Ükskõik, kust ta katkus, ei ilmutanud loomad mingit puudulikkust mäletatud õppimisest. Tema uurimismeetodid olid pisut robustsevõitu, seetõttu need ei õnnestunud. Siiski ta järeldas: *ekvipotentsiaalsus-iga ajukoore osa võib teist asendada *mass action- ajukoor töötab kui tervik ja mida rohkem, seda parem. Oimusagara ühes piirkonnas tekib elektriline aktiivsus, mis kandub üle teisele poole üle oimusagarasse, mis tekitab krampe. Et neist lahti saada, siis mõhnkeha(mis asub oimusagarate vahel) tuleb osaliselt läbi lõigata või oimusagar eemaldada. H.M-kui ta vahepeal kolis, siis ta ei leidnud uut koduteed enam üles, kuna ei suutnud uusi mälujälgesid talletada. Samas intelligentsus jäi samaks ja metafoore tajus ka. Hanoi puzzle korral H.M mäletas seda nõksu, kuidas seda testi teha uuesti ja kiiremini, jäi talle mällu alles see motoorne oskus (aina harjutades, umbes kolmandal korral inimesed juba oskavad seda lahendada).
ensüümid kui vitamiinid, mis tegutsevad koos ja ilma milleta inimese rakud toimida ei saa Beriberi on on B1- vitamiini puudusest või omastamise häirest tulenev ainevahetushaigus, mille korral koguneb verre liigselt piimhapet ja püroviinamarihapet. Eristatakse: kuiv beriberi - stress, rasedus, alatoitumus märg beriberi – närvisüsteemi haigusest, aga ka Alkohoolikutel võivad tekkida seisundid nimega: Wernicke entsefalopaatia, mis ilmneb eluohtli ke ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate kahjustustena (tunnused on segasus, koordinat sioonihäired, silmade liikumispuuded). Teatud staadiumis leevendab või isegi ravib neid häireid tiamiini süstimine. Korsakovi psühhoos, mis on tugevasti seotud tiamiini puuduliku tarbimise ja/või vaegimendumisega, mida iseloomustab operatiiv mälu ja püsimälu nõrgenemine, tiamiini manus tamine enam ei aita. Arenenud maades esineb beriberit harva, kuid see võib kujuneda ühenduses kroonilise alkoholismiga.
muutumatuna või esineb meeleolu kõikumisi. Elav, rõõmus, tavaline, kartlik, kurb, mures, vihane, raevunud (Lastehaiguste ... 1986, Aalberg 2005). Neid tundeid väljendab kõige enam näomiimika. Jälgitakse, kas uuritava miimika vastab tema emotsionaalsele seisundile või vastupidi, emotsionaalne seisund miimikale. Näiteks: kas nutmisega kaasneb kurbus või on nutt lihtsalt motoorne reaktsioon (Aalberg 2005). Teatud haigused mõjutavad nii meeleolu kui käitumist. Näiteks otsmiku- ja oimusagarate haigused. Oimusagarate haiguste hulka kuuluvad mälu-, kuulmis-, haistmis-, maitsmishäired, kõrvade kumisemine, kalduvus kukkuda kahjustuse vastasküljele. (Aalberg 2005) Nutt ja hääl Kirjeldatakse nutu erinevust tavapärasest nutust. Nutu sagedust, iseloomu. Vastsündinu nutab, kui on näljane, tunneb end ebamugavalt, on millestki häiritud. Nuttu võib iseloomustada kui jõuline-kõlav, jõuetu-virisev, halisev-oigav, kiljuv, oiglev. (Kallas jt
