Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2019 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille põhjal võib väita, et tegemist on objektiivsesse õigusesse kuuluva aktiga?.........................4 2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandrieuroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub?....................................................................5 3. 13. töönädalal loetud õigusakt. Milline on loetud õigustloova akti õiguslik ideoloogia? Millisena näeb akti õiguslikku ideoloogiat akti juurde kuuluv seletuskiri
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Õiguse entsüklopeedia seminaritöö Juhendajad: Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee…….3 2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia................................................................................4 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses.....................
(õiglus, õiguskindlus ja eesmärgipärasus); lähtuma süsteemiteooria printsiipidest ning olema loogilise struktuuriga; kandma kindlat eesmärki, õiguslikku ideoloogiat; juhinduma hea õigusloome eeskirjadest. Tegu ei ole lõpliku loeteluga, ent eeltoodud printsiipidel põhineb käesolev töö: ,,Sõjahaudade kaitse seaduse" (SHKS) kui õigustloova akti analüüs. Antud seminaritöö eesmärgiks ongi analüüsida ühte Eesti objektiivsesse õigusesse kuuluvat õigustloovat akti, mis oleks vastu võetud pärast 2005. aastat, võttes aluseks seminaritöö juhendis toodud küsimused. Viimaste põhjal on kirjalik töö liigendatud peatükkidesse, mille järjekorranumbrid ühtivad küsimuste omadega. SHKS, millel käesolev töö põhineb, oli viies ,,seaduste vihiku" jaoks loetud õigustloov akt. Tegu oli ühe esimese seadustekstiga, mille valik ei olnud juhuslik: eelnevalt läbi töötatud
(1731-1768) Silmapaistev romaanizanri asendaja. Teosed: "Tristram Shandy elu ja arvamused" ja "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia". Need teosed on omamoodi kirjanduslikud manifestid. Sterne on loobunud traditsioonilisest süzeest. Loo jutustamise asemel kirjeldab ta kaootiliselt tegelaste tundeid ja mõtteid. Sterne´i teoseid võib nimetada ka modernistliku romaani eelkäijateks. Sterne ei uskunud objektiivsesse reaalsusesse. "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" on süntees huumorist, lüürikast, irooniast, mõõdukusest ja ekstsentrilisusest. Ränduri tundelisust ja sisemisi vastuolusid leevendab autor kerge naljaga. Kriitikud kritiseerisid Sterne´i teoste täiesti uudset mängulist vormi. Tobias George Smollett (1721-1771) Kirjutas peale romaanide ka reisikirju, poliitilisi satiire ja Inglismaa ajaloo.
lihtne end tegelastega samastada. Henry Fielding(1707-1754) Ta uskus helgemasse tulevikku ja moraalse täiustumise võimalusse. Tema peateos on ,,Tom Jones, ühe leidliku lugu." Laurence Sterne(1713-1768) Sterne oli romaanizanri arendaja. Oma teostes ,,Tristram Shandy elu ja arvamused" ja ,,Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" on autor loobunud traditsioonilistest süzeedest ja kirjeldab kaootiliselt tegelaste tundeid ja mõtteid. Sterne ei uskunud objektiivsesse reaalsusesse. Tobias George Smollett(1721-1771) Ta oli väga mitmekesine kirjutaja. Ta kirjutas peale romaanide ka reisikirju, poliitilisi satiire ja Inglismaa ajalugu. Tema kuulsamad teosed on ,,Roderick Randomi seiklused" ja ,,Peregrine Pickle'i seiklused." Peategelased satuvad kõikvõimalikesse seiklustesse ja süngetesse olukordadesse. Smollett'i romaanides on palju sarkasmi ja groteski. 7 Saksa valgustuse eripära
........9 1.6.2. Mittetäielikud õigusnormid.......................................................10 2. ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS..............................................................10 3. ÕIGUSKEEL..................................................................................... ......11 KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD LISAD Lisa 1. Rahvusliku õiguskorra püramiid Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida ühte objektiivsesse õigusesse kuuluvat õigusakti, mis on vastu võetud pärast 2002. aastat. Töö autor valis õigusaktiks 2004. aastal kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seaduse. Soolise võrdõiguslikkuse teema on väga aktuaalne, kuna igapäevaelus inimeste teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest ja seadusest ei ole piisav ning märkimist väärib asjaolu, et Eesti õigusloome ajaloost ei ole võimalik leida palju selliseid
