Ankeet Perekonna-ja eesnimi: Hrustsov, Nikita Sergejevits Sünniaeg ja koht: 17.04.1894 Kurski kubermang Kalinovka küla Surmaaeg ja koht: 11.09.1971 Moskva Rahvus: venelane Päritolu: sündinud kaevuri perekonnas Tegevusvaldkond: poliitika Eriala: poliitik Haridus: 2- 4 aastat üldharidust, Juzovka Töölisfakulteet lõpetamata, Moskva Tööstusakateemia lõpetamata Tähtsamad ametikohad: 1908- 1917 metallitööline, 1935- 1938 esialgu partei Moskva oblastikomitee, hiljem linnakomitee 1. sekretär, 1938- 1949 Ukraina KP KK 1. sekretär, 1944- 1947 Ukraina NSV MN esimees, aastast 1943 kindralleitnant, 1949- 1953 NLKP KK sekretär ja partei Moskva oblastikomitee 1. sekretär, 1953- 1964 NLKP KK 1. sekretär, 1958- 1964 NSVL MN esimees. Nikita Sergejevits Hrustsov 1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult tõrjuda ka oma pealmised konkurendid.
1937.aastal valiti ta kodulinna täitevkommitee esimehe asetäitjaks → sai palju toetajad oma toetava ja hooliva suhtumisega II maailmasõda, sõjajärgsed aastad ning teekond tippu Alates 14.juulist 1941 kuni sõja lõpuni oli Leonid tegevväes 2. novembril 1944 eduatati armee poliitosakonna polkovnik Brenžev kindralmajoriks Vältis otsest sõdimist, pigem kohtus sõduritega ja tegeles poliitikaga 1946. aastal valiti Leonid Ukraina K(b)P Zaporožje Oblastikomitee sekretäriks 1947. aastal autasustati Brežnevi Lenini ordeniga hiiglasliku metallurgiatehase avamise eest Zaporožjes 1950. aastal suunati ta Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariiki → 1950-52 oli sealse Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei) XIX kongressil 1952 valiti Leonid Keskkomitee liikmeks ja sealhulgas ka sekretäriks 1953 → Merejõudude Poliitilise Valitsuse ülem ning Nõukogude Armee
Punaarmees poliittöötajana, olles kõigepealt Lõunarinde poliitvalitsuse ülema asetäitja, siis 18. armee poliitosakonna ülem ja 4. Ukraina rinde poliitvalitsuse ülem. Sõja ajal tutvus Breznev Nikita Sergejevits Hrustsoviga, kes edaspidi hoolitses Breznevi karjääri eest: Leonid Breznev, 1967 4 1946 1947 Ukraina K(b)P Zaporozje oblastikomitee I sekretär; 1947 1950 Ukraina K(b)P Dnepropetrovski oblastikomitee I sekretär; 1950 1952 Moldaavia K(b)P Keskkomitee (KK) I sekretär; 1952 1953 NLKP KK sekretär; 1952 1953 NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat; 1952 1982 NLKP KK liige 1953 1954 Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Poliitilise Peavalitsuse ülema asetäitja; 1954 1955 Kasahstani KP KK II sekretär; 1955 1956 Kasahstani KP KK I sekretär;
aasta veebruaris. Lend ei möödunud kõige paremini, sest ta suutis maanduda alles teisel katsel. VASTUVÕTT MAAL Et mitte tähelepanu äratada, otsustati maanduda kuskil linnast kaugemal. Ent kuni mootorit summutati ja trappi monteeriti, kogunes väga palju rahvast, kohale oli tulnud ka kohalik parteijuhtkond. Esimesena väljus lennukist Gagarin, kes tervitas kogunenuid. Gagarin viidi Volga äärde NLKP Kuibõsevi Oblastikomitee suvilasse. Seal ta käis dusi all ja einestas korralikult. Kolm tundi pärast Gagarinit saabusid Kuibõsevi Koroljov ja veel mõned inimesed riiklikust komisjonist. Kell 21 kaeti peolaud ja tähistati Gagarini õnnestunud kosmoselendu. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Juri_Gagarin KÜSIMUSED 1. Mis aastal mindi kosmosesse ? 2. Kui pikk oli kosmoselend ? 3. Mis aasatal oli ta sündinud ? 4. Kes neid lennukis ette valmistas ? TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
