel, kasut-praepanni kattekiht. Pleksklaas- läbipaistev, ilmastikukindel. Kasutatakse lennuki ja prilliklaaasid. Homopolümeer- koosneb ühte liiki monomeeridest. Kopolümeer- koosneb erisugustest elementaarlülidest. Polüestrid on polümeersed ained mida harilikult saaadakse dikarboksüülhetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükondensatsiooni teel
- kasututakse keeduvärvide valmisstamisel FeCl3 raud(III)kloriid on punakaspruun väga hügroskoopne aine. Kasutatakse metallide söövitamisel. Raua keemilised omadused Puhas raud on must, pehme, keemiliselt väheaktiivne metall. Lisandeid sisaldav raud roostetab niiskes õhus kiiresti. 4Fe+2O2 + nH2O-> 2Fe2O3*nH2O (rauarooste) Kuivas õhus katub raud musta segaoksiidi kihiga(rauatagiga), mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest ( näiteks sepistatud raudesemed). 3Fe+2O2 -> Fe3O4 Aktiivse etallina reageerib raud lahjendatud hapetega: Fe+2HCl -> FeCl2 + H2 Raua tootmine Raud redutseeritakse maagist CO (süsinikoksiid, vingugaas) abil. Fe2O3+3CO -> 2Fe + 3CO2 Fe +3elektroni -> Fe (redutseerub) Co 2elektroni -> C (oksüdeerub) Raua sulamid Teras on raua sulam süsinikuga, mis sisaldab alla 2% C (süsinik).
materjal. Sulamid on enamasti paremate mehhaniliste omadustega, keemiliselt vastupidavamad. Sulamid sulavad madalamal temperatuuril kui vastavad puhtad koostismetallid. Hüdroksiid koosneb katioonidest ja hüdroksiidioonidest. · Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. · Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi aatomite oksüdeerumise astet ühendis ; võrdub elemendi aatomi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. · Asendusreaktsioon reaktsioon, milles üks keemiline element asendab ühendis teise keemilise elemendi. · Oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. Reaktsioonis o.a väheneb. · Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis. Reaktsioonis o.a suureneb. Erinevad füüsikalised omadused: Sulamistemperatuur Tihedus Kõvadus
ainult ühenditena mitmete savide, päevakivide, vilkude ja mineraalide koostises. Tähtsamateks alumiiniumiühenditeks on boksiit (Al2O3 * nH2O) ja kaoliin (Al2O3 * 2SiO2 * 2H2O). Keemilised omadused Alumiinium on keemiliselt aktiivne metall, kuid tegelikkuses on alumiiniumi keemiline aktiivsus mõnevõrra väiksem teda katva tiheda oksiidikihi tõttu. Oksiidikiht kaitseb alumiiniumit edasise oksüdeerumise eest ja see muudab alumiiniumit ka vastupidavamaks nii õhu, vee kui ka mõnede hapete suhtes. Kui alumiiniumeseme panda kraapida mingi terava esemega ja oksiidikiht lõhkuda, siis hakkab paistma selle alt helkiv ja läikiv pind, mis jällegi peadselt õhu käes oksüdeerub ning tuhmistub Reageerimine hapnikuga tº 4Al + 3O2 > 2Al2O3 Reageerimine teiste mittemetallidega tº 2Al + 3Cl2 > AlCl3 tº 2Al + 3S > Al2S3
sisaldavaid paatinasid, kuna see võib kergesti asenduda sulfaatiooniga (mis tuleb õhust). Niisugusel juhul oleks parem kasutada kihti, mis sisaldab alustelist vasksulfaati või -nitraati (tugevalt happelised soolad). Et kaitsta rannikupiirkondade monumente, lisatakse paatina koostisesse kloriidioone. Veekihi olemasolul võib kloriidioon käituda korrodeeriva tegurina. Pronksi pinnale tekib õhus püsiv heleroheline kiht, mis kaitseb ülejäänud pronksi oksüdeerumise eest. Niisugust kihti nimetatakse atakamit'iks. Pronksskluptuuride restaureerimine plii ja tina sulamiga Lõhesid pronksskulptuurides pitseeritakse kinni tavaliselt plii ja tina sulamiga jootmetalliga. Seda kasutatakse, et kaitsta monumente lõhenemise ja korrosiooni eest. Kuna plii on mürkmetall ja kõik pliiühendid on ka tugevad mürgid ei ole see looduse suhtes just kõige parem viis pronksskulptuuride restaureerimiseks. Plii ise on