informatsioon otse silma võrkkestalt (võrkkestal tundlikuimad nägemisretseptorid). 18. ja 19. väli on seotud teiste tundlikkust vastuvõtvate väljadega nagu nt puute- ja kuulmis- tundlikkus. Nende väljade kahjustusel tekivad näiteks kirjasõnade (kirjutatud sõnade) äratundmise häired. Tekivad nägemishallutsinatsioonid – keerulisem pettekujutlus kui aura. Seos kiirusagara 7. väljaga võimaldab silmade ja pea pööramist objekti vaatlusel. Oimusagarate seos nägemisväljadega võimaldab näo ja näoosade äratundmist. Seoseid teiste väljadega nim seoseid assotsiatiivsete väljadega. * kuulmiskeskus – paikneb oimusagaras, väljak 41. ja 42. Selle piirkonna närvirakkude funktsioon: närvirakud võivad reageerida erinevale helipikkusele, -sagedusele, -kõrgusele; reageerivad ka üheaegsetele ja eriaegadest pärit olevatele helidele. Müra on laia spektriga ärrituste poolt tekitatud
Esmane neist on ainult 17. 17.nda välja neuronitele saabub info otse silma võrkkestalt. Selles pk-s on nn lihtsad retseptiivsed väljad. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikidega nagu puute- ja kuulmistundlikkus. Nende väljade kahjustumisel tekivad üsna erinevat laadi häried (nt, äratundmise häired). Visuaalse ruumitundlikkuse keskusel on seos nägemismeele abil kontrollivate liigutustega. Eesmine sagar juhib liigutusi. Kuklasagarate ja oimusagarate vahel on 1 pk, millega seosed võimaldavad ruumilist emotsionaalset aistingut. Kiirusagara 7. väljaga seonduv võimaldab silmade ja pea pööramist objektide vaatlemisel. Oimusagara seosed nägemiskeskuse str-dega võimaldavad näo osi ja üldse inimeste nägusid ära tunda. Nende seoste häirituse või nõrgenemise või kadumise korral ei tunta tuttavaid nägusid enam ära. Inimese vanemaks saades need seosed võivad paratamatult nõrgeneda (pole tingitud haigusest). Kuulmiskeskus:
seotud stiimulist. 18. ja 19. välja kahjustused tekivad erinevat laadi häired, nt kirjasõnade äratundmise häired. Annab nägemis hallutsinatsioone. Nägemiskeskusel on seos ka kiirusagara 7.nda väljaga. Ja tänu sellele seosele pööratakse vaatlemisel silmi ja pead objekti suunas. Oimusagaral on samuti seos, see võimaldab näo ja näoosade ära tundmist. Kuulmiskeskus oimusagar Oimusagarate kahjustusel on kõne vastuvõtt raskendatud, heliasukohta määramine ja heli omaduste kvaliteedi kindlakstegemine. Sagedust ja intensiivsust tavaliselt eristatakse 2) Motoorsed keskused Somatomotoorne- eesmine tsentraalkäär. Toimub keha liigutuste juhtimine. Kõnekeskus- kõne koosneb folatsioonist(hääle moodustamine).; artikulatsioonist(häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamine) Kõnekeskus koosneb kolmest osast. 1
Mandelkeha eemaldamine : emotsionaalne lamenemine, Klüver-Bucy sündroom Krambid v elektiline aktiivsus oimukoorde ja mandelkeha piirkonda nt epilepsia : äkiline kontrollimatu agressiivsus Kahjustus : võimetus tunda ja kujutleda hirmu, ei erista sõbralikku ja tigedat inimest, võtavad ülemäära suuri riske. Emotsionaalsete näoväljenduste äratundmine on häiritud + kavatsuste mõistmine + hirmu vokaalsed väljendused. Klüver-Bucy sündroom : reesusmakaakidel oimusagarate eemaldamise tulemusena tekkinud hüperoraalsus, hüperseksuaalsus, hirmu puudumine, ülesöömine, visuaalne agnoosia. Mandelkeha kahepoolne eemaldamine põhjustas samu, aga muutis püsivalt ka sots käitumist, viies langusele rühma hierarhias. Inimestel on temporaalne lobotoomia (50ndad) – hüperoraalsus, ülesöömine, emotsionaalne tuimus. Sama tulems mandelkeha keemilise kahjustuse korral, kuid vähem väljendunult.
