Nümfid Vana-Kreekas olid nümfid inimese suurused loodusjumalad, kes suudavad vaid käeviibutusega luua uhkeid lilleaasu või päästa merehädalisi. Samuti arvati , et nad suudavad avada värava elulätte juurde. Kes aga sellest lättest joob saab surematuks, kuid nümfid avasid vastava värava vaid siis, kui nende kaaslane tapeti. Kõik nümfid, olgu siis mere-, jõe- või metsanümfid olid noored, õrnad, kaunid ja meelad. Ka oli neid raske tabada ja nende kavalus oli võrdne vaid nende metsiku poolega kui vaja, võisid nad olla hävitavad ja kättemaksuhimulised. Nümfid veetlesid Paani ta jahtis neid armutult , kuid nümfid ei vastanud tema armastusele. Nümf Syrinx oli sunnitud end isegi kõrkjapuhmaks muutma, et Paani küüsist pääseda. Kättemaksuks tegi Paan endale kõrkjavartest
öö,Talvemuinasjutt,Torm, Julius Caesar+ igast valitsejanimelised teosed Cervantes-,,Teravmeelne hidalgo don Quiote La Manchast",galatea,Õpetlikud novellid,Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi,Teekond Parnassile,Persilese ja Sigismunda kannatused Till Eulenspiegel-rahva seas ringlenud lood osavast trikimehest Tillist,kelmiromaan Montaigne-Esseedest Boccaccio-Dekameron,Filostrato,Armunägemus,Ameto nümfid, Fiesole nümfid,Fiammetta Petrarca-Africa,Laulude raamat,Saladus Jacopo Sannazaro-Arkaadia(pastoraalromaan) Dante-Jumalik komöödia Miks renessanss hääbub? 1)Lutheri tegevus 2)ususõjad, rahutused 3)inimesed arvavad, et neile on kõik lubatud, see viis moraalikriisini 4)renessanss on ennast ammendanud (seda ütlesid Montaigne ja Erasmus) Millise uued värgid tekivad? Uus mahe stiil(dolce stil nuovo) rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal
kunstiinimesi nende loometöös. Alles hilisel Rooma ajal seostati muusadega kindlad alad: Erato kaitses lüürikat e. armastusluulet Euterpe flöödimängu, üldse muusikat Kalliope eepilist luulet Kleio ajaloolist kirjandust, ajalooteadust Melpomene tragöödiat Polyhymnia laulu ja muusikat Terpsichore tantsu Thaleia komöödiat Urania astronoomiat. 3. Nümfid Nümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Nümfid: Drüaadid, Najaadid, Nereiidid, Okeaniidid, Oreaadid, Limoniaadid, Limiaadid, Napaea. 4. Hoorid ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lilleja viljajumalused: Thallo õitsemis, Auxo kasvu ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast
Selgrootud loomad Puugid Puugid on ämblike lähedased sugulased, kuuludes ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi. Ämblikutele sarnaselt on ka lestalistel enamasti neli paari pearindmikule kinnitunud käimisjalgu. Erinevusena võib aga välja tuua mürginäärmete puudumise. Puugi elutsükkel on järgmine: täissöönud emaspuuk muna larv nümf täiskasvanud puuk. Elutsükli normaalseks läbimiseks peavad puugid larvi, nümfi ja täiskasvanud puugina üks kord verd imema. Puuk suudab imeda sadu kordi rohkem verd, kui ta ise kaalub. Söömine lõpetatakse, kui keha tagaosa on verd pilgeni täis. Täiskasvanud isaspuuk siiski verd ei ime. Rohukõrtel istudes ja ohvrit oodates on puugid oma tegevuses küllalt kärmed ning suudavad end kiiresti mööduva looma või inimese külge „haakida“, et siis inimese või looma nahal endale toitumiseks...
Renessanss Prantsusmaal · Losside nimesid kontrolltöös ei küsi. · Oluline arhitektuuri (losside) üldiseloomustus. · Skulptuuridele tähelepanu pöörata! jahiloss Chambord Chenonceaux´ loss Pierre Lescot´ (1510-1578) · Louvre´i loss Fontainebleau loss Ussé loss Pariisi raekoda Jean Goujon (u. 1510-1568) · Nümfid süütute kaevult Neli aastaaega Germain Pilon (u. 1535 1590) · Henri II ja kuninganna Caterina de`Medici hauamonument · Jean Clouet · Francois I Francois Clouet · Suplev naine
Goujonilt pärinevad peale selle ka Louvre`I karüatiidid ja marmorist "Diana", mis kaunistas Anet`I lossi sissekäiku (pärast 1548. A., Louvre). Goujoni Diana kuju, mis oma tolleaegse moesoenguga sarnaneb rohkem XVI sajandi naise kui antiikjumalannaga, jätab väga gratsioosse mulje. Koos hirve mitmeharuliste sarvedega ja vibuga, mida ta käes hoiab, moodustab ta ilusa, natuke keerulise joontepalmiku. Aga prantsuse renessansi ilusaim saavutus on siiski Goujoni nümfid. Goujoni ja Pilon töötasid ka uue hauamonumenditüübi kallal. See erines kõigest sel alal varem loodust. Renessansiajal kujunes Itaalias välja magavat surnut kujutav hauamälestusmärk, millele oli omane mingi õilsus ja ideaalsus. Michelangelo loobus Medicite kujude loomisel sarnasuse taotlemisest põhjendusega, et järelmaailm niikuinii ei tea, kuidas lahkunud eluajal välja nägid. Põhjas kujunes juba XV ja XVI sajandil hauamonumendi tüüp, milles surnu
Koostas: Gerta Vainaru Viljandi 2010 · Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. · Roomlased samastasid teda oma Dianaga. · Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. · Artemise auks on ehitatud Efesose tempel. · Templit ehitati 120 aastat. · Templit peeti üheks vanaja seitsmest maailmaimeks. · Teda kujutati lühikeses rüüs noore tütarlapsena · Tal oli nooletupp seljal ja oda käes. · Teda saatis emahirv ja nümfid. · Tema seelik vööst kuni alumise servani oli täis külvatud lõvi, jäära, põdra, mesilase ja vähi pea kujutisi. Efesose tempel ARTEMIS Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis · http://www.arhitektibyroo.ee/jutuwestja/viewtopic.php? p=7605&sid=fa2866e2544c0c0b3db63d46736325f2 · http://web.zone.ee/7maailmaimet/tempel.jpg · http://www.sugarbane.com/wildlife/artemis.jpg Aitäh, et vaatasite!
