Ekke Sakkov, Kadri Kõivik, Merilyn Saksing, Mihkel Pari Makroökonoomika II kodutöö 1. Leedu nominaalne intress on 3% ja Serbias on see 5%. Reaalsed intressid on võrdsed ning kehtib ostujõu pariteet. a. r=i-π π=i-r π Leedus=3%-r π Serbias=5%-r b. Jah sellistel tingimustel võib oodata riikide valuutade vahetuskursi muutust. Serbia koduvaluuta odavneb ja Leedu oma kallineb. c. Selline skeem ei toimiks, sest inflatsioon Serbias sööks soodsa intressitulu ära. 2. Kreekas uuesti drahm ja Kreeka veinid muutuvad väga populaarseks. a. See mõjutab küll investeeringute ja säästude taset, neid tõstes. Intressimäär langeb, sest raha pakkumine sissetulekute suurenemise tulemusena kasvab ja see langetab raha hinda.
või eeldab hindade tõusu.) 4) Tarbijate arv nt rahvaarvu muutus või rahvastiku struktuuri muutumine. 5) Tarbijate maitse ja eelistused Pakkumine on toodete hulk, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate hindadega antud ajahetkel. Pakkumisseadus ütleb, et kõrgemate hindadega pakutakse rohkem kaupu ja teenuseid, kui madalate hindadega. Pakkumist mõjutavad tegurid: 1) Pakkujate arv 2) Tehnoloogia areng ja tase – tootmise efektiivsema meetodi leidmisel toote hind odavneb ja tootja tahab rohkem pakkuda. 3) Tootmistegurite(ressursside) hinnad 4) Alternatiivsete kaupade(mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse) hinnad. 5) Maksud ja subsiidiumid – maksude tõttu väheneb pakkumine, subsiidiumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu. 6) Tootjate ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes – hinna tõusu ootuses hakkab tootja ette valmistuma suuremaks tootmiseks või nt vähendab hetkeks pakutava kauba kogust ja hoiab kaupa hinnatõusuni laos.
sest raha väärtus pole enam see, mis ta oli kui säästma hakati. Deflatsioon on vastupidine inflatsioonile, laenata ei taheta ja raha väärtus tõuseb. Tarbijale on deflatsioon kasulik, sest hinnad langevad, kõik kaubad/tooted ja teenused on odavamad. Alati kui hinnad langevad võtavad tööandjad endale õiguse kärpida palku, kuigi pole kindlaks tehtud, kas firma kasum üldse langeb kui toote hind on väiksem, sest tootmine ju odavneb kui hinnad langevad. Kui palgad lähevad väiksemaks, siis inimesed hakkavad majanduslikumalt mõtlema ja ei kuluta raha ebavajlike toodete peale. Samas ei saa ka väita, et inimesed lükkaksid edasi oma igapäevaseid oste. Eluaseme ja toitumiskulutusi teeb iga inimene olgu siis deflatsioon või inflatsioon. Palkade langemine võib kaasa tuua toodete nõudluse vähenemise, aga samas on tooteid, mille nõudlus on sama, mis inflatsiooni ajal.
Paagis peituva energiavaruga saab sõita umbes 900 km. Karma välimus erineb kõigist teadaolevaist nelja uksega kupeedest, mis aastaks 2010 valmivad. Auto on umbes sama pikk kui konkurentidel, aga neist hulga madalam. Fiskeri väljapaistev proportsioonitaju on 22-tollisele ratastele veerema pannud kehastunud täiuslikkuse. Öeldakse, et luksus ei tähenda eeskätt mitte tehnoloogiat. Too vananeb ja odavneb kiiresti. Kui seni on autotootjad näinud vaeva, et viia mootori müratase miinimumini, siis nüüd ootab neid ees vastupidine ülesanne. Tänapäeva sõidukid teevad liiga tasast häält ja see kujutab endast ohtu kaasliiklejatele. Kriitika alla on sattunud eelkõige loodussäästlikud hübriid- ja elektriautod. Probleemile on juhtinud tähelepanu ka USA nägemispuuetega inimeste föderatsioon, kelle ettepaneku kohaselt peaksid sõidukid vaegnägijate ohutuse huvides tekitama valjemat heli.