Polüneuriidid puhul: koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine), neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontraktiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tursete teke) · Alkohoolikutel kujuneb Wernicke-Korsakoff sündroom entsefalopaatia (eluohtlikud ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused) e akuutne: segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded; psühhoos e krooniline: lühimälu ja kaugmälu nõrgenemine, ei saa enam tiamiiniga ravida Tiamiini funktsionaalse taseme hindamiseks määratakse erütrotsüütide transketolaasi aktiivsus!!! Allikad: · õllepärm, hirss, kaerahelbed, rukis, linnuliha, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned Kasutamine: · riboflaviin, foolhape, vit C, vit E, Mn
sellel kulgevad pikijutid – striae longitudinales mediales (AB10) et laterales (AB11) LAMINA TERMINALIS (AC12) - lõppleste - mõhnkeha rostrum’i jätkuks allapoole, ulatub chiasma opticum’ini COMISSURA ANTERIOR (AE13) - eesnide - ristikiukimp rostrum’i ja lamina terminalis’e piiril - eesosa: nõrgalt arenenud ühendab haistmiaju perifeerosi - tagaosa: õhendab oimusagarate eesmis-mediaalseid osi COMISSURA FORNICIS (A14) - võlvnide - paikneb mõhnkeha all võlvisäärte vahel Fornix – võlv - X-tähte meenutav valgeainekimp, mis sisaldab haistmisteid - Crus fornicis (AC15) paariline lame tagaosa läheb hippocampus’e mediaalküljel üle narmaks – fimbria hippocampi (AC16) - corpus fornicis (AC17) paaritu keskosa liitunud mõhnkeha alapinnaga - columna fornicis (AC18)
neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne). Neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontrakstiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tekivad tursed). Alkohoolikutel tekib vitamiin B1 defitsiidid tõttu Wernicke- Korsakoff sündroom: akuutses staadiumis avaldub Wernicke entsefalopaatia- eluohtlikud ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused, mille sümptomiteks on segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded. Seda staadiumi saab tiamiini süstimisega leevendada/ravida. kroonilist staadiumi iseloomustab Korsakoffi psühhoos lähimälu ja kaugmälu nõrgenemine, mida enam ravida ei saa. Vitamiin B1 taset (seega ka defitsiiti) organismis hinnatakse erütrotsüütide transketolaasi aktiivsuse määramise kaudu. pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted
neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne). Neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontrakstiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tekivad tursed). Alkohoolikutel tekib vitamiin B1 defitsiidid tõttu Wernicke- Korsakoff sündroom: akuutses staadiumis avaldub Wernicke entsefalopaatia- eluohtlikud ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused, mille sümptomiteks on segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded. Seda staadiumi saab tiamiini süstimisega leevendada/ravida. kroonilist staadiumi iseloomustab Korsakoffi psühhoos lähimälu ja kaugmälu nõrgenemine, mida enam ravida ei saa. Varusid ei ole. Allikad: Parimateks B1-vitamiini allikateks on päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B12 veeslahustuv,
ja ühendamatuse sündroomid • Tõmbeluku hüpotees. • Eesnide on komissuur, mis paikneb mõhnkeha eesmise otsa all ja on peamine ühendustee Downer´i eksperiment:. A.Ühendused kahe ajupoolkera vahel on kahjustatud, mandelkeha vasaku ja parema poolkera oimusagarate vahel. vasakul poolel eemaldatud, parem silm on kinni kaetud. Ahvile näidatakse madu. Ahv ei ilmuta liigiomast visuaalsele stiimulile spetsiifilist käitumismustrit ning teda kirjeldatakse kui ajukoorealune kimp =SB. Murtatoff kimbu=(MB). EC=välimine kihn (external capsule), Cd “taltsast”. B. Kinni kaetud on vasak silm: ahv ilmutab liigiomast käitumist reaktsioonina =sabatuum, visuaalsele stiimulile ja on kirjeldatav kui “metsik”