Olles teda imetanud võttis Hera ta omaks. Hephaistos oli sepatöö ja tule jumal. Hephaistos oli jumalik meistrimees ja ta ehitas jumalatele paleesid, et need saakisd luksuses elada, kuid tema nõgine nägu ja lonkamine tegid temast pilkealuse.Ta vistati kaks korda Olümpose välja. Esimesel kord, kohe pärast sündi, kui tema igerik kuju ema Heras vastikust tekitas, et viskas oma lapse merre , kus ta oleks uppunud, kui nümfid Thetis ja Eurynome teda päästnud poleks. Üheksa aastat kasvatasid nümfid teda enda juures ja õpetasid sepistamis kunsti. Hephaistos maksis emale kätte valmistades talle võlutrooni, kuhu jumalanna lõksu jäi ja oli abitu. Hephaistos nõustus ta vabastama ja nende leppimisest kasvas tugev side. Hera aitas teda ja seadis sisse uhke sepikoja ning korraldas tema abielu Aphroditega. Hephaistos muutus liigselt
Prantsuse kunst 17.saj · Louvre'i lossi ehitustööde jätkamine · Louvre'i ehitustööde jätkamisel kuulutati välja arhitektuuri konkurss o Kutsuti Bernini Itaaliast, arvati, et ta võidab o Bernini töö ei meeldinud kuningale o Claude PERRAULT võitis idafassaadi konkursi o Kuningas täiendas projekti o Kolmekorruseline fassaad · Versailles'i loss o 40 km kaugusel Pariisist o Jules Hardouin-MANSART o Tähtsaim ruum kuninga magamistuba o Ehitas Pariisi Invaliidide Kiriku · Versailles' park o Andre le NOTRE o Geomeetrilised kujundid · Siseruumid o Peegligalerii o Sõja salong seotud kuninga ruumidega o Rahu salong seotud kuninganna ruumidega · Baroklik klassitsism arhitektuuris o INVALIIDIDE KIRIK Louis XIV laskis ehitada sõjaveteranidele · Prantsuse maalikunstis m...
MADALMAADE KUNST Jan van Eyck Madonna kantsler Roliniga Arnolfini abielupaar Rogier van der Weyden Naise portree Kristuse ristilt võtmine Hieronymus Bosch Narrilaev Kadunud poeg Püha Antoniuse kiusamine Eedeni aed Hugo van der Goes Karjaste kummardamine Jan ja Hubert van Eyck Genti altar suletuna Genti altar avatuna SAKSA KUNST Matthias Grünewald Isenheimi altar Albrecht Dürer Püha Floriani lahkumine Neitsikarikas Püha Hieronymus Autoportree maastikuga Pattulangemine Paradiisist välja ajamine Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinn...
Giovanni Boccaccio (1313- 1375) XIII sajandi lõpus Itaalias oli suure populaarsuse võitnud anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" (,,Sada novelli"). Novelli kui kunstilise zanri algatajaks loetakse GIOVANNI BOCCACCIOt. Peateos- ,, Dekameron" (1349- 1353)- raamjutustus. Jutustatakse lugusid oma kaasaegsest ühiskonnast. 100 novelli võime jaotada tinglikult nelja suurde rühma: · I rühm- lihtsad lühikesed jutud teravmeelsetest ütlustest või tabavast vastustest. Nt 1. ja 6. päeva novellid. · II rühm- imepärasest voorusest, sügavast hingeliigutusest. Nt 5. ja 10. päeva novellid. · III rühm- saatuse imelikud keerdkäigud. Nt 2. ja 5. Päeva novellid. · IV rühm- jandid, kus naeruvääristatakse sageli munkasid ja teisi vaimulikke. Samuti ka erootilised teosed. Nt 3., 6., 8. ja 9. päev. Oli armunud kuninga vallas...
puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Artemis (Diana) oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Kultus sarnanes paljus puukultusega. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjaiks oli nümfid. Kuna vend oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks ja samastati tihti Selenega. Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu- ja viljakusejumalannana. Peeti ka abielusõlmimis- ja sünnitusjumalannaks. Kujutati enamasti lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid. Hades (Pluto) oli allmaailma sünge kuningas, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend. Maailma jaotamisel langes tema osaks läppunud varjuriik, seal valitses ta karmilt ja armutult surnute üle
· Hephaistos sepatööjumal · Dionysos viljakuse ja veini jumal · Eros Aphrodite poeg, armastuse jumal · Ares möirgav verejanuline sõjajumal · Sfinks naise pea&rinnaga ja lõvi kehaga tiivuline koletis · Kerberos verejanuline metalse häälega kolme peaga koer, kes valvas sissepääsu Hadesesse · Sireenid naise kehaga linnud, peibutasid meresõitjaid karile sõitma · Kükloobid ühe silmaga hiiglased · Nümfid noored naissoost vaimud, keda seostati kindla kohaga · Saatürid - loodusvaimud, metsikud, himurad ja ülemeelikud olendid, keda kujutati pooleldi hobuste taolisena mehe ülakeha, soku jalad ja sarved · Kentaurid inimese kehaga ja hobuse kere ja jalgadega olend · Laistrügoonid hiigelinimsööjate hõim · Graatsiad ilu- ja armsuse kehastused, lõbustasid jumalaid oma veetleva tantsuga. Olid osalised kõikidel pidudel.
Ta magas kuldses hällis. Karta tuli ainult üht et Kronos võib kuulda lapse nuttu. Sellepärast alati kui Zeus nutma hakkas, lõid sõdalased oma mõõku vastu kilpe ja tegid nii palju kolinat, et see mattis enda alla lapse nutuhääle. Mesilased tõid Zeusile iga päev imemagusat mett. Püha kits Amaltheia andis talle oma piima ja ümbritses teda hella emaliku hoolega. Püha kits valvas teda ega lahkunud ta kõrvalt kunagi. Kõik metsloomad mängisid Zeusiga ning nümfid ja drüaadid tõid talle kauneid kingitusi. Tark kotkas tõi poisile nektarit joogiks. Zeusi noorukiiga Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Tarkuses ei olnud kedagi temaga võrdset. 55iis ühel päeval rääkis kotkas talle Kronosest. Kui kartmatu Zeus kuulis neist hirmsatest tegudest ja sellest, et tema isa kuningriigis valitseb kurjus ja õigusetus, otsustas ta sedamaid: Kronos tuleb tõugata jumalate aujärjelt. Zeusi vägiteod
Zeus pea-, taeva- ja äikesejumal Poseidon merede valitseja Hades allmaailma valitseja Hestia kodukoldejumalanna Hera abielu kaitsja Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Apollon - valgusejumal Aphrodite - armastus- ja ilujumalanna Hermes jumalate käskjalg Artemis - jahijumalanna Hephaistos tulejumal Dionysus on veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema avastas veini tegemise. Eros on vanakreeka mütoloogias armastuse jumal. Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega. Helios on vanakreeka mütoloogias päikesejumal. Paan oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit. Prometheus oli inimkonna kaitsja. Tema tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Pygmalion kreeka skulptor, kes armus ära oma enda tahutud elevandiluust naise kujusse. Narkissos Herakles on vanakre...
maalitud pehmemate joontega. Vaba rütm sünnib värvide, vormide ja tekstuuride koosmõjust. Pingestatus on saavutatud värve vastandades. Lähemal olevaid istuvaid inimesi on kujutatud suuremalt, kui tagaplaanil olevat naist. On näha, et üks meestest žestikuleerib käega, üks naistest peseb pesu ning teine mõtleb ja seega mõjub pilt üsna dünaamiliselt. Manet laenas pildi süžee renessansiaja kunstnikelt, kus alasti olevused olid nümfid ja jumalad. Maal väljendab kriitikat tolle aja mütoloogiahulluse suhtes. Pilt tekitas inimestes vastuolu ka sellepärast, et kujutatud oli alasti naisi, mis andvat edasi tolleaegset prostitutsiooni Pariisis. Seda teemat ei tahetud mainidagi, rääkimata siis suurel maalil kujutamisest. Pariisi Salong lükkas maali samal aastal tagasi, kui teos valmis. Maal sattus seejärel Tagasilükatute salongi, kus põhjustas aga inimeste seas tohutut elevust. Kolme figuuri
loobutud keerukast polüfooniast mis on asendatud akordiaga (nt "Mille regretz") Stiilimuutus kahe põlvkonna ja kahe ajastu vahel väljendub tähendusrikkalt Josquini leinaoodis Ockeghemi surma puhul ( "La déploration de la mort de Johannes Ockeghem" , 1497 ) 28. Josquini leinaood Nymphes des bois, déesses des fontaines, Chantres expers de toutes nations, Changez vos voix fort claires et hautaines En cris tranchans et lamentations ... Metsade nümfid, allikate haldjad, kõigi rahvaste parimad lauljad, muutke oma hääled, kõlavad ja uhked lõikavaiks karjeiks ja kaebeiks ... Josquini põlvkonna suurimad polüfooniameistrid, kes tegutsesid Euroopa tähtsaimates õukondades: · Heinrich isaac ( u 1450-1517) · Loyset Compére ( u 1450-1518 ) · Pierre de la Rue ( u 1460-1518 ) · Jean Mouton ( u 1459-1522 ) Täname tähelepanu eest !