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element; järjenumber 13, aatommass 26,98154. Alumiinium on hea soojus- ja elektrijuhtivusega, väga plastne ja hõlpsasti töödeldav hõbevalge kergmetall. Ta on keemiliselt aktiivne, kattub isegi tavalistes tingimustes õhu käes õhukese, kuid väga tiheda oksiidikihiga, mis kaitseb teda edasise oksüdeerumise eest. Kuumutamisel põleb alumiinium nii õhus kui hapnikus, temperatuur on seejuures 2500-3500 ºC. Kasutusmahult on alumiinium kaasajal raua järel teisel kohal. Põhjuseks on alumiiniumi mitmed soodsad omadused, väheoluline pole ka selle metalli keskkonnasõbralikkus. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiiniumi toodetakse boksiidist, mis koosneb põhiliselt alumiiniumoksiidist. Alumiiniumoksiid on valge kristalne aine, mida võib saada alumiiniumi
Sn1 Sn2 19.6 Selgitada süsivesinike halogeniidide nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanismi; 19.7 Selgitada, miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed; Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonis. 19.8 Selgitada eetrite vähest reaktiivsust; ei anna vesiniksidemeid, nad on mittepolaarsed 19.9 Teada aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete saamisreaktsioone; Aldehüüdid ja ketoonid Aldehüütide edasise oksüdeerumise vältimiseks tuleb kasutatada suhteliselt pehmet oksüdeerijat. · Ketoonide saamisel on edasise oksüdeerumise oht väiksem, kuna selleks tuleks lõhkuda C-C side. Sageli saadakse ketoone sekundaarsete alkoholi oksüdeerumisel dikromaadiga Karboksüülhapped · Karboksüülhappeid saadakse tavaliselt primaarsete alkoholide või aldehüüdide oksüdeerimisel. · Mõnedel juhtudel saab alküülrühma otse oksüdeerida karboksüülrühmaks, nt p-ksüleeni oksüdeerimisel tereftaalhappeks. 19
Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui plastmassidena, mis peale polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteained: vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks (nt. peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid) Stabilisaatorid lisatakse, et suurendada valgus ja kuumuskindlust, kaitsta oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid suurendavad plastmassi painduvust. Enamus lisanditest on mürgised. ! Polüalkeenid Alkeenid ja asendatud alkeenid polümeeruvad liitumispolümerisatsioonil. Ahelreaktsioonides osalevad aktiivsed osakesed on kas ioonid või radikaalid, sõltuvalt tehnoloogiast. Radikaalilise või ioonilise polümerisatsiooni teel valmistatakse mitmesuguseid polüalkeene e. polüalküleene e. polüolefiine.
* oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid * hästi põlev gaas CH4 + 2O2 = CO2 + 2H20 *õhust kergem, värvusetu, lõhnatu ja maitsetu gaas, vees ei lahustu eriti. *maagaasi põhiline koostisosa. Süsinikoksiid CO - vingugaas *oa on 2 * tekib C ja tema madalama oa ühendite põlemisel hapniku vaeguses. *hästi põlev gaas 2CO + O2 = 2CO2 * mürgine *kuulub mitmete küttegaaside koostisse Süsinikdioksiid CO2 - happeline oksiid! * oa 4 * tekib C ja tema ühendite oksüdeerumise lõppsaadusena hapniku külluses, karbonaatide lagunemisel. *mittepõlev gaas *lahustub vees - H2CO3 *värvitu, nõrga hapu lõhna ja maitsega, vees üsna hästi lahustuv ja õhust 1,5 korda suurema tihedusega. *põlemise lõppsaadus, seega ta ei põle. Süsivesinikud ei lahustu vees, vett tõrjuvad, ei märgu, Alkaanid - süsivesinikud, mis sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. neil on ruumiline molekulistruktuur.