SOTSIALISTLIK MAAILMASÜSTEEM 1. Näide „tootmisrekordite“ saavutamisest. Lihamüük riigile Venemaa Rjazani oblastis: 1958 - 50 000 t 1959 – 150 000 t 1960 – 180 000 t 1961 - 30 000 t Rekordite nimel saadeti tapamajadesse kogu noorkari, osa piimakarjast ja kolhoosnike isiklikud loomad.Rjazani oblastikomitee I sekretär A. Larionov kuulutati 1959 sotsialistliku töö kangelaseks. A. Adamson, Lähiajalugu, Argo: 2003, lk 177. 1.1. Missugused on nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? 2p Rekordite tagaajamine, ebamajanduslikkus, kampaanialikkus, eraomandi puudumine, kollektiviseerimine, ekstensiivne majandamine, reaalse olukorra mittearvestamine,
maavalitsuse ülema asetäitjana. Septembris 1930 ta sõitis ära ning astus Kalinini-nimelisse Moskva Masinaehitusinstituuti, kevadel 1931 aga läks üle Dneprodzerzinski Metallurgiaosakonna õhtusesse teaduskonda ning töötas samal ajal õpingutega tehases treialina. 1935. aastal lõpetas ta Dneprodzerzinski Metallurgiainstituudi. ÜK(b)P-sse astus ta 24. oktoobril 1931. 1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis, olles enne sõda oblastikomitee sekretär. Sõja läbis ta poliittöötajana, lõpetades rinde poliitvalitsuse ülema kohal kindralmajori auastmes. Seejärel oli ta NLKP Zaporozje ja Dnepropetrovski oblastikomitee esimene sekretär. 3 Aastatel 19501952 Moldaavia KP KK esimene sekretär. NLKP XIX kongressil 1952 valiti ta Jossif Stalini ettepanekul NLKP Keskkomitee sekretäriks ja NLKP Keskkomitee Presiidiumi liikmeks. Pärast Stalini surma eemaldati ta 1953 nendelt
Jeltsin lõpetas Bereznikis keskkooli ja astus seejärel Uurali Polütehnilisse Instituuti Sverdlovskis. Pärast instituudi lõpetamist ehitusinsenerina töötas Jeltsin ehitusorganisatsioonides. Ta tegi kiiresti karjääri, saades 32aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks. Boriss Jeltsini parteikarj äär Astus 1961 Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ning 1969 asus parteitööle. 2. novembril 1976 määrati ta NLKP Sverdlovski Oblastikomitee esimeseks sekretäriks. Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht. 12. aprillil 1985 asus ta NLKP Keskkonnakomitee ehitusosakonda. 24. detsembril 1985 sai Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani. Jeltsin võeti Moskva parteijuhi kohalt maha, sest oli NLKP keskkomitee oktoobripleenumil kritiseerinud Mihhail Gorbatsovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aegluse pärast. 11. novembril 1987 võeti ta maha.
Tema vanemad olid mõlemad kommunistliku partei liikmed. Astus parteisse 1947. a, olles lõpetanud Tomski Raudteetranspordi Inseneride Elektromehaanika Instituudi energeetikainsenerina. 1957. a lõpetas kaugõppes NLKP KK juures asuva Kõrgema Parteikooli. 1947. a suunati Karl Vaino Eesti NSVsse erialasele tööle. Töötas 1947–1948 raudteel energeetikaalal ja suunati seejärel parteitööle. Tegutses 1948–1952 EKP KK süsteemis tööstuse valdkonnas. 1952. a oli EKP Tallinna oblastikomitee sekretär, 1953–1957 EKP KK tööstuse ja transpordi osakonna juhataja, 1957–1960 ENSV Rahvamajandusnõukogu esimehe asetäitja. Edutati 1960. a EKP KK sekretäriks, vastutas sel kohal tööstuse juhtimise eest. 1978. a kinnitati EKP KK I sekretäriks, mis tähendas ENSV liidri kohta. ENSV juhina iseloomustatakse teda järjekindla venestuspoliitika elluviijana, kes toetas eestlaste kakskeelsust (eesti ja vene) ning soosis venekeelsete migrantide sissevoolu Eestisse
Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha. Hrustsovi aeg NSV Liidus: sept 1953-okt 1964 Stalin suri 5. märtsil 1953. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, Riigi võimalikud arenguteed olid: stalinismi jätkumine, stalinismi liberaliseeritud variant või radikaalsed reformid Malenkov Ministrite Nõukogu esimees Beria siseministeeriumi ja riikliku julgeolekuameti juht. Hrustsov NLKP Keskkomitee Moskva oblastikomitee I sekretär juba alates 1949. aastast. 1958. a sai Hrustsovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria. Ta vabastas vanglast väga palju inimesi, kuid eelkõige kriminaalkurjategijaid. See teravdas järsult olukorda riigis. Poliitvange ei vabastatud. 1953. aasta juulis Beria arreteeriti. mõisteti surma ja lasti maha. Sept 1953 valiti Hrustsov NLKP KK I sekretäriks. 1954. aastal sõitis Hrustsov
mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma b) Trotski Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Välismaale saadeti, kus ta organiseeris poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid kommunistliku riigikorralduse poolt, soovides ise juhtida NSV Liitu. c) Kirov Nõukogude Liidu poliitik, ÜK(B)P Leningradi Oblastikomitee 1. sekretär ja ÜK(B)P Keskkomitee sekretär. Oli Stalinist isegi populaarsem ja sellepärast ta tapeti, mis andis Stalinile hea ettekäände Suure Terrori alustamiseks. 18. Mõisted: a) Kulak Nimetati neid, kes kasutasid palgalist tööjõudu. Nimetati ka neid, kes üürisid põllutöömasinaid, ruume või tegelesid liigkasuvõtmise ja kauba vahendamisega. Jõukas talupoegade kiht b) Kolhoos
esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MB ja M) juhiks sai Beria. NLKP KK sekretär ja Moskva oblastikomitee I sekretär oli Hrustsov juba alates 1949. aastast. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria. Ta vabastas vanglast väga palju inimesi, kuid eelkõige kriminaalkurjategijaid. See teravdas järsult olukorda riigis. Arvatakse, et sel moel püüdis ta oma ametkonna võimu suurendada (kuritegevusega on ju vaja võidelda!). (Film "1953. aasta külm suvi"). Poliitvange ei vabastatud. 1953. aasta juulis Beria arreteeriti
ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MBД ja MГБ) juhiks sai Beria. NLKP KK sekretär ja Moskva oblastikomitee I sekretär oli Hruštšov juba alates 1949. aastast. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria. Ta vabastas vanglast väga palju inimesi, kuid eelkõige kriminaalkurjategijaid. See teravdas järsult olukorda riigis. Arvatakse, et sel moel püüdis ta oma ametkonna võimu suurendada (kuritegevusega on ju vaja võidelda!). (Film “1953. aasta külm suvi”). Poliitvange ei vabastatud. 1953. aasta juulis Beria arreteeriti
Leningradi sõjaväeringkonna ülema armeekindral Kirill Meretskovi poolt samal päeval kell 15 tagantjärele. Selle eesmärgiks oli Nõukogude Liidu soov näidata Eesti okupeerimist seadusliku sammuna. Uute nõudmiste kohaselt esitas Vabariigi Valitsus kohe lahkumispalve, mille Vabariigi President Konstantin Päts vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata samme uue valitsuse kujundamiseks. 19. juunil 1940 saabus Tallinna ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja ÜK(b)P Leningradi linna ja oblastikomitee 1. sekretär Andrei Ždanov, kes külastas president Konstantin Pätsi ja kohtus Tallinnas viibivate Punaarmee juhtidega. Oma muljed võttis ta ettekandes NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadile kokku järgmiselt: Päts hakkas kõigiti vana valitsust välja vabandama, kinnitades, et ta suhtus pakti täitmisse ausalt ja püüdlikult. ... Ühesõnaga, ta viis mind niikaugele, et ma ütleksin – ma ei usu teda. Ma vastasin, et ma ei
a. sügisel veeres sõjavanker taas üle Tartu, poles maja põhjalikulat. Järjekordsel taastamisel juhtus tööjõuna kasutavate Saksa sõjavangide seas õnneks olema Joonis 6 üks arhitektuuriplastikale spetsialiseerunud sculptor, kes oskuslikult parandas tules ja vihmas murenenud dolomiidist raiddetalie, mille segutoon tänu ühele hambatehnikust vangile saavutati väga täpne. Taasvalminud hoone anti 1947 Teaduste Akadeemiale, 1952 jõudis ta täita oblastikomitee ülesandeid ja 1953 kolis sisse Eesti põllumajandusülikool. Henn Kuvasto projekti järgi ehitati 1950.aastate lõpul mõlemad tiivad pikemaks. A.Kotli ja E.Lohu lõplikus projektis, kus säilis A.Kotli mahtude paigutus ja ruumilahendus, ei prevaleeri enam saksa esindusarhitektuuri mõju, vaid avaldub selgelt kohalik 1930.aastate lõpu esindustraditsionalism. Sellele osutavad ajastuomane kelpkatus,akende kuju ja tüüpilised dekoratiivdetailid fassaadidel