elektrist toodetakse Eestis põlevkivist, on meie majandusele hästi mõjunud, sest Eesti energiabilanss on 70% ulatuses kodumaise päritoluga. Eesti põlevkivielekter on stabiliseeriv tervele Balti regioonile. Kuid sellele vaatamata panevad mitmed pikaajalised tendentsid põlevkivielektri elujõulisuse küsimärgi alla sellele tuleb otsida alternatiive. Põlevkivielektri tulevikul on viis põhiprobleemi. Esimene on hinnalõks: elekter odavneb pidevalt. Kui aastal 1968 maksis üks kWh keskmisele Rootsi töölisele 2,1 minutit töövaeva, siis aastal 2005 on sama näitaja 1,7 minutit. Põlevkivist toodetud elekter kipub tööjõukulu suurenemisega pidevalt kallinema, kuna selle tootmine on tööjõu-mahukas. Teine probleem on julgeolekulõks: Narva elektrijaamade elektritootmise eelduseks on Narva veehoidla minimaalne veetase, mis on võõra riigi kontrolli all. Kolmas probleem
Ülesanne polnud kindlasti kerge kuna lõike oli suhteliselt raske üles leida. Minu arvates ei ole hea mõte hakata tootma massides vesinikuautosi, sest nagu välja tuleb ei olegi see nii loodussõbralik kui räägitakse.Lisaks kui uurida palju maksab praegu üks vesinikuauto-7.5 miljonit krooni.See on väga kallis ja kui vesinikuauto ei säästagi nii palju siis mina ei leia miks vesinikuiautot niipalju kiidetakse.Aga ilmselt kui massides hakataks tootma vesinikuautosi on ilmselge et hind odavneb aga kui palju ei oska öelda.Eestis kasutusele võtt on ilmselt võimatu, kuna tanklate ehitamine maksab palju ja see läheks riigile liiha kalliks. Foto nr.1 a.2007 BMW Hydrogen 7 ; viimati alla laetud:12.04.2010 Foto nr.2 Honda FCX Clarity 2008 a.; viimati alla laetud:12.04.2010 Foto nr.3 Pilt vesinikuauto ehitusest
Kõrge hind aga katab need kulud. Turupakkumine & individuaalpakkumine. Turupakkumine on seos hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel konkreetsel hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel. Turupakkumiskõver saadakse individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsel liitmisel. Pakkumist mõjutavad tegurid: 1) Pakkujate arv 2) Tehnoloogia areng ja tase tootmise efektiivsema meetodi leidmisel toote hind odavneb ja tootja tahab rohkem pakkuda. 3) Tootmistegurite(ressursside) hinnad 4) Alternatiivsete kaupade(mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse) hinnad. 5) Maksud ja subsiidiumid maksude tõttu väheneb pakkumine, subsiidiumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu. 6) Tootjate ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes hinna tõusu ootuses hakkab tootja ette valmistuma suuremaks tootmiseks või nt vähendab hetkeks pakutava kauba
Loomulikult ei saa sellised muutused toimuda ka üle päeva, kuid sellegipoolest on Eesti koostöös Euroopa erinevate keskkonnaorganisatsioonide saatel võtnud suuna ja eesmärgid keskkonna saastatuse vähendamiseks. Lahutamatu puudus taastuvatel loodusvaradel on nende hajutatus. Suurt kogust elektrienergiat päikesekiirgusest, tuulest või biomassist, peab seda ,,koguma" väga suurelt alalt ja on seetõttu kallis. Hea on aga see, et alternatiivse energia hind odavneb iga aastaga ja läheneb ,,tavalise" energia hinnale. Viimane aga kindlalt iga päevaga tõuseb. See soodustab üha enam teiste allikate kasutuselevõttu. Alternatiivenergia ei saasta loodust, seega ei tule maksta saastemakset, mille lõppkokkuvõttes maksab tarbija ostes "tavalist" energiat ise kinni. KASUTATUD MATERJAL Viited http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/taastuvad_energiaallikad_argo.htm http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroenergia http://et.wikipedia