ebasümmeetrilist, õrna ja kapriisset ornamentikat · Mööbel muutus kergemaks ja lainjamaks · Motiivideks naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja -lehed Skulptuur *baroki jõulised vormid muutuvad pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks *levib pisiplastika (eriti portselanist) * Edme Bouchardon- amor endale heraklese nuiast vibu tegemas *Clodon- lõbutsevad nümfid ja faunid ANTOINE WATTEAU · Soosis värve, uudsust ja spontaansust · Meisterlik õhu, valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks · Õrnad, sageli läbipaistvad värvitoonid(roosa, helesinine, sinililla, kuldne) on kantud lõuendile peenete värvivarjunditega · Maalidel kujutab lõbutsavaid seltskondi või näitlejaid
RENESSANSS *Mõiste renessanss tuleneb prantsuse sõnast renaissance 'taassünd', võeti kasutusele Itaalias 14. sajandil. *Hõlmab ajavahemikku 14.-16. sajand. *Nimeta ajastu olulisemaid kultuuri - ja teaduse saavutusi: Maalikunst- Leonardo Da Vinci "Mona Lisa" ja "Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal Arhitektuur- Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skupltuur- Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni Nümfid Kirjandus- 14.-15.saj kirjutised hakkasid rohkem väärtustama meelelist ilu, Boccacio Dekameron Teadus- nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama *Nimeta Ars Nova ajastu silmapaistvaim helilooja ja tema eluaastad. Guillaume de Machaut (1300-1377) * Missugused muutused toimusid kunstmuusika zanrites? Missa- hakati komponeerima missa ordanaariumiosi Motett-13.saj alguses oli kiriklik teos ja sajandi lõpus kuulus
Sümboliks münt, tuvi, jänes Hermes Zeusi poeg, teekäijate kaupmeeste jumal Hermes oli noor ja väle jumalate käskjalg Et tema kulturislikke sümboleid kasutatika teetähistena peeti Hermest ühtlasi teedejumalaks. Teda kujutati sagrli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Artemis Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõiduse jumalanna Apolloni kaksikõde Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis peeti teda kuujumalannaks Sümboliteks nool, oda, hirv Hepaistos Zeusi ja Hera peg, tule-ja sepatöö jumal Zeus viskas ta Olümposelt alla, kui ta püüdis tüli ema eest seista Valmistas relvi ja ehteid jumalatele, lõi ka Pandora Ateena käsitöölised pidasid ka teda oma kaitsejumalaks.
keskmine osa , kapiteel e. ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Gooti stiil: Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. sedaperspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Renesanss: Tuntud on ka tema Pariisi Süütute kaevu reljeefid. Seda kaunistavad graatsilised veekruusidega nümfid. Iga figuur on kujutatud erinevas liikumises, pea kergelt ühele poole keha teisele poole pööratud. Rütmiliselt voogavate riidevoltide alt võib kergelt aimata keha. Klassitsism: 3. Tähe võidukaar Pariisis Tähe võidukaare ehitamist alustati Napoleon I ajal , et ülistada keisri ja tema armee sõjalist vaprust. Tööd kestsid ligi 30 aastat kuna vahetati arhitekte ja muudeti plaane. Kui
Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Sümboliteks olid tuvi ja mürt.Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega.Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Apollon oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Ares on sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Tema vasteks on Mars. Artemis on jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga.Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks.Artemise auks oli Ep...
