Jürka Kannatlik -> Ants Töökas -> Põrgupõhja Hooliv -> Riia Aus -> kirikuõpetaja Usaldav -> Ants Järjepidev -> Põrgupõhja Endasse tõmbunud -> kõik ümbritsevad inimesed Julge, kartmatu -> karud Juhm, ohmu -> Ants Kergeusklik -> Ants Truu <-> truudusetu Kangekaelne -> õndsus Lisete Nõudlik -> Põrgupõhja Truudusetu -> Jürka ja sulane Kangekaelne -> Juula ja kaksikud Juula Töökas -> koduabiline Hooliv -> lapsed Truu -> Jürka Usaldav -> Jürka Heasüdamlik Kaval-Ants Omakasupüüdlik -> Jürka Ahne -> Jürka Kahepalgeline -> Jürka Valelik -> Jürka Abivalmis -> Jürka Kõrk, üleolev -> parem, suurem, ilusam Kartlik -> Jumal Veenev -> Jürka Manipuleeriv -> Jürka
Sammaltaimed Okaspuud Tunnused: Kuusk - Puuduvad õied - Võra koonusekujuline - Puuduvad juured, asemel risoidid - Juurestik maapinnalähedane - Puuduvad juhtsooned - Nõudlik mullaviljakuse suhtes - Puuduvad tugikoed - Talub varju - Saastetundlikud - Okkad paiknevad ühekaupa ümber oksa - Turva teke - Käbi - Omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga Mänd - Kasvavad väga madalaks. - lagedal- vihmavarju kujuline, madal metsas - laiem võra , okslikum
ennastsalgav. Kergesti allaandev, liiga rahulik, kohati valelik, võimeline reetma, saatuse mängukann, laisk, kapriisne, iseteadev, isekas, unustab kiiresti. Skorpion (24. oktoober - 22. november) Tugeva iseloomuga, tahtejõuline, praktiline, intensiivse eluga, töökas, julge, õiglane, aus, sõltumatu, mõõdukas, rahulik, kirglik. Üleolev, kinnine, karmi loomusega, mõistatuslik, kättesaamatu, kergesti ärrituv, liiga nõudlik, võibolla teiste jaoks hukutav. Ambur (23. november - 21. detsember) Seiklushimuline, rüütelik, eelarvamusteta, lahke, tasakaalukas, filosoofiline, elujõuline, köitev, tundeline, töökas, organiseeriv, hoolas, sportlik. Ebastabiilne, ohjeldamatu, primitiivne, endassesulgunud, pika vihaga, umbuslik, mässumeelne, pidevalt muutliku meelega. Kaljukits (22. detsember - 20. jaanuar)
Matilde oli paljunõudev ja tahtis et Sander keerleks ainult tema ümber. Sander oli see-eest aga laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. 2. Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt . Samuti iseloomustavad remargid selles teoses tegelase olekut, hetkeseisundit ja käitumist. 3. Vana Vestman Tark ja kriitiline kõige ja kõigi suhtes ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Tema kõnelaad oli suhteliselt otsekohene ja nõudlik. Teised tegelased suhtusid temasse erinevalt - kord positiivselt, kord negatiivselt. Ta nägi välja vana ja kõndis ringi hõbenupuga kepiga. Matilde Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Suhtus teistesse positiivselt ja samuti temasse. Vaimne tase oli tavaline. Pani oma sõna maksma. Laura Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi . Lonkas paremat jalga. Piibeleht oli temasse armunud ja tahtis teda naiseks võtta
Kapsad Spargelkapsas · E. prokkoli kapsas on 1.a · Sarnaneb lillakapsale aga on vitamiinirikkam · Moodustab lillkapsast hõredamat õisiku · Vajab toitainete rikkast mulda ja komposti · Optimaalne kasvutemperatuur on 18-20C · Taimed kasvatatakse ette Nuikapsas · On külakindel kultuur · Toiduks tarvitatakse varasvilja · Vajab palju niiskust · Taimed kasvatatakse ette · Mulla suhtes pole nõudlik · 2.a Rooskapsas · Noorim kapsa kultuurvorm · 2.a · Ühel taimel 20-70 kaelapunga (kapsapeakest) · Toiduks tarvitame kaenlapungi · Väga nõudlik kultuur · Talub kuni -10 C Hiinakapsas · 1 või 2 a. taim · Ristõeliste sugukonda · Lehed kähardunud · Toiduks tarvitatakse lehti · Sobivam temp 18-20C · Eelistab Liivmuldseid, sügavalt haritud · Külmakartlik kultuur · Sisaldab palju nitraate Valgepeakapsas
Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket Korista, kui pea on kõva
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Abiootilised tegurid Temperatuur- külmakindel Valgus- valgusnõudlik Muld- mullastiku suhtes nõudlik Tuul- aitab tolmelda Biootilised tegurid Parasitism- haavtaelik tekitab südamemädanikku Herbivooria- oksad ja haavakoor on toiduks kitsedele, jänestele, hiirtele Kommensialism- haavapuu õõnes pesitsevad mitmed linnud ja pisemad imetajad Konkurents Antropogeensed tegurid Ulatuslikud metsaraied. Haaba raiutakse maha ning kasutatakse tselluloositööstuses ja rohkesti kütteks, samuti tuletikutööstuses. Haaba kasutatakse ka ilupuuks. Muld Haab on mullastiku suhtes väga nõudlik
Piibelehe oma. Lõpus jääb ta naguinii kõigest ilma ja saab häbi ja alanduse osaliseks. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt. Remargid iseloomustasid teose tegelase olekut, käitumist ja hetkeseisundit. 3. Iseloomustage tegelasi. VESTMAN- Ta oli tark, kriitiline, enesekindel ja härrasmehelikku käitumisega ärimees. Kõnelaad oli erinevate inimestega muutuv, kuid otsekohene ja nõudlik. Äripartneritega ja tütardega mahedal toonil, Sandriga karmilt. Teised tegelased suhtusid temasse lugupidavalt. Ise ta aga suhtus ainult oma tütardesse ja Piibelehesse hästi. Välimuselt nägi vana välja, kuid nagu rikkale inimesele kohaselt kandis ta kallist ülikonda ja oli kammitud. Tundus vaimselt keskpärane. SANDER- Sõbralik ja abivalmis. Käitumine on hea, aga vihastades muutub agressiivseks. Oskas valida igas olukorras erinevat kõnekeelt.