aastat on kasutatud korki, mis on paindlik ja tõhus sulgur. See on kergesti eemaldatav, on suhteliselt odav ja ei mõjuta veini. Pikemad ja ühtlasemad korgid on kõige kvaliteetsemad. Pudeldamine Tänapäeval on pudeldamine mehhaniseeritud ja suurfirmadel on oma villimisliinid, mida kasutatakse pidevalt. Pudelite sulgemisviisi üle käib palju vaidlusi. Laagerdamine Laagerdamine ajal toimub aeglane oksüdeerumine. Oht seisneb selles, et oksüdeerumise käigus võib vein muutuda maitsetuks vedelikuks või koguni äädikaks. Veini laagerdumisel on oluline roll happelisusel, mis aeglustab oksüdeerumismuutusi ja hoiab veini värskena. Valge veini puhul avaldub aja toime värvi tumenemises sidrunikollasest kuldkollaseks ja lõpuks merevaigukollaseks. Punase veini puhul on protsess vastupidine: aja jooksul muutub see sügavpurpursest rubiinpunaseks, seejärel mahagonipunaseks ja lõpuks pruunikaspunaseks (tawny).
Metallid · Metallide aktiivsus Aktiivsed metallid: leelis ja leelismuldmetallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatempreatuuril. Väärismetallid: oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad. Näiteks ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. · Redoksreatsioon Kui redutseeria on metall. Oksüdeerija on mittemetall. · Tuntuimad metallid moodustavad pingerea: Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallid hapetega ei reageeri Metallid reageerivad veega tavatingimustes Metallid reageerivad veeauruga IA rühm: Leelis ja leelismuld metallid kõige aktiivsemad.
aeglaselt. Aga nõrkades kontistentsides ei ole kahjulikud. Samad on paljude taimede lõhnad tingitud karbonüülühendite sisaldusest. Juustu iseloomulik lõhn on tingitud kuni 150 karbonüülühendist. Tähtsamad aldehüüdid METANAAL- HCHO ehk formaldehüüd. Terav lõhnaga gaas, mida kasutadakse : formaldehüüd vaikude ja polümeeride tootmiseks. Metanaali kasut formaliihi valmistamiseks. ETANOOL- CH3CHO- tekib organismis alkoholi oksüdeerumise tulemusena. Ta on mürgine kuid organismis moodustub ta veel selles leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi. Oksüdeerub äädikhappeks. Ja see omakorda CO 2 ja H2O Tuntud on mandlilõhnaline bensaldehüüd. Valem on C 6H5CHO. Tuntud on ka vaseliin. Praadimisel tekkiv, vähki tekitav aldehüüd propenaal.
