mis patsienti kõige enam haarab. 3. Vaatlus - Vaatlus on protsess, kus andmeid saadakse nägemismeele vahendusel. - Vaatlus viiakse läbi vestluse ajal. - Tähtis on süstemaatiline uurimine nn ,,peast jalatallani". 4. Füüsiline uurimine - Läbivaatus süstemaatiline vaatlus. - Palpatsioon põhineb puutetaju abil saadud informatsioonil. - Perkussioon otsene või kaudne koputamine erinevatele kehaosadele. - Auskultatsioon kehas tekkivate helide kuulamine stetoskoobiga. - Mõõtmine organismi funktsioonide kontrollimine, mida saab väljendada arvudega. 2. Andmete analüüs Kui hooldust mõjutavad andmed on kogutud, peab õendusmeeskonnal olema patsiendist ja tema seisundist ülevaatlik pilt
Ja need aistingud on saadud erinevatest objektidest või keerulistest ilmutustest. Just taju on tihedasti seotud informatsiooni transformatsiooniga, mis tuleb väliskeskkonnast. Sellega moodustatakse kujud, mis pärast kasutatakse tähelepanu, mälu, mõtlemise ja emotsioonide tegemise juures. Sõltuvalt analüsaatoritest eristatakse järgmiseid taju liike: o nägemistaju, o haistmistaju, o kuulmistaju, o liigutamistaju, o maitsmistaju, o puutetaju. Lisaks konkreetse meeleorganiga otseselt seotud tajudele on võimalik eristada tajusid, mille seos meeleorganiga on üsna kaudne või pole vastavat meeleorganit üldsegi suudetud avastada: objekti suurus, kaal, kuju, regulaarsus, mis tunnistab selle psüühilise protsessi keerulist organisatsiooni. Otseseid teadmisi täiendavad varasemad kogemused, nii et see on alati mõttekas ja täielik protsess ja seda saab väljendada sõnadega. Taju on väga valikuline,
kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puutetundlikus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanoretseptoritega. Puutemeele nahas paiknevate mehhanoretseptorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele.Sensoorsed impulssid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu.Pärast sisenemist jagunevad teed kaheks: · Dorsaalväädisüsteemiks-dorsaalväädisüsteemi sisenenud sensoorne info üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni,sealt kiud ühenevad ja suunduvad talamusse.sellega antakse edasi nt puudutuse täpne lokatsioon,puute/rõhu intensiivsust,vibratsiooni. · Ventrolateraalväädi süsteemiks. selle kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset
kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puutetundlikus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanoretseptoritega. Puutemeele nahas paiknevate mehhanoretseptorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele.Sensoorsed impulssid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu.Pärast sisenemist jagunevad teed kaheks: Dorsaalväädisüsteemiks-dorsaalväädisüsteemi sisenenud sensoorne info üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni,sealt kiud ühenevad ja suunduvad talamusse.sellega antakse edasi nt puudutuse täpne lokatsioon,puute/rõhu intensiivsust,vibratsiooni. Ventrolateraalväädi süsteemiks. selle kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset
B) Pacini kehakesed on vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsiooni kiiruse muutusele ja vibratsioonile sagedusega 30...800Hz. 3) karvanääpsu sensor reageerib liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga 4) vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, muuseas ka silma sarvkestal, ja on nii rõhu- kui puutetundlikud. Puutemeele nahas paiknevate mehhanosensorite poolt vastuvõetud info on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele. Sensoorsed impulsd sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsiaalväädisüsteemi kaudu edastatud info lülitatakse ümber piklikaju õrn- ja talbtuumas. Siit läheb teine neuron mediaallinguna aju teise poolde, talamuse ventrobasaaltuuma. Keha vasak pool on esindatud paremal ja parem pool vasakul pool. Taktiilse
Nende ärritamine on seotud puutetundlikkuse ruumilisusega. Pacini kehakesed – naha pealispinna all. Reageerivad naha deformatsiooni kiiruse muutusele ja vibratsioonile sagedusega 30-800 Hz. Karvanääpsu sensorid – regeerib liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga. Vabad närvilõpmed – paiknevad üle kogu keha. On rõhu- kui puutetundlikud. Külma- ja soojasensorid. Puutemeele nahas paiknevate mehhanosensorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsaalväädisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioon üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suunduvad mediaallingu kaudu talamusse. Selle tee moodustavad jämedad müeliniseeritud kiud.
annaabi.ee 