Zeus andis palvele järele, sest oli neiule maad ja ilma kokku lubanud ning teatavasti ei saa jumal oma sõnast taganeda, ning ilmutas end välgu kujul. Välk tabas Semelet, kes oli juba viljastatud ning ta suri. Zeus ei saanud lasta oma pojal hukkuda ning päästis loote ja õmbles selle oma reie sisse, kus ta kandis Dionysost tolle ilmaletulekuni. Hera ei saanud ikkagi rahu, vaid andis vastsündinud lapse Hermesele, kes pidi ta viima nümfide juurde Nysasse. Nümfid kasvatasid Dionysose üles ning ta sai alustada võitlust oma kohale Olümposel Teine tuntud lugu räägib, et Dionysose vanemad olid Zeus ning allilmavalitsejanna Persephone. Hera ajas armukadedushoos titaanid Dionysost tükkideks rebima, Zeus proovis titaane eemale peletada piksenooltega, kuid jäi hiljaks ning päästa suudeti vaid Dionysose süda. Selle päästjaks loetakse erinevates versioonides Athenat, Rhea, või Demeterit. Zeus lõi südamest Semele üsasse uue loote
Apollon oli vanakreeka valgus- ja päikesejumal. Teda peeti ka ennustusjumalaks. Talle oli mitmes kohas pühendatud oraaklikohti, millest kõige kuulsam asus Delfis. Muusade valitsejana oli ta kunstide, eelkõige luule ja muusika kaitsja, mistõttu tema tunnusesemeks oli lüüra. Kreeklased pidasid teda kauneimaks meesolevuseks. Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusjumalanna. Teda kujutati enamasti lühikeses rüüs, vibu ja nool käes, saatjaiks hirv ja nümfid. Kuna ühe müüdi kohaselt sündis ta oma kaksikvennast mõni hetk varem ja asus kohe Letot venna ilmaletoomisel abistama, siis just sellepärast oli ta rasedate naiste kaitsejumal. Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi vahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Ledaga, kelle juurde Zeus ilmus luigena. Leda lõi ilmale kaks muna. Ühest munast koorusid kaks tüdrukut Helena ja Klytaimestra, teisest aga kaks poissi Kastor ja Polydeukes
Zeus! Kronose valitsemise tõttu pääses maailma kõiksugu kurjust seega näis Zeusi sünd lootuste sünnina ning tema ellujäämine paistis olevat parema maailma eest võitlemise algus. Kõik Kreeta jumalikud tõttasid lapsukesele toeks, kes nägi päevavalgust Dikte mäel. Kõik arvasid et just Zeusi käed vabastavad maailma ahelaist. Nümfid ja metsade drüaadid hoolitsesid lapsukese eest väga hästi. Kõik aga kartsid et Kronos võib kuulda lapse nuttu, seepärast alati kui pisike nutma hakkas tegid Kureedid niipalju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle. Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat. Isegi mesilased tõid Zeusile iga päev oma imemagusat mett. Kits Amatheia tõi aga noorele jumalale kõige rohkem kasu. Ta armastas väikest Zeusi nagu oma tallekest. Ka Zeus armastas Amaltheiat väga.
Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiusas oma vaenlasi(zeusi armukeis ja nende lapsis siis) taga. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Artemis on jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit. Athena
Eurydike Orpheuse naine Eurykleia Odysseuse teenijanna Eurylochos Odysseuse tüürimees Eurystheus Heraklese sugulasest kuningas, kes talle 10 ülesannet andis faiaagid hiiglased, kes võõrustasid Odysseustop Gaia emake maa Geryon hiiglane 6 jala ja 6 käega, kelle Herakles tappis gorgod kolm õde, koletised, üks neist on surelik graiad kolm vanaeite, kelle käest Perseus sai teada, kus elavad nümfid Gyges karjane, kes leidis võlusõrmuse, mida kasutas väärikalt Hades allilma valitseja, Zeusi vend Haimon Kreoni poeg harpüiad vastikud linnud vanaeide peaga ja raisakulli kehaga, kiusasid Phineust Hekabe Trooja kuninganna Hektor kuingas Priamose vanem poeg, Trooja kaitsja Helena Zeuzi tütar, Sparta kuninga Menelaose naine Helios päikesejumal Hephaistos tule- ja sepatööjumal, Zeusi poeg Hera Zeusi abikaasa, kõige vägevam jumalanna
· Kunst sümboliseerib võimu · Caravaggio-keldriluugi valgus, ,,Püha Kristoferi ristilöömine", maalide tegevuspaik võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb poolpimeduses · D. Velazquez-hispaanlane, ,,Philip IV", ,,Õuedaamid" · Rubens-Flandria, ,,3 graatsiat", ,,Amatsoonide lahing", ,,Allegooria rahu õnnistusest", ,,Veinijumal Bachos", ,,Leucippose tütarde röövimine", Rubensi naised, rõvaste toredus ja ehete sära, palju tellimusi, faunid ja nümfid 2)Absolutism · Prantsusmaa · Vana-klassitsism 3)Protestantlik ja kapitalistlik · Holland, Põhja-Saksamaa · Realistlikum suund · Portreemaalid-mustad rõivad, valge krae · Franz Hals-,,Püha Jüri maakaitsepäeva kompanii ohvitseride bankett", ,,malle Babbe ehk Harlemi nõid" · Rembrandt-,,Autoportree Saskiaga", ,,Doktor Tulpi anatoomia loeng", ,,Öine vahtkond", ,,Kadunud poja tagasitulek", alguses rõõmsad, hiljem kurvad,
haavasse natuke sülge. Puugi sülg toimib nagu tuimestusvahend, mis muudab hammustuse valutuks. Kuid samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet. Just puugi süljes võibki olla nakkus, sest teadlaste arvates leidub nakatunud puugil viirusekandjaid süljenäärmetes ja süljes. Üheaegselt võivad puugid olla nakatanud rohkem kui ühe viirusetekitajaga, ehk et samaaegselt võib peremehele üle kanduda rohkem kui üks haigustekitaja bakter, kusjuures vastsed ja nümfid on haigustekitajate olemasolu korral eritistes sama ohtlikud kui täiskasvanud puugid. Haigus Puukentsefaliidi inkubatsiooniperiood on enamasti 7 kuni 14 päeva, võimalik 2 28 päeva. Esimesed haigusnähud sarnanevad gripile. Näiteks palavik, pea-ja lihasvalud. Need võivad mööduda 1 nädalaga, kuid on ka raskemaid juhtusid. Paari nädala pärast järgneb tõsisem haigestumine kas meningiidi, meningoentsefaliidi, entsefalomüeliidi või polüradikulo neuriidina
