maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, pärtliöö. Omadus-,arv-, asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlalt omaette mõistet: vanaema, elavnurk, enesekriitika, omakasu, veerandaasta. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna,samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, nüüdisaeg, sinilill, hõõrdketas, peitvara, triivjää. Kohanimede kokku-ja lahkukirjutamine 1) Kohanimi liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn=Tartu, aakre küla = aakre, peipsi järv 2) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: allika tänav , Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee.
Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Keskaeg on just nagu nüüdisaeg, ainult et siis olid asjad vähem arenenud. Tol ajal jagati inimesed seisusesse, kuid tänapäeval on ühiskonnakihid kaudnud. Kõiki peetakse seaduste ees võrdseteks.
eesnimeline täiend jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, aadamaõun, eevaülikond omadus-, arv- ja asesõna vanaema, uusaasta, heategevus, + NS, kui tegemist on kolmnurk, vaenelaps omaette mõistega lühenenud tüvega OS ja esmaabi, kiirrong, kinnistäht, nüüdisaeg, tegusõna tüvivorm + NS sinilill NS ja OS + OS, kui viljarikas, maailmakuulus, peegelsile, moodustub omaette ohvriterohke, helekollane mõiste tüved eht-, puht-, liht-, lihtlabane, püstihull, uhiuus, poolvillane, ime-, puru-, püsti-, uhi-, ebakindel võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg, pool- jts
Kuradi mitu nägu Legendi järgi on Lucifer esimene Jumala poolt loodud ingel. Issand tegi temast enda asetäitja ja pani asevalitsejaks teiste üle. Oma võimu kuritarvitades tõstis ta koos ühe kolmandikuga inglitest Jumala vastu mässu, et ise taeva ja maa valitsejaks saada. Vastuhakkajad osutusid kaotajateks ja karistuseks saadeti nad elama Põrgusse. Nii sai Luciferist allilma valitseja kurjuse ja sõnakuulmatuse kehastus. Kartes tema viha enese peale tõmmata, kasutatakse nime asemel mitmeid sünonüüme. Saatan, Kurat, Vanapagan, Vanatühi ja Hingevaenlane on vaid mõned näited. Rohkemgi kui nimesid, omistati Põrgu valitsejale erinevaid kujusid ja välimusetüüpe, milles inimeste ette astuda. Nimede, välimuse ja käitumisviiside varieeruvus tegid Kuradist populaarse tegelase paljude kirjandusteoste lehekülgedel. Mitmed autorid erinevatest ajastutest ja rahvustest on inimsaatust rohkem või vähem Luciferiga seostanud. Piibli-Saatan on eelkõige k...
jagama. Pulma lõpp Pulma lõpp oli tarditsiooniline ja külalised pidid sellest ise aru saama. Kui lauale toodi kapsasupp või kapsad ja liha enam ei antud, oli õige aeg hakata minema. Selleks korraks mindi küll laiali. Aga nii nagu pulmad algasid pikalt eeskosjadega ja kosjadega, nii ei saanud neid ka järsult lõpetada. Järgmisel pühapäeval või nädal peale pulmi peeti järelpulmi. Kasutatud kirjandus Vilve Kalits, P.S 1988. Eesti pulmad: Traditsioon ja Nüüdisaeg, Tallinn Eesti raamat Piret Õunapuu, P.S 2003. Eesti pulm, Tänapäev http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Eluring/Pulmad
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Eesti rahva pulmakombed Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sissejuhatus Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid...
1.Väiketäheline eesnimeline täiend + järgnev nim. = kokku. Nt: jaaniuss, pärtlipäev, aadamaõun, eevaülikond, kadripäev. 2.Omadus-, arv- ja asesõna kirj. + järgnev nim. = kokku, KUI väljendab kindlat omaette mõistet. Nt: vanaema, uusaasta, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kolmnurk, kõrgepinge. 3.Lühenenud tüvega omadussõna või tegusõna tüvivorm + nim. = kokku. Nt: esmaabi, kiirrong, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, ürgmets, triivjää, tõmblukk. 4.Sõna "eri" + nim. = lahku, KUI tähendab 'erinevat, erisugust, eraldi, üksikut'. 4.1.Sõna "eri" + nim. = kokku, KUI tähendab 'spetsiaalne, eriline'. Nt: igaühele anti eri ülesanne(erisugune, teistest erinev ülesanne). Nt: talle anti eriülesanne(mingi eriline, spetsiaalülesanne). 5.Muutumatu sõna + nim. (tekib liitnimisõna) = kokku.
), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon, siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus, ürgmets; heegelnõel, hõõrdketas, keerdtrepp, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, rippsild, ronitaim, triivjää, tõmblukk. Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab ‘erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi, üksik’; tähenduses ‘spetsiaalne, eriline’ kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrge...