HAPNIK. Reageerimine HAPNIKUGA Õhuhapnikuga reageerimisel tekib metalli pinnale oksiidikiht. Esimese A rühma ja teise A rühma (aktiivsed metallid) reageerivad hapnikuga väga AKTIIVSELT. Tulemuseks metallioksiid. Selleks, et takistada aktiivsete metallide reageerimist õhuhapnikuga säilitatakse neid suletud anumas õlikihi all. Keskmiste ja vähemaktiivsete metallide pinnale tekib hapniku toimel tihe oksiidikiht, mis kaitseb edasise oksüdeerumise eest (Fe, Al Cu ,Zn ,Sn) Väärismetallid on hapniku suhtes vastupidavad ,väheaktiivsed. Au Ag Reageerimine HAPETEGA Tekib sool ja eraldub vesinik. Aktiivsed metallid ( I A ja II A) reageerivad tormiliselt, võib plahvatada. Keskmise aktiivsusega Al,Zn Cr Fe reageerivad mõõduka kiirusega. Väheaktiivsed Cu, Hg + väärismetallid Au, Ag ei reageeri. Happega reageerimist mõjutavad metalli iseloom, temperatuur, tüki suurus, happe iseloom ( tugev, nõrk) Reageerimine veega
KORDAMISKÜSIMUSED PEDOSFÄÄR 1. Mulla koostis - Tahke osa: Mineraalne (45%) ja orgaaniline (5%; C, N, S); vesi (25%), õhk (25%) 2. Füüs. ja keem. murenemise võrdlus: Füüsikaline - toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline - kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub. 3. Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Kivimis olevate keemilised elemendid reageerivad H2O, CO2 ja O2-ga- palavates ja niisketes piirkondades. 4. Passiivsed mullatekketegurid: * Lähtekivim - annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused * Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist * Aeg aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullatekketegurid: * Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse * Organismid taimed toovad mulda orgaanilist aine...
Järjenumber on 13, aatommass 26,98154. Sulamistemperatuur 660 0C. Sulamisel ei muuda värvi. Alumiinium on teisest väga tuntud värvilisest metallist vasest (Cu) 3,3 korda kergem. Alumiiniumi tihedus on 2,7 kg/cm3. Ta lahustub hapetes ja alustes. Elavhõbedas laguneb täielikult. Ta on aktiivne metall, oksüdeerub intensiivselt õhu käes juba toatemperatuuril, kuid tekkiv oksiidi kiht on väga tihe ja kaitseb edasise oksüdeerumise eest.. Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva. Ta juhib hästi elektrit. 4. KEEMILISED OMADUSED Alumiinium on keemiliselt aktiivne metall, kuid tänu teda katva tiheda oksiidi kihi tõttu on ta keemiline aktiivsus mõnevõrra väiksem. Oksiidi kiht kaitseb alumiiniumi edasise oksüdeerumise eest ja see muudab ta ka vastupidavamaks nii õhu , vee kui ka mõnede hapete suhtes. 4.1. Reageerimine hapnikuga
.... 7.2 Mis tingimustel kumbki reaktsioon toimub? · väga vähe aktiivne metall ..... · reageerib lahjendatud hapetega ..... 7.3 Kumma reaktsiooni tulemusena moodustunud oksiidikiht kaitseb rauda · reageerib tormiliselt veega ..... · õhu ja vee suhtes tavatingimustel vastupidav ..... edasise oksüdeerumise (roostetamise) eest? 8) Nimeta alumiiniumi kui materjali häid omadusi ja puudusi! 12) Vasta küsimustele! 12.1Nimeta metallide ühiseid omadusi! 12.2Miks juhivad metallid elektrivoolu?