tõrgu tavakasutuse käigus. R=1-5/100=0,95 (95%) 23. Milleks konstrueerimisel soovitatakse piirata materjalide nomenklatuuri ja kasutada võimalikult rohkem standardseid komponente? Masinate, seadmete ja tarindite konstrueerimisel on otstarbekas MATERJALIDE NOMENKLATUURI (erinevate materjalide ja nende markide kogum) MAKSIMAALSELT PIIRATA, sest: 1. Ettevõtte materjalidega VARUSTAMINE on odavam, kui tellitakse suuremaid koguseid sama materjali 2. Lihtsustub (odavneb) materjalide LADUSTAMINE ettevõttes 3. Odavneb TÖÖTLEMINE ja paraneb toodangu kvaliteet 4.Väheneb toodangu MATERJALIKULU 24. Milles seisneb masinaelementide tehnoloogilisuse jätkusuutlikkuse kriteerium? Tuua näiteid tehnoloogislistest tehnilistest süsteemidest või detailidest. Tehnilise lahenduse tehnoloogilisuse nõudeid: 1. Lahenduse vastavus ettevõtte tootmisvahendite võimalustele; 2 Lahenduse struktuuriline lihtsus; 3. Lahenduse võimalikult VÄIKE täpsus;4
hinnatõus toob kaasa nõudluse järsema muutuse. Suurem elastsus tähendab teisisõnu suuremat hinnatundlikkust. Elastsust mõjutab: – Asenduskaupade valik – Kauba osakaal tarbija sissetulekutes – Vajaduse aste – Vaatlusalune ajaperiood – Kauba definitsiooni ulatus – Brändi lojaalsus Asenduskaubad on kaubad, mis on alternatiivid üksteisele (buss ja rong linnade A ja B vahel) Kui bussi hind odavneb, siis tema nõudlus suureneb: 1. Ka “vanad” bussireisijad sõidavad nüüd rohkem, 2. tulevad juurde uued sõitjad, kes enne üldse ei sõitnud 3. need, kes sõitsid sama distantsi varem rongiga, aga otsustasid nüüd ümber Viimase komponendi olulisust kirjeldab ristelastsus – üks osa kogu hinnaelastsusest. Piirkasulikkus (marginal utility) – kogukasu kasv, mis tekib tarbijale ühe lisaühiku kauba v
5 1 10 3 15 5 20 7 Pakkumiskõver- piki kõverat liikudes muutuvad hind ja kogus Mõjurid mis mõjutavad pakkumist · tehnoloogia tase- mida algelisem tase seda väiksem pakkumine, mida kõrgem seda suurem · vajalike ressursside hinnad- kui tooraine kallineb väheneb tootmine, kui tooraine odavneb läheb odavamaks hind · alternatiivsete kaupade hinnad toodetakse seda alternatiivkaupa mille hind on kõrgem, kasulikum toota kõrgema hinnaga · 4tootjate ootused · valmistoodangu puhul ootab hinnatõusu, tekitan puudujäägi saavutan nõudluse hind tõuseb. Puudus tõstab müügihinda tatar küttepuud · tootja võib karta et kauba hind langeb, müüb ruttu lao tühjaks · tootjate arv- mõjutab turupakkumist
teenindamine; 3) tekib kunstlik kulutuste tõus, millega ei kaasne kvaliteedi tõusu; 4) konkurentsi probleem · riski planeerimisega lepingutesse tõusis ka lepingute maksumus. Et mitte läbi kukkuda, hakkavad tellijad lepingutes kasutama vähese riski tegurit, selle asemel, et kasutada efektiivsuse tegurit, · selleks, et riski vähendada, tuleb leping teha väga detailne seega läheb leping kallimaks (kontroll odavneb). Lepingu sõlmimine on tänu keerukusele väga kallis ning sellele järgnev kasu, efektiivsus on väga väike. · Enampakkujaid tekib rohkem siis, kui sõlmitakse ühekordseid ostu-müügi lepinguid. Mida raskemaks lähevad lepingud, seda vähem on korraldajaid tekib monopoolsus.