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr
ja ohtudest. Sõjapidamise viis dimensiooni Enam ei ole sõjapidamine pelgalt vastaspoolte sõdimine, vaid see on liikunud juba kaugematesse ja kõrgematesse punktidesse ja kohtadesse. Sõditakse nüüd juba Kosmoses ja ka läbi kübermaailma. Maa Meri Õhuruum Kosmos Küberruum Need viis asja on sõjapidamise viis osa. Sõda on võimalik pidada maa peal, mere peal kui ka õhus. Nüüdisaeg on näidanud, et ka Kosmoses ja küberruumis on võimalik sõdida, sellepärast peavad riigid ennast kaitsma võmalikkude ohtude eest kübermaailmas. Mida riik kaitseb? Riik kaitseb eelkõige infot. Infot peab olema salastatud, terviklik ja käideldav. Näiteks e-Tervis on arstide põhiline töövahend tänapäeval, mis toimub läbi arvuti ning kus on kirjas kõikide patsientide andmed ja haiguslood. Juhul kui see peaks tõrkuma, siis pole info käideldav. Küberrelv
aadamaõun rääkimine, kaelakuti kõndijad kindel omaette mõiste Nt. vanaema, uusaasta, elavnurk, enesekriitika, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, veerandaasta, üksmeel kokku lühenenud tüvega omadussõna, tegusõna tüvivorm Nt. esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus Muutumatu sõna liitumine nimisõnaga ja liitnimisõna moodustamine Nt. allüürnik, eeskoda, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja, poolthääl kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid Nt. kuumaveeallikas, mustaveepang, mustasõstramoos, kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi, mitmeparteisüsteem, allveelaev , pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis
See seisukoht on täiel määral kooskõlas tegelikkuse ning ajaloolise kogemusega (4:5). Tõepoolest, võim inimeste üle on läbinud pika arengutee, selle esimesed ilmingud ulatuvad kaugete aastatuhandete taha, mil inimühiskond alles tekkis. Võim käib inimestega kaasas tema sotsiaalse arengu esimestest sammudest peale, võimu poliitilised metaformoosid on asetanud oma pitseri inimkonna kogu ajaloole ja seda eriti klassiühiskonna perioodil, kaasaarvatud nüüdisaeg (4:5). Inimesed ei tohiks teada võimust vähem kui teistest ühiskonna nähtustest. Pealiskaudselt vaadates näib kõik üsna lihtne, on ju jutt elementaarsusest nagu inimeste allumine ühiskonna standartitele, ülemusele töökohas jne. Arusaamatu on aga see, et inimesed alluvad võimule ka siis, kui neil puudub selleks vähimgi soov, alluvad tihtipeale omaenda huvide ja tahte kiuste (4:6). Enamasti ei suuda me taluda teadmist, et meil puudub inimeste ja sündmuste üle võim-
Nõukogude aegseid ehitisi, ehk siis aastaid 1940-1991, kolmas on taasiseseisvunud Eesti esimene periood, aastad 1991-2000 ning viimane perioodiks on aastad 2000-2008. Vastava jaotuse järgi leiti, et esimesel perioodil ehitati 5, teisel 6, kolmandal 3 ning neljandal ja kõige lühemal perioodil on ehitatud 5 maamärgi staatusega hoonet Tartus (vt. Lisa 3). Seega läbib Tartu hetkel uuenduskuuri, kus nüüdisaeg hakkab linnapildis domineerima. Linn on pidevas muutumises. Ühelt poolt võivad linna väljanägemist mõjutada teatud loodusõnnetused või sõjad, kus peab linna uuesti üles ehitama (Lynch 1972). Teine, ka Tartu puhul praegu näha olev variant on see, kus minevik kaotatakse ning asendatakse uuega. Tatu viimase aja näited on ehk vana bussijaama lammutamine ja Emajõe ärikeskuse laienduse ehitamine. Samuti on paljud vanad hooned ümber ehitatud (Hansakeskus) 3
Sotsiaalne elu □ Muu: Milline on Teie seisukoht omasooliste abielu suhtes? Põhjendage. (Olen tolerantne, neutraalne, ei salli, põlgan) Kas Teie arvates peaks Eestis olema lubatud omasooliste abielu? Põhjendage. Kas teate riike, kus on lubatud omasooliste abielu. Kui jah, siis millistes? 30 Kasutatud materjalid Raamat Ivari, I. ja Niiberg, T. (2000) Abielu eesti moodi. Tallinn: Maalehe Raamat Kalits, V.(1998) Eesti pulmad: Traditsioon ja nüüdisaeg. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat“ 1998 Karu, A. (1997) Väike pulmaraamat.Tallinn: Kirjastus „Perioodika“ 1997 Kon, I. (2002) Kuuvalgus koidikul, omasooarmastuse palged ja maskid. Eestikeelne väljaanne AS Kirjastus Ilo, 2004 Reinaus, Reeli (2012) Vanarahva pulmatarkus. Tallinn: OÜ Greif Tedre, Ü. (1973) Eesti pulmad. Lühivaade muistsetest kosja-ja pulmakommetest. Tallinn. Kirjastus „Eesti raamat“ 1973 Õunapuu, Piret (2003) Eesti pulm. Tallinn: Tänapäev 2003
head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon, siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus, ürgmets; heegelnõel, hõõrdketas, keerdtrepp, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, rippsild, ronitaim, triivjää, tõmblukk. Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab `erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi, üksik'; tähenduses `spetsiaalne, eriline' kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