Artemis (Diana) Artemis oli Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Ta oli jahi-, kuu-, metsa-, abiellumis-, ja nõidusejumalanna. Ta oli üks kolmest Olümpose neitsilikust jumalannast. Ta oli uhke ja julge. Kuna ta oli loomade valitsejanna, seostati teda hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Kuna tema vend oli päikesejumal, peeti teda kuujumalaks. Talle olid pühendatud küpress ja kõik metsloomad, eriti põder. Tema kaaslanna jahil oli titaanitar Hekate. Artemis vastutas naiste surma eest. Tema seos loodusega ja karmus tegid temast ohtliku jumalanna. Tema soosingut püüti võita loomade ohverdamisega. Artemist kujutatakse tavaliselt koos vibu ja nooltega. Hephaistos (Vulcanus)
Antiikkirjandus 1. Seitse maailmaimet: *Giza püramiidid *Halikarnassose Mauseoleum *Aleksandria tuletorn *Zeusi kuju *Artemise tempel *Rhodose koloss (Heliose kuju) *Babüloni rippaiad 2. Kreeka jumalad: *Zeus taeva-ja äikesejumal *Hera abielu kaitsja *Poseidon merejumal *Hades allmaailma ja surnuteriigi valitseja *Demeter musta mulla jumalanna, põllutööde kaitsja *Ares sõjajumal *Hephaistos tulejumal, lonkur, sepp *Athena sõja-ja tarkusejumalanna *Apollon valgusejumal, luule ja muusika eestseisja *Artemis jahujumalanna *Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna *Dionysos veini-ja sigivusjumal *Helois päikesejumal *Hestia kodukoldejumalanna *Hermes Zeusi käskjalg 3....
ANTIIKMÜTOLOOGIA Millest räägivad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“? • Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". • Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised...
ANTIIKMÜTOLOOGIA · Millest räägivad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"? · Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". · Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". · 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised oli...
Kreeka jumalad 12. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti 1. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna. hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid 13. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. muusad. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tema sümbolid on eriti
`'Faust'' See on värsstragöödia mida peetakse Goethe peateoseks. I. osa 1808, II. osa 1832. Ainet sai Goethe 16. Saj legendist. Kirjanik kasutab folkloorile omaseid tegelasi(groomed, nõiad, nümfid, inglid jne..). Teose filosoofiline alus Filosoofia põhiküsimus on teaduse ja mateeria vahekorrast. idealistide arvates on primaarne teadus, mis on loonud kui avastanud mateeria. Materialistic avadavat, et primaarne on mateeria, mille pika arengu tulemuseks on teadus. Faust arutleb filosoofia põhitõe üle ja jõuab järeldusele, et tõeline väärtus on vaid TEGU. Pühendus Goethe kirjutab, et fausti tegelased on teda juba varem huvitanud. Ta on tahtnud neid
· Uuelaadiline ja kõrgetasemeline oli prantsuse renessanssskulptuur . Kuulsaim kujur Jean Goujon (u. 15101568) oli kaastegev Louvre'i ehituse juures tegi lossi nissidesse reljeefe. Prantsuslik peenus + elav loomulikkus. Goujoni naisetüüp = nõtke, pikajalgne, väikese pea ja korrapärase sirge ninaga on taaskasutamist leidnud paljude hilisemate prantsuse kunstnike poolt. Sellised olid ka Goujoni veekruusidega nümfid nn. «Süütute kaevu» reljeefidelt Pariisis. · Prantsuse skulptuuri parimaid jooni esindas ka Germain Pilon. Haaravalt mõjub ta hauamonument kuningapaar Henri IIle ja Firenze suguvõsast pärit Katariina di Medici'ile. · Erandlikult kuulub siia ka 15 saj kespaigas tegutsenud Jean Fouquet. Teda peetakse nii renessanss kui ka gooti kunstnikuks. Olustiku ja massistseene kuj miniatuurid: "Juudi mälestised". 2osaline altarimaal "Meluni diptühhoni tiivad", kus Madonnana on kuj
talle vastutasuks Helena. Parnassos Seal asus Apolloni oraakel. Kentaur Inimese ülakeha ja hobuse kerega ning jalgadega metsikud olendid. Enamasti metsikud, kuid Cheiron oli tuntud headuse ja tarkuse poolest. Kükloop Ühesilmsed hiiglased. Sireen Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga. Saatür Sokkinimesed, ebainimlikult inetud, elasid Paani kombel metsas. Najaad kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. Oidipuse kompleks Poisi armumine oma enda emasse. Kassandra Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada
vanakreeka taevajumal. Gaia esimene laps Uranos paaritus oma emaga,kuid kartes, et järglased jätavad ta vimust ilma, sundis ta neid jääma Gaia kõhtu.Gaia meeleheide muutus varsti vihkamiseks. Ta tegi kuldse sirbi ja veenis oma poega Kronost oma isa kastreerima.Uranos kukutati troonilt ning must veri immitses haavast maasse,kus see tõi ilmale fuuriad ja nümfid. Kronos viskas Uranose genitaalid merre, mille vahust ilmus Aphrodite.