Selle järgi saab eristada kolme inflatsiooni tüüpi : 1) roomav inflatsioon 2) jooksev ehk galopeeriv inflatsioon 3) hüperinflatsioon ROOMAVA INFLATSIOONI näitajaks on kuni 10 % aastas, kuid täpset piiri siin tõmmata ei saa. Arvatakse, et niisugune mõõdukas inflatsioon on ebaoluline, ent see on siiski vaieldav. Samas on mõõdukal inflatsioonil ka teatud positiivne mõju majandusele. Olukorras kus rahaühik odavneb aeglaselt on kasulik raha paigutada investeeringutesse JOOKSEV EHK GALOPEERIV INFLATSIOONI määraks on 10% ja enam. Selle suurenemisele saavad mõju avaldada peamiselt administratiivsed meetodid- näiteks hindade külmutamine teatud perioodiks. Hindade külmutamine on aga suhteliselt ohtlik tegevus, sest see võib majanduse tasakaalust välja viia, tekitades liignõudluse inflatsioonilise surve. HÜPERINFLATSIOON on äärmuslik majandusnähtus, mille peamiseks tunnuseks on järsk
Faaside vahel esineb mahtuvuslik vool. Im = Un (ck lk + c l ) ck - kaabelliini mahtuvusliku lbitavuse keskmine koefitsient ( A/km kV ) lk - kaabelliini pikkus c - huliini mahtuvusliku lbitavuse keskmine koefitsient l - huliini pikkus Maahenduskohas tekib vool Im. Im = 3 Im. Kui Z lheneb lpmatusele, siis nimetatakse sellist vrku isoleeritud neutraaliga vrguks. Sellises vrgus tekib maahenduskohas vaid mahtuvuslik vool ja see maahendus ei mjuta faasidevahelist pinget ega treiimi. Odavneb vrgu hind, sest pole vaja maandusjuhet. Isoleeritud neutraali kasutatakse: 1. Kolmefaasilises vrgus pingetel 6...35kV, kus lhisvoolud maasse ei leta lubatud suurusi. Kui lhisvoolud letavad lubatud suurusi, hendatakse vrgu neutraali reaktor, mis suurendab Z. 2. Kolmefaasilised kolmejuhtmelised vrgud kuni 1kV, niteks 3*220V. 3. Kahejuhtmelised alalisvooluvrgud. 4. Kik madalpingevrgud, kus on inimeste kaitseks vaja ette nha kaitsemeetmed.