KEEMIA MÕISTED AATOM neutraalne osake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest ELEKTRONSKEEM näitab elektronide paigutust elektronkihtidel KEEMILINE ELEMENT ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik IOON laetud aatom KATIOON positiivselt laetud ioon ANIOON negatiivselt laetud ioon O-A arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis LIHTAINE koosneb ainult ühe elemendi aatomitest LIITAINE koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest MOLEKULAARSED AINED soolad, metallid, alused, aktiivsete metallide oksiidid MITTEMOLEKULAARSED AINED happed, orgaanilised ained, vedelikud, gaasid KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks KOVALNTNE SIDE ühiste elektronpaaride abil tekkiv keemiline side (mittemetallid)
formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Tema tihedus on 1,38 g/cm³, sulamistemperatuur on 92 °C jakeemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunkt on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Maa atmosfääri ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90% Maal leiduvast metanaalist. Metanaal on metaani ja teiste süsinikuühendite oksüdeerumise ehk põlemise vahesaadus ning seda leidub näiteks metsatulekahju suitsus, auto heitgaasis ja tubakasuitsus. Metanaal võib tekkida ka päikesekiirguse ja hapniku mõjul atmosfäärimetaanist ja teistest süsivesinikest ja saada osaks sudust. Etanaal Kuidas on seotud etanaal etanooli füsioloogiliste omadustega... Etanaal ehk atseetaldehüüd. Värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik
Võrrand: 2Ca + O2 > 2CsO 10) Mis vahe on aktiivsete metallide ja keskmise aktiivsusega metallide reageerimises hapnikuga? Too välja ka vahe reaksioonisaadustes. V: Aktiivne metall reageerib väga aktiivselt.Sellise metalli peale tekib oksiidikiht väga kiiresti ja reaktsioonis võib eralduda palju soojust, et metall võib põlema süttida aga keskmise aktiivsusega metallid on hapniku suhtes palju vastupidavamad. Pinnale tekib õhuke ja väga tihe oksiidikiht, mis kaitseb metalle edasise oksüdeerumise eest. 11) Mis ained tekivad metallide reageerimisel lahjade hapetega? Mis tüüpi need reaksioonid on? Leia näide reaksioonivõrrandina. V: Tekivad vastavate metallide soolad.(EI OSKA ÖELDA MIS TÜÜPI SEE REAKTSIOON ON.EI SAA ARU KUIDAS REAKSTIOONI TÜÜPI MÄÄRATA) Võrrand: Zn + 2HCl > ZnCl2 + H2 12) Millised metallid reageerivad lahjade hapete lahustega? Kus nad paiknevad metallide aktiivsuse reas? Mis on nendes reaktsioonides oksüdeerijaks?
ALUMIINIUM Alumiiniumvaht 1. ASEND PERIOODILISUSSÜSTEEMIS Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma 3 väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed ioonid laengutega 3+. 2. LEIDUMINE LOODUSES Alumiinium on hapniku ja räni järel levikult kolmas element maakoores. Seega on alumiinium kõige levinum metalne element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2 % maakoore massist. Ühe tonni maakoore kohta sisaldub seal seega keskmiselt 82 kg alumiiniumi. Keemilise aktiivsuse tõttu teda vabalt looduses ei leidu ja seepärast leidub teda ainult ühenditena mitmete savide, päevakivide, vilkude ja mineraalide koos...
muutumisega laengu muutus. Järelikult peab vooluallikat ja kondensaatorit sisaldavas ahelas tekkima elektrivool. Sellega on helivõnkumised muudetud elektrilisteks võnkumisteks. Mahtuvuse muutmisel põhineb enamasti ka arvuti klaviatuuri töö. Vajutades klahvile, suurendame klahvi taga paikneva kondensaatori mahtuvust ja kutsume nii esile vooluimpulsi. Mahtuvusliku lüliti eeliseks on asjaolu, et temas ei toimu metallosade vahetut kontakti. Seega jääb ära metalli oksüdeerumise või kulumise mõju lüliti tööle. Video: Kui panna kondensaatori vahele dielektrik (mittejuht), siis pinge väheneb ja mahtuvus suureneb.
RAUD o Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest toodangust. o Levikult maakoores on raud üldjärjestuses neljas element. o Tuuma koostises on kõige rohkem rauda. o Looduses esineb raud pealmiselt ühenditena, kuid vähesel määral võib teda leida ka ehedana. o Lisandina on rauda kõikjal liiva koostises, savides, kivimites, looduslikus vees ja mujal. o Tähtsamad rauamaagid sisaldavad rauda oksiididena. o Pruuni ja punase rauamaagi põhikoostisaineks on raud(III) oksiid Fe2O3. o Mustas rauamaagis ehk magnetiidis aga Fe3O4. o Magnetiidi nimetus tuleb tema magnetilistest omadustest. o Varem oodeti Eesti rauda soorauamaagist (sisaldab rauda pealmiselt hüdroksiidina). o Rauda leidub ka vere punalibledes. o Raud kuulub siirdemetallide hulka. o Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. o Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. ...