Keskmes Maarja, eraldi ava taustal. Detailne. Koloriit kogu pildi ulatuses sama, ei erista kaugust. Suurus väheneb. Tool kui mosaiik. Ruumi sügavuses vari. Sandro Botticelli (1444-1510) "Venuse sünd" Esimene renessansiaegne mütoloogiline maal Õp.lk.55 BOTTICELLI "Venuse sünd" VEENUSE SÜND (1484) · Firenzes · M- tempera lõuendil · T Veenus (Aphrodite) sünd merevahust. Läänetuul Zephyros ja Chloris (Flora) Nümfid. · S roosid Veenusele pühitsetud, loodi tema sünnihetkel. Armastuse sümbol. Nümf personifitseeritud (elutu mõiste inimese kujul) aastaaeg, kevade sümbol. Lillelised rõivad ajastu mood. Häbelik poos. Lehtede heledad kontuurid sünniga kaasnev valgus. · K kompositsioon sümmeetriline, figuurid dünaamilised. Meeleolu kerge. Õhk liigub. Lained stiliseeritud. Figuurid mahedad, pehme joonega, tuules hõljuvad riided. Koloriit hele ja õhuline.
Algselt töötas ta koos isaga, kuid siis hakkas kardinal Scipione Borghese talle tööde ülesandeid andma 3 Diana rooma jahi-, kuu-, nõidusejumalanna. Kreeka usundis vastad Dianale Artemis. Artemis valitses ööd, võlutalitusi ning kaitses neitsilikku noorust. Ta oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jumalate hulhas oli ta parim kütt. Artemisele olid pühendatud kõik metsloomad, peamiselt kujutatakse Artemist lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid. Kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/bernini/tekst.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon_ja_Daphne_(Bernini) http://et.wikipedia.org/wiki/Gian_Lorenzo_Bernini http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Bernini/index.html http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Bernini/index.html Vaatasin neid 11.01.09 Oli veel paar lehekülge aga ma ei leidnud neid enam. Lisa Pilt
19401942. Max Ernst. Vaikuse silm. 1943. Veidraidobjekte on tulvil Yves Tanguy (1900-1955) maalid. Yves Tanguy. Tulin, nagu lubasin. Nägemist. 1926. Yves Tanguy. Väljaspool. 1929. Yves Tanguy. Äärmuste riba. 1932. Yves Tanguy. Sinine meri. Yves Tanguy. Piiramatu jagatavus. 1942. Yves Tanguy. Minu elu, must ja valge. 1944. Otseselt seksuaalsusele vihjavad Paul Delvaux' (1897-1994) teosed. Paul Delvaux. Roosa lehv. 1937. Paul Delvaux. Suplevad nümfid. 1938. Paul Delvaux. Pygmalion. 1939. Paul Delvaux. Metsa ärkamine. 1939. Paul Delvaux. Merineitsite küla. 1942. Paul Delvaux. Uinuv Veenus. 1944. Sürrealistid ei teinud eri kunstiliikidel vahet, tegeldes kõigega millega taheti. Loodi sõnakunstiteoseid, skulptuurisarnaseid objekte, tungiti tarbekunsti valda. Sürrealistlikuks võib pidada Alberto Giacometti (1901- 1966) skulptuuriloomingut. Alberto Giacometti. Isabel I. 1936. Alberto Giacometti.
Methymnalased otsustasid teha vasturünnaku, kutsusid kokku rahvakoosoleku ja said nõusoleku sõjaretkeks. Kui sõjaretk toimus, oli Daphnis metsas loomadele talveks toitu varumas, Chloe varjas end nümfide koopas, kus ta pajus neilt abi, aga ta võeti ikkagi kinni. Chloe pandi laevale ja methymnalased asusid teele. Kui Daphnis sellest teada sai, läks ta vihasena nümfide koopasse. Algul oli ta hirmus vihane, siis aga jäi ta magama ja nägi unes nümfe. Nümfid lohutasid Daphnist ja ütlesid, et Chloe tuleb homme tagasi. Daphnis läks siis rahuliku südamega koju. Samal ajal methymnalaste laeval lõbutseti. Laev oli ranniku ligidal ankrus. Laeva ümber toimus midagi kahtlast. Ümber laeva käis lahing, aga see oli vaid meelepete. Selle taga oli Paan. Paan käskis Bryaxisel Chloe tagasi viia. Bryaxis oli methymnalaste väejuht. Nii viidigi Chloe järgmisel päeval tagasi. Peagi saabus talv, siis enam ei aetud karja karjamaale
arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli Rooma Veneetsia Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri tö...