Balinti sündroom 1909 patsiendi juhtum mõlemapoolse kiirusagara kahjustusega. Sümptomid: Optiline apraksia – suutis silmi liigutada, kuid ei suutnud pilku fikseerida, nägi asju, mis jäid 35-40° paremale Simultagnoosia – kui tähelepanu oli suunatud mõnele stiimulile, siis ei tajunud midagi muud selle ümbruses Optiline ataksia – ei suutnud visuaalselt liigutusi juhtida, sirutada või haarata Nägemisväljad olid kahjustamata, mõistis, oskas nimetada ja kasutada objekte. Loeng 7 oimusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega - erinevate oimusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat Ülemine temporaalkäär ja ülemine temporaalvagu: Siia kuuluvad alad BA 41, BA 42, BA 22 posterioorselt ja BA 38. - kuulmis ja kõneinfo töötlus - viipekeele ja kommunikatiivsete žestide töötlus - sotsiaalselt kommunikatiivsete žestide töötlus (pilgu liikumine, suu liikumine) - visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine - kategoriseerimine
- Sekundaarne – arvutamisoskus kahjustub muude kogniitiivsete häirete tõttu. Neglekt – Gerstmanni ja Balinti sündroomi sümptomeid ja kahjustuse lokalisatsiooni Gerstmanni – kahjustus vasakpoolses nurkkäärus, sõrme agnoosia, akalkuulia ja parema-vasaku poole segiajamine Balinti – mõlemapoolne kiirusagara kahjsutus, esines optiline Apraksia, simultagnoosia, optiline ataksia. VII LOENG Oimusagarad (temporaalsagarad): Oimusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega Rollid: auditoorne sisend (kuulmisinfo analüüs ja töötlus), nägemistaju ja visuaalne töötlus (objektide identiteet ja äratundmine), mälu. Ühendused: temporaalsagarasse, kiirupiirkondadesse, frontaalsagarasse Erinevate oimusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat - Ülemine temporaaljäär ja ülemine temporaalvagu – suur osa ajukudet, mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega. Kuulmis
Kõnes avaldub ekstrapüramidaalne (koorealune) düsartria: artikulatsiooniaparaat on püsimatu, hääletugevus muutlik, esinevad tahtmatud karjatused ja samas hääl kaob, kõnet saadavad kaas liigutused. 3. Tasand С ehk ruumivälja tasand. Selle tasandi ajukeskused on juba otseselt seotud analüsaatoritega: töödeldakse meeleorganite kaudu saadud informatsiooni. N. Bernšteini järgi moodustavad selle tasandi kukla-, kiiru- ja oimusagarate perifeeria ning püramidaalsed närviteed. Reguleeritavad liigutused on juba teadlikud: arvestatakse ruumi, kus tegutsetakse, ja nende vahendite omadusi, millega tegutsetakse. Patoloogia korral kannatab liigutuste sihipärasus (apraksia), ilmneb ataksia (liigutused pole kooskõlastatud) ja orieftteerumisraskused ruumis. Viimane ilmneb näiteks liigutuste imiteerimisel ja sooritamisel eeskuju järgi
eriline spetsiifika – ühed reageerivad ainult heliallika algusele, teised lõpule või teatud heli pikkusele. Osa reageerib ainult muutuva sagedusega või tugevusega helidele. Mõned neuronid reageerivad ainult müradele ehk sellistele, mille sagedusspekter on lai. Suurem osa neuroneid reageerib vastaspoole kõrvast pärit ärritustele, teised sama poole kõrva ja kolmas rühm üheaegsele mõlemast kõrvast pärit ärritusele. Osa neuroneid ei reageeri üldse. Oimusagarate kahjustusel on kõne vastuvõtt raskendatud ja heliallika lokaliseerimine ehk asukoha kindlakstegemine ja heli omaduste pikkuse kindlakstegemine. Kuulmiskeskusel on assotsiatiivsed seosed kõnekeskusega. b)motoorsed keskused somatomotoorne juhib keha lihaste talitlust, paikneb otsmikusagaras eesmises tsentraalkäärus. Selle kaudu juhitakse kogu keha tahtelisi liigutusi. Vasaku kehapoole tundlikkus projetseerub paremas ja vastupidi
lõpule või teatud heli pikkusele. Osa reageerib ainult muutuva sagedusega või tugevusega helidele. Mõned neuronid reageerivad ainult müradele ehk sellistele, mille sagedusspekter on lai. Suurem osa neuroneid reageerib vastaspoole kõrvast pärit ärritustele, teised sama poole kõrva ja kolmas rühm üheaegsele mõlemast kõrvast pärit ärritusele. Osa neuroneid ei reageeri üldse. Oimusagarate kahjustusel on kõne vastuvõtt raskendatud ja heliallika lokaliseerimine ehk asukoha kindlakstegemine ja heli omaduste pikkuse kindlakstegemine. Kuulmiskeskusel on assotsiatiivsed seosed kõnekeskusega. b) motoorsed keskused somatomotoorne juhib keha lihaste talitlust, paikneb otsmikusagaras eesmises tsentraalkäärus. Selle kaudu juhitakse kogu keha tahtelisi liigutusi. Vasaku kehapoole tundlikkus projetseerub paremas ja vastupidi
annaabi.ee 