TUBAKASEADUS Koostaja: Liisi Pajula; A83695; BA I aasta Juhendaja: prof. Raul Narits TARTU 2008 Sissejuhatus Peamine põhjus, miks ma valisin tubakaseaduse, on minu suur vastumeelsus kõikide tubakatoodete suhtes. Seetõttu on mulle väga meele järgi need muudatused, mis lähiminevikus Eesti tubakaseadus tehti. Mitte vähem oluline ei ole muidugi antud seaduse vastavus uurimistöö kirjutamise reeglitele. See kuulub objektiivsesse õigusesse ning on vastu võetud hiljem kui 2001. aastal. Käesolevas töös uurin seaduse asukohta rahvusliku õiguskorra püramiidis, analüüsin akti olemust ja seda, millisesse õiguse valdkonda ta kuulub, arutlen tubakaseaduse õigusliku ideoloogia üle ning uurin, missuguseid sotsiaalseid ja õigusnorme akt sisaldab. Töö kirjutamisel võtsin aluseks õigusalast kirjandust, tubakaseadust ning kursuse raames omandatud teadmisi. 1. Millise õigustloova aktiga on tegemist? 1
kindlat teoviisi. Vajalik osavõtuga koosseis eeldab vähemalt kahte isikut, sest teo iseloomust tulenevalt ei saa seda toime panna üksinda. Nt pornograafilise teose valmistamine. 3. Objektiivne süüteokoosseis (§ 12 II) 3.1. Mõiste ja struktuur Objektiivse koosseisu kindlakstegemine esimesena. Objektiivne süüteokoosseis moodustub objektiivsetest, välismaailmas ilmnevatest asjaoludest. Miks ta seda tegi, meid ei huvita. Tegelikult kuulub objektiivsesse koosseisu muudki, kui § 12 lg 2 nimetatu. Objektiivsete tunnuste analüüs ei pea olema kindlas järjekorras. 3.2. Objekt ja subjekt Teoobjekt on välismaailma osa, mille käitlemisele on koosseisutegu suunatud. Teatud juhtudel peab objekti analüüsima. Nt § 199 nõuab mitte lihtsalt asja, vaid vallasasja. Sellisel juhul tuleb analüüsida, kas tegemist on vallasasjaga. § 116 korral peab olema ründeobjekt sündiv või asjasündiv laps. Näiteks § 113 ei räägi
ootuspärase muutuse ärajäämist välismaailmas. Tagajärg ei ole teo osa, kull aga süüteokoosseisu objektiivne tunnus, mis samuti või olla piiritletud lähemate tunnuste abil. 3.2.3. Põhjalik seos 13 Süüetteheite tegemiseks vajalikuks eelduseks on, et konkreetse tagajärje põhjustajaks on tõepoolest konkreetne isik. Seetõttu kuulub objektiivsesse süüteokoosseisu ka kausaalne side teo ja tagajärje vahel. 3.2.4. Teoobjekt Konkreetseid välismaailma osi, millele koosseisupärane tegevus on suunatud, nimetatakse teoobjektiks. Teoobjektidena tulevad kõne alla kehalised välismaailma osad, aga ka mittekehalised esemed. On olemas aga ka süüteokoosseise, mille puhul teoobjekt ei eksisteeri. Tegemist on tegevusdeliktidega, nagu nt kuriteost mitteteatamine. Samas võib ka teoobjekt olla lähemalt kindlaksmääratud. 3.2.5
2. Mis on maailm? Miks maa, miks ilm? Kui inimene kasutab iseenda kohta mõistet mina, siis maailma moodustab kõik tema mina piirist väljapoole jääv ehk mitte-mina. Maailmaks nimetatakse kõike, mis ümbritseb mistahes konkreetset inimest ehk indiviidi samamoodi nagu kõiki teisi inimesi. Seega jäävad vaatluse alt välja inimese mõttemaailm, tundemaailm ja muud sellised maailmad. Valdava osa inimeste usk nii määratletud välismaailma objektiivsesse ehk mistahes indiviidist sõltumatusse eksistentsi põhinebki asjaolul, et kõik tervete meeleelunditega inimesed saavad nende elundite abil maailma kohta põhijoontes ühesugust infot. Täheldame ka, et rangelt võttes on igal inimesel oma maailm ja kõik teised inimesed on ühe konkreetse inimese maailma osad. Maailmapildiks on kombeks nimetada teadmiste süsteemi, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Maailmapilt on kogu
mis tähendabki õigusakti muutumist objektiivseks ehk kehtivaks õiguseks. Nimelt, toimub seaduse vastuvõtmine Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras. Seaduse kuulutab Vabariigi President oma otsusega välja ning seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes ainult avaldatud seadused.18 Ülaltoodud näidete ja argumentatsiooni põhjal saab väita, et KarS kuulub objektiivsesse õigusesse, mis teeb temast kehtiva seaduse ning lisaks ka õiguskorra hierarhia püramiidis seaduse ,,kastis'' paikneva seaduse. 16 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 70. 17 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 71-72. 18 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 75 6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega
esitamisest kolmandale isikule ja vabastab kannatanu, on tegemist lõpetatud süüteokatsega. 6. Pantvangi võtmine hõlmab seadusliku aluseta vabaduse võtmise, samuti ähvardamise üldkoosseisu. Vabaduse võtmine seadusliku aluseta - Teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmine. Kaitstav õigushüve on liikumisvabadus, s.o inimese õigus vabalt valida oma asukohta. Deliktitüübilt on vabaduse võtmine seadusliku aluseta blanketselt sõnastatud formaalne suhtesüütegu. Objektiivsesse süüteokoosseisu kuulub teistelt inimeselt vabaduse võtmine, milleks puudub seaduslik alus. Vabaduse all tuleb antud juhul mõista liikumisvabadust, seega on vabaduse võtmine samatähenduslik mõistega vangistamine.. N: ei kvalifitseerita kommenteeritava paragrahvi järgi politseinike tegevust, kes kuriteos kahtlustatava kinnipidamisel sündmuskohal on tarvitanud liigset vägivalda, jätnud vormistamata kinnipidamise protokolli või rikkunud muul viisil menetlusnorme.