î ressursside puudus. Litsentsimise nõrkused: î litsentsi ostjast võib saada uus, tugev konkurent î problemaatiline on litsentsi omandanud firma kontrollimine î suhteliselt väikene tulu. Kasutada võiks litsentsimist siis kui: eksportimine sihtriiki ei ole enam võimalik ootamatult rakendatud tollimaksude või impordikvootide tõttu; eksport ei ole tugeva konkurentsi tekkimise tõttu enam kasulik; sihtriigi valuuta pidevalt ja pikaajaliselt odavneb. 10 D frantsiisiga - firma litsentsib äritegevuse süsteemi sõltumatule välismaisele firmale või isikule. Frantsiisi ostja teeb edaspidi äri frantsiisi müüja nime all ja järgib tema poolt ettekirjutatud poliitikat. Frantsiisi müüja litsentsib seega oma äritegevuse organisatsiooni. Eeldused frantsiisi müügiks: î tehnoloogia î kaubamärk î ligitõmbav firmanimi î standardiseeritud juhtimise ja turunduse süsteem
Ülejääk selle hinna pihul pakutakse rohkem kui nõutakse (nt kõrge hind) Defitsiit osta soovitav kogus on suurem kui pakutakse (nt madala hinna juures Nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked pikal perioodil turutasakaal püsib, kuni muud tegurid püsivad muutumatutena. Kui toimub muutus, siis võib nõudlus- ja pakkumiskõver nihkuda. Kui pakkumiskõver nihkub paremale, siis tasakaaluhind langeb ja tasakaalukogus suureneb (tootmine odavneb ja suudetakse odavama hinnaga rohkem pakkuda). Nõudluskõvera nihe paremale põhjustab nii tasakaaluhinna kui tasakaalu koguse suurenemist (sissetuleku suurenedes on tarbijad nõus rohkem ostma isegi kõrgema hinna juures). Pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge, kus turuhind võrdub minimaalse tükikuluga. Konkurents sunnib kasutama ressursse maksimaalse efektiivsusega. Kui tootmistehnoloogia ei muutu, on tasakaaluhind pika perioodi käsitluses stabiilne, sest
kui tootjad tahavad pakkuda. Hüvise väärtuse määrab kasulikkus või tootmiskulud. Firmateoorias hüvise tootmise piirkulu. Turutasakaal püsib seni kuni muud tegurid püsivad muutumatutena. Vastasel juhul kõverad nihkuvad. Tasakaaluhind p- hind nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunkt. Tasakaaluhinna puhul on nõutav ja pakutav kogus võrdsed. Muutub üks, muutub ka teine. PParemale: tasakaaluhind langeb-tasakaalukogus suureneb (tootmine odavneb ja suudetakse ka rohkem pakkuda). Nkõver nihe paremale tasakaaluhinna ja -koguse suurenemine. Kuna turulepääs vaba-tasakaalupunkt püsib ainult siis, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule (minimaalsele keskmisele kulule ACmin). Kui suurem kui ACmin lisanduvad uued pakkujad-viivad hinna madalamale. Pika perioodi turupakkumiskõver täieliku konkurentsi puhul on horisontaalsirge. Ressursse kasutatakse maksimaalsele efektiivsusega. Kui tootmistehnoloogia ei muutu, siis pikal
,,A kust ma seda teadma peaks?" LISA 5. Viieteistkümnendas küsimuses 16 vastaja soovitused ,,Info on siis hea, kui ta leitakse üles siis, kui seda vajatakse." ,,Juba koolis oleks võimalik füüsika tunnis minipaneelidega katseid teha." ,,Riiklikul tasandil sekkuda ning teha selgitustööd konverentside jms näol." ,,Tuleks riigi poolt toetada eramajadele päikeseenergialahenduste soetamist. Küll siis ka populaarsus tõuseb mühinal. Vt ka elektriautotoetus." ,,Kui odavneb paneelide hind, pole reklaami vaja." ,,Propageerida tuleks enda vajadustele ja võimalustele vastavat lahendust, mis energiavajaduse katakse. A la kõigile päikesepaneelid ei ole õige, sest kui ma vajan elektrit nt ainult öösel ja elan varjulises kohas, siis pole päikesepaneel õige valik." ,,Otsene kontakt inimestega on alati kõige parem sellise info jagamiseks!" 44
kaotada). Langeva turu tarvis on välja töötatud eri strateegiad (siin vaatleme lühikeseks müüki). Selleks, et investeerida, tuleb kõigepealt siiski säästa. Kust kokku hoida? Sellesse suhtutakse investeerimise alases kirjanduses suhteliselt sarnaselt. Enamasti soovitatakse vältida kulutusi nn ülearusele luksusele. Näiteks ei soovitata osta keskklassi inimestel liigselt kalleid autosid: 64 000 eurot maksev Mercedes odavneb kolme aastaga umbes 20 000 euroni, seega päevas umbes 13 eurot + intressid, kasko jms. Ja seda iga päev. Samuti pole vaja osta nn viimase malli elektroonikat kallite tarbimislaenudega jms. Kokku saab hoida ka reisimise pealt, kaupu osta hulgimüügist, külastada allahindluskampaaniaid, süüa kohvikute asemel kodus jne. 98. Mis on investeerimisfond ja tooge fondide erinevaid näiteid (nt indeksfond)?