a. vähenemine 34.Redoksreaktsioon Keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide o.a. muutus 35.Põlemine Keemiline reaktsioon, mis vajab hapnikku 36.Oksüdatsioonaste Arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis eeldusele, et ühend on iooniline 37.pH Suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses 38.pH-skaala Lahuse happelisuse skaala. Neutraalsele vesilahusele vastab
Funktsioonid: 1. Sapil on tugevasti väljendunud aktiveeriv toime kõhunäärme nõres ja soolenäärmete nõres olevate lipaaside suhtes (aktiveerib neid). 2. Emulgeerib toidurasvasid (lipiide). 3. Mõjutab sooleseina seisundit ( muudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks). 4. Soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist. 5. Takistab mikroobide paljunemist. Kokkuvõte Maks osaleb ainevahetuse kõrvalproduktide ning mürkainete kahjutuks tegemises. Triglütseriidide oksüdeerumise tõttu on meil rohkem energiat ! Maksas toodetakse sappi, mida talletatakse sapipõies ja mis osaleb rasvade seedimises. Õige elustiili, toitumisega ja toidulisanditega on võimalik maksa hoida ja võimalik selle funktsioone taastada. Kindlustades õige maksa funktsiooni, kindlustad sa ka keha võime tasakaalustada kolesterooli, triglütseriidide (keharasvade) ja veresuhkru (glükoosi) sisaldust. Ilma kolesteroolita ei saaks organism eksisteerida. Ohtlik on
1.Nimetada päikesesüsteemi väikekehad Päikesesüsteemi väikekehad on asteroidid, komeedid. meteoorid. meteoriidid. 2.Mis on asteroidid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused. Mõni asteroid võib põrkuda Maa orbiidiga, mis oleks suur katastroof. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Suuruselt jäävad nad alla planeetide kaaslastele(931km). 3.Mis on komeet, komeedi ehitus, tema liikumist kirjeldada Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehad. Nad on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad enamasti ootamatult. Teleskoobis paistavad komeedid ebakorrapärase liikuva ud...
elementide oksüdatsiooniastme muutus. · Oksüdeerumine elekronide loovutamine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. · Redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. · Redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. · Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. · Metallide korrosiooniks nim metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioonide liigid on keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Elektroskeemiline korrosioon, mis võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes. · Lahus ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
· Merre voolas 244 m3 naftat, mis koguti kokku õlikorjelaevade poolt ja rannikult. · Vrakist suudeti päästa 444 m3 naftat. · Naftareostuse tõttu hukkus umbes 16 000 merelindu. · Kogu päästeoperatsioon, ohutusabinõud ja reostuse kontrollimine läks maksma üle 12,5 miljoni euro. · Pallase kindlustus kattis umbes 1,75 miljonit eurot. *Kui merevee temperatuur on pidevalt alla +5ºC, võib merre sattunud naftat pidada "igaveseks saastaks" nafta lagunemine lendumise, oksüdeerumise või muude keemiliste protsesside kaudu on peaaegu olematu. Veeressursse kahjustavad: 1. raiskamine st. ülemäärane tarbimine 2. risustamine tahkete osadega 3. reostamine lahustuvate ühenditega, kas siis gaasilisest või tahkest sfäärist. Raiskamine: 1. igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse - tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine - igapäevaselt vähem tarbida 2. avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad - remontida - trahvida
Tartu Kivilinna Gümnaasium RAUD Koostaja: Agnes Saagim Juhendaja: Helgi Muoni 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Raua omadused...................................................................................................... 4 Füüsikalised omadused....................................................................................... 4 Raua keemilised omadused................................................................................. 4 Reaktsioonid........................................................................................................ 4 Elemendi ühendid, omadused ja tähtsus......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