· Hermes oli noor ja väle jumalate käskjalg · Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid kasutati ka teetähistena, peeti Hermest ühtlasi teedejumalaks · Teda kujutati sageli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega Artemis · Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna · Apolloni kaksikõde · Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid · Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis teda peeti kuujumalannaks · Sümbolid nool, oda, hirv Hephaistos · Zeusi ja Hera poeg, tule- ja sepatööjumal · Zeus paiskas ta Olümposelt alla, kui ta püüdis tülis ema eest seista · Valmistas relvi ja ehteid jumalatele, lõi ka Pandora · Ateena käsitöölised pidasid ka teda oma kaitsejumalaks Muud uskumused: Inimkond: 9
Lillemüüdid: Narkissos, Hyakinthos, Adonis Arvati, et lilled on jumalate poolt loodud, et nad väljendasid nende abil oma loomingut. On üks selline lugu, et Zeus lõi nartsissi, et aidata Hadest Demeteri tütart Persephonet püüda, sest oli temasse armunud. Ühel päeval oligi Persephone oma kaaslastega Enna orus lilli korjamas ning seal kasvasid krookused, roosid, iirised ja hüatsindid. Järsku hakkas Persephonele silma üks erakordselt veetlev õis. Järsult tekkis veel sadu õisi juurde ja vaatepilt oli lausa hurmav. Ta oli korjamisega juba pisut teistest eemal ja ei suutnud ilusatele õitele vastu panna. Järsult avanes tema ees maapõu, kust sööstis välja kaarik süsimustade hobustega. Seal oli Hades, kes tõmbas Persephone ka kaarikusse. See pole ainus lugu nartsissist, on ka teine müüt, mis on sama maagiline. Selle peategelaseks on ilus noormees, kelle nimi oli Narkissos. Ta oli väga ilus ja paljud ihaldasid teda endale. Üks kurb juhtum oli ühe...
Arvatakse, et kreeklastele meeldis vein nii väga, et nad tahtsid veini kummardada, kuid selleks oli vaja jumalat, kes veini sümboliseeriks. Selleks jumalaks sai Dionysos, kes on veel ka sotsiaalsuse ja hüvede jumal. Dionysose nimi võib tähendada Zeusi poega, kuid üldiselt on nime tähendus segane. Nime esimene silp ,,Dio-" võib tähendada Zeusi, mis genitiivis on Dios. Nümf, kes Dionysost imetas oli kreeka kirjanike jaoks Nysa. Nysa võis tähendada ka mäge, kus nümfid ta enda hoole alla võtsid. Ta on tuntud ka teise nime all ja selleks on Bakchos, mis sümboliseerib Dionysose märatsevat ja ohtlikku külge. Lisanimi Lysios tähendab vabastavat. Vabastaja tähendus tuleb Dionysose kultuses olulisest ekstaasi mõistest. Dionysose järgijad joobusid veinist ning olid hullunud. Kreeklastele tähendas ekstaas inimese hinge lahkumist ajutiselt kehast ning jumalaga asendumisest. Keha võttis üle jumal, kes märatses ja inimhing oli justkui vabanenud
Ta ei karda midagi, sest armastus on tema kõrval. Aristaios on meeleheitel ning Saatür naerab tema ning tema naeruväärse välimuse üle. Kuid ka Veenus ei anna alla, ei anna alla enne kui Euridice kuulub kellelegi teisele, kas elusalt või surnult. Kui pruut tantsib Nümfidega, saadab jumalanna ussi Euridicet hammustama. Kõik peale Aristaiose jooksevad paanikas laiali, kuid Euridice põlgab Aristaiose taas ära. Nümfid nutavad sõbra kaotuse pärast ja viivad ära ta surnukeha. III vaatus Orfeus ei suuda suurest kurvastusest iseg nutta. Halastamatu Parka kinnitab Orfeuse pruudile osaks langenud kurba saatust. Veenus ja Saatür kohtavad juhuslikult Aristaiost, kes on mõistuse kaotanud. Kord arvab ta, et on hunt, siis uss, draakon, merekoletis. Saatür ja Veenus laulavad temaga koos mõttetut riimikest. Vahepeal on Orfeus leidnud tee allilma ning soovib kohtuda Pluuto ja Proserpinaga
Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfi, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. Nümf Sageli olid kreeklaste kujutluses need olendid naisssoost ega olnud inimestele ohtlikud, neid võib võrrelda Põhjamaade haldjataridega. Neile anti erilisi lisanimesid selle järgi, kus nad elasid (Oreaadid mägedes, drüaadid puudes ...). Nümfid seltsisid meelsasti teiste loodusjumalustega,. Nad erinevad teistest loodusjumalustest selle poolest, et on surelikud. Puunümfid, näiteks, elasid vaid senikaua, kuni elas nende puu, teised nümfid võidis elada kuni tuhat aastat. Kentaur Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Neid esineb suhteliselt vähestes müütides ja lugulauludes. Nad on oma olemuses täiesti vastandlikud. Nende hulgas
.............. 9 Tartaros......................................................................................................................9 Sireenid...................................................................................................................... 9 Loodusjumalused.......................................................................... 10 Daimonid..................................................................................................................10 Nümfid......................................................................................................................10 Muusad.....................................................................................................................10 Kentaurid ................................................................................................................ 10 Müütilised loomad......................................................................... 11 Sfinks...................
Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Artemis (Diana) oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Kultus sarnanes paljus puukultusega. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjaiks oli nümfid. Kuna vend oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks ja samastati tihti Selenega. Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu- ja viljakusejumalannana. 7 Peeti ka abielusõlmimis- ja sünnitusjumalannaks. Kujutati enamasti lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid. Oli antiigi lemmikjumalanna. Hades (Pluto) oli allmaailma sünge kuningas, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