Tüüpiliselt dot-com ettevõtted teenisid ise vähe raha. Dot-com börsimull funktsioneeris kui kettkiri või Ponzi skeem: esimeste investorite rahaga tehti firmat uhkemaks, siis tuli jälle uusi investoreid, firma läks veel uhkemaks, jne, kuni enam investoreid ei jätkunud. Seejärel selgus, et firma eriti raha ei teeni ja investorid hakkasid oma aktsiaid maha müüma. Aktsia odavnes ja kõik hakkasid kartma, et ta odavneb veel, ja müüsid ka, mispeale aktsia odavnes üha edasi. Hetkel on vastupidi: väärtuslikud on peamiselt need ettevõtted, mis suudavad kasumit teenida. Teiste osas ollakse ettevaatlikud. 1990-2002: aktsiamull 1990-1996 kasvas USA aktsiaturg (nii DOW kui NASDAQ indeksid) palju kiiremini, kui eelmistel kümnenditel. 1996 arvas Fed-i juht Greenspan, et kasv on olnud liiga kiire (“irrational exuberance” speech)
25; S1] EUR/USD) $110,000 $10,000 (preemia) = max[$5,000, (100,000 euros) × (S1 EUR/USD) 120,000]. Ehk siis kasum on minimaalselt kas 5 000 dollarit või siis suurem, olenevalt vahetuskursist. 44 d Kui embargo tõttu jääb tehing katki, siis ettevõttele jääb ikkagi üles forwardleping ning sellega kaasnev nüüd juba maandamata risk. Seega kui euro odavneb siis toob forvard tulu kuid kui euro kalline, siis too forwardleping jällegi kahju. Nii kasum kui kahjum või potentsiaalselt olla päris suur. Optsioonilepingu puhul aga on lepingust tulenev kahjum piiratud 10 000 dollariga ning ettevõte ei saa tehingu katkemise tõttu kaotada. 1. Ettevõtte fundamentaalse hindamise lihtsustatud näide Ettevõtte käesoleva aasta FCFF (vaba rahavoog ettevõttele) oli 2 milj. Prognooside kohaselt kasvab ettevõtte vaba
Igasuguse laenu kasutamist iseloomustab laenuprotsent ehk protsent, mis on laenatavate ressursside kasutamise hind mõõdetuna protsendina investeeringu algsummast. Üldmõistena käib see nii laenusaaja kui laenuandja kohta. Laenu kasutatakse teatud aja jooksul. Laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku laenuprotsendi suuruses, mida nimetatakse nominaalseks laenuprotsendiks. Laenu kasutamise aja jooksul võib aga toimuda üldine hinnatõus e. inflatsioon ning mille tagajärjel raha odavneb. Seetõttu on otstarbekas kasutada mõistet reaalne laenuprotsent, mis on laenu pealt makstav protsent mõõdetuna reaalsetes kaubahindades ehk korrigeerituna inflatsioonimääraga Põhikapitali suurenemise kõrval on investeeringute teiseks osaks investeeringud kaubavarudesse. Ettevõtted suurendavad kaubavarusid: 1) oodates kauba hinna peatset tõusu või püüdes tekitada defitsiidi kaudu hinnatõusu 2) nähes ette nõudmise suurenemist
annaabi.ee 