diviisi, tankibrigaad ning mere- ja lennuväeüksused. Koos varem Eestisse toodud vägedega oli Eestis 21. juuniks üle 100 000 NSVLi sõjaväelase. Juba 1940. aasta juunis paigutati Balti laevastiku sõjanõukogu Tallinna ja Punaarmee 8. armee ülemjuhatus Tartusse. Peaminister Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi 18. juunil 1940. aastal. Üleliidulise Kommu- nistliku (bolševike) Partei (edaspidi ÜK(b)P) Keskkomitee sekretär ja ÜK(b)P Leningradi linna- ja oblastikomitee sekretär, ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo liige Andrei Ždanov saa- bus Tallinna 19. juunil ning dikteeris president Pätsile uue valitsuse koosseisu. President Päts nimetas valitsuse Ždanovi survel ametisse 21. juunil 1940. aastal. Alates 21. juunist kuni 25. augustini 1940 likvideeriti Eesti Vabariigi riigiasutused, po- litsei, sõjavägi, rahandus- ja majandussüsteem, alustati haridusasutuste reorganiseerimist vastavalt NSVLi mudelile ning saadeti laiali kodanikuühendused
SOTSIALISTLIK MAAILMASÜSTEEM I TÖÖ ALLIKAGA 1. Vastake küsimustele allika ja oma teadmiste põhjal. (4p) Näide „tootmisrekordite“ saavutamisest. Lihamüük riigile Venemaa Rjazani oblastis : 1958 - 50 000 t 1959 – 150 000 t 1960 – 180 000 t 1961 - 30 000 t Rekordite nimel saadeti tapamajadesse kogu noorkari, osa piimakarjast ja kolhoosnike isiklikud loomad. Rjazani oblastikomitee I sekretär A. Larionov kuulutati 1959 sotsialistliku töö kangelaseks. (A. Adamson, Lähiajalugu, Argo: 2003, lk 177) 1.1. Missugused on nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? (2p) a ………………………… a ………………………………… 1.2. Millised olid nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eestile? Esitage kummagi valdkonna kohta näide: (2p) Põllumajandus……………. Tööstus ……………………… II TÖÖ PILDIGA 1
1960.-70. aastatel üle Eesti loetavamaid ajalehti, kuna selle veergudelt õhkus teatud vaimsust ja opositsiooni nõukogude tegelikkusele. Ka olid kohalikud lehed aegajalt huvitavad tänu kirjanduslikele lehekülgedele, koduloolistele materjalidele, huumorile. Midagi siiski leidis lugeja vahel vaimus veeretada. Formaalselt kohustati kohalikke ajalehti isiklikult juhtima partei rajooni- ja linnakomiteede esimesi sekretäre, mis pidi näitama, kuivõrd oluliseks ajakirjandust peeti. Komi oblastikomitee büroo otsusele lisas ajalehetoimetaja toimetuse märkuse, avades selliselt poleemika oblastikomitee vastu. See oli lubamatu, sest põhikirja järgi juhtis ajalehte parteikomitee. Parteitöö puudustest tohtis tema häälekandja kirjutada parteikonverentside või pleenumite ülevaadetes, kui delegaadid sellekohaseid kriitilisi märkusi teevad. See pidi olema kooskõlas nn demokraatliku tsentralismi põhimõttega, sest konverents või pleenum oli kõrgeim partei organ
poolel tekkis mulje, et majanduses on kõik korras, tõus jätkub. Eriti käis H-le närvidele USA põllumaj efektiivsus, kõrged saagid jne. 1957 a-l tuli Hruštšov Leningradis välja ideega, et esitada Läänele ja USA-le väljakutse, et NL lähimal ajal möödub liha, vilja ja piima tootmisel USA-st, 60ndate alguseks on USA ime NL ime poolt purustatud. Nutikamad majandijuhid hakkasid suunist omamoodi täitma, paljudes majandites üsna ruttu liha tootmisplaanid ületatakse. Rjazani oblastis oblastikomitee sekretär Larionov saavutas enneolematuid tulemusi, mõnedes majandites lihaplaanid täideti 250%-liselt jne. Larionov sai ka sotsialistliku töö kangelase kuldtähe, Hruštšov käis seal kohal jne. Selgus aga tõsiasi, et plaani täitmine oli saavutatud ka piimakarja tapmise abil ja kui see nüüd välja tuli, siis Larionovil ei jäänud muud üle kui kuul endale pähe lasta. Läänemaailm sai H üle naerda, tema maine NL ühiskonnaski langes jne
annaabi.ee 