mõtlemine ja linnastunud eluviis ei soosi. Globaliseerunud maailm on indiviidile hoomamatu. Puudub võimalus olla enesekriitiline ja vastutada ükskõik milliste protsesside eest. Teaduslik-tehniline maailm on nii efektiivne ja tulemuslik, et puudub vajadus selle moraalsuse kohta küsida. Tulemus pühitseb abinõu. Töökususinus industriaalne maailm paneb inimest oma olemasolu unustama. Inimene ei pea enam ise mõtlema, teadus mõtleb tema eest. Teadus annab aluse uskuda objektiivsesse. Intersubjektiivsed omadused omistatakse objektile kui objektiivsed. Igas olemises on oma osa tehnilisel, kuid moodne tehnika varjab oma loomu päritolu. Kunsti kaudu tuleb esile olemasolemise varjatud tehnilisus, ilma et oleks sellest lahutatud. Kunst toob varjulejääva esile. Heidegger tunneb huvi eelsokraatikute (Herakleitos, Parmenides, Anaximandros) vastu. ANTIIK-KREEKA ühiskonnas olid asjad ja olemine läbipaistev ja kättesaadav inimesele. Inimene on olev ennastrelfekteerival viisil
USA karistusõigus tunneb koosseisu kaksikjaotust: objektiivne koosseis ja subjektiivne koosseis. Neid kaht selliselt eestindades patustataks küll ehk tõlkereeglite vastu, kuid sisuliselt on kõnealused mõisted kattuvad. Tuleb tähele panna, et objektiivse koosseisu osadena käsitletavate teo, tagajärje ja põhjusliku seose kõrval on olemas veel ka teomodaliteedid ehk süüteokoosseisu normatiivsed tunnused, mille puhul tõendamiskoormus lasub samuti süüdistusel. a. Tegu ja tegevusetus - Objektiivsesse koosseisu kuuluva teo puhul eristatakse positiivset ja negatiivset tegu ehk tegevusetust. Viimane tähistab olukorda, kus isik jättis tegemata midagi, mille tegemiseks tal oli õigusest tulenev kohustus. Lisaks tuntakse nn seisundisüütegusid, nagu hulkurlus, ja valdamissüüteod. Viimaste puhul on koosseisuliseks tunnuseks mingi keelatud eseme valdus, mis on tavaliselt otsene, kuid laiendavate tõlgenduste puhul ka kaudne valdus.
rakendusakti sünd, mille tippaktiks on kohtuotsus. Õigusteaduse üleanne on õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumenteerimise abil. ,,Tervest reast põhjustest ja mitte ainult sellest, et maailm ja ühiskond esitavad järjest uusi nõudeid inimesele, on juriidlise argumentatsioon muutunud eelkõige Euroopa õigusruumis põletavaks probleemiks." Kindlasti ei piisa pelgalt objektiivsesse õigusesse kuuluva õigusnormi leidmisest argumenteerimiseks. Ajalugu näitab, et väga paljudel perioodidel on sellest piisanud argumendina õigusele vastavuse väljaütlemiseks. Viimastel aastakümnetel on argumentatsioon olnud kõneaineks väga paljudel juristide kohtumistel. Nt 1971 ülemaailmne õiguse ja sotsiaalfilosoofia kongress, mille teemaks oli juriidiline argumentatsioon. See diskussioon ei ole vaibunud tänaseni ja ilmselt ei vaibugi
Õiguslik kohustus võib tuleneda vahetult seadusest, kuid selle tekkimiseks võivad olla vajalikud veel teatavad omaette juriidilised faktid - nt tsiviiõiguslik tehing, millega isik võtab endale juriidilise kohustuse või teenistuslik seisund (vt ametialased kuriteod!) või tegelemine teatud kutsealal (arsti vastutus) jne. NB! Kui kuriteo objektiivse külje moodustab üksnes tegevus, tähistatakse KrK-s seda reeglina terminiga "tegevus", kui aga objektiivsesse külge kuulub tegevusetus (või selles sisalduvad tegevuse ja tegevusetuse elemendid üheaegselt), kasutatakse KrK-s terminit "tegu"; - teo (tegevuse või tegevusetuse) läbi tekkinud kahjulik tagajärg (varaline kahju, õiguste ebaseaduslik piiramine, surma põhjustamine või üliraske kehavigastuse tekitamine jne); - põhjuslik ehk kausaalne seos teo (tegevuse või tegevusetuse) ja kahjuliku tagajärje vahel, s
annaabi.ee 