reguleerimine. Niiskuse puudusel nõrgeneb fotosüntees, aeglustub kasv, väheneb saak ja selle kvaliteet. Transpiratsioonikoefitsient on veehulk, mida taim kulutab ühe ühiku kuivaine moodustamiseks. Kõigi kudede ülesehitamiseks kulub 0,2% vett, ülejäänud 99,8% läheb transpiratsiooniks. Niiskuse suhtes kõrge nõudlikkusega on keskvalmiv ja hilinepeakapsas, rooskapsas, pekingi kapsas, rabarber, redis, rõigas. Natuke vähem nõudlik on peet, veelgi vähemnõudlikud on porgand, petersell, tomat, paprika. Kõige vastupidavamad on arbuus, melon, kõrvits, mais, aeduba (tugev juurestik, mis imab hästi vett ja tarbib seda säästlikult). 6) Õhk Normaalne õhk sisaldab 78% N, 21% O2, 1% veeauru, 0,03% süsihappegaasi ja veel väikestes kogustes erinevaid gaase . 7) Tuul Mõõdukad õhuliikumised mõjutavad taimede pikkus- ja paksuskasvu ja
Puud ja põõsad Jaana Koplimaa Agnes Möldre Ea51 LEPP • Leppasid Eestis on kahte liiki: HALL LEPP SANGLEPP Hall lepp • Varjutaluv võsapuu • Kõrgus – 15-25m • Kasvab kiiresti, sageli mitmevõsaline • Eluiga – 50-70a • Kasvukoht- metsaservades, kuuse- segametsades ja endistel lagendikel • Leht – terava tipuga ja matt • Mullasuhtes pole nõudlik ja ise rikastab mulda. • Ei ole haljastuses palju kasutatav Õied Hall lepp õitseb märtsis või aprillis Emasõied Isasõied on on palju urvakujulise väiksemad d ja ja punakad rippuvad, käbikesed – punakaspru valmides on
endistel lagendikel. Ka lehe järgi on teda kerge oma suguvennast eristada. Halli lepa leht on terava tipuga ning matt, sanglepa lehe tipp oleks nagu ära hammustatud ning leht on läikiv. Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks. Õied ja hiljem valmivad käbid on aga üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud
· Kasvuaja pikkuse järgi: Varajased 75-90 Keskvarajased 85-100 Keskvalmivad 95-110 Hilisepoolsed 105-120 Hilised 115-140 · Haiguskindluse põhjal: Vähikindlad Lehemädanikukindlus · Kasutusotstarbe järgi: Söögikartuli sordid Söödakartuli sordid Tööstuskartuli sordid - Universaalkartuli sordid Kasvunõuded · Soojuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Kartulimugulad hakkavad idanema juba 30C juures. Optimaalne idanemistemperatuur 130C. Kartulipealsete normaalseks kasvuks vajab 19 kuni 210C sooja. Kartulitõusmed kahjustuvad juba -20C juures. · Valguse suhtes on kartul väga nõudlik kultuur. Vähese valguse korral taimik venib välja saak jääb madalaks. · Niiskuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Vajab rohkesti niiskust õitsemise ja mugulate moodustumise ajal.
· 1970-1973 ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht · 1970-1975 Noorsooteatris muusik · 1975-1991 muusikaala juhatajana · Al.1991 Eesti Muusika- jaTeatriakadeemia õppejõud · Al. 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees Mõjutajad · Noorsooteater · Leelo Tungal ja Juhan Viiding · Priit Pärn (tema joonisfilmid) Looming · Suur osa loomingust on lastemuusika · Kaunistusterikas meloodia · Äratuntav ja isikupärane harmoonia · Nõudlik rütmika · Tehniliselt raske · Muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele Zanrid ja tähtsamad teosed · Muusikalid, filmi- ja teatrimuusika · Tähtsamad teosed nt: ,,Kümme neegrit" ,,Vaid see on armastus" ,,Rahalaul" ,,Kodulaul" ,,Päikeseratas" Kiigelaulukuuik · Olav Ehala vokaalansambel · kujunes 80ndatel · Kuuiku kõige suurem sõber - helilooja- klaverisaatja-konferansjee Olav Ehala. · 3 CDd: "Siidiplaat" 1995, Olav Ehala
2008 Hiina US A T ürg i Ind ia Eg ip tus KAS TEADSID? Ee s tis tunti to m a tit ve e l 2 0 . s a ja nd i a lg us e s ki vä h e Juure s tik tung ib kuni p a a ri m e e tri s üg a vus e le ja võ ib la iud a kuni 1 ,5 m ka ug us e le va rre s t TOMATI VILI KURK (Cucumis sativus) Päritolumaaks PõhjaIndia Idanemine algab 1215 kraadist Optimaalne temperatuur kasvuajal 2030 kraadi Vajab niisket ja viljakat mulda Kasvab soojas parasvöötmes On sooja nõudlik Vajab rohkesti niiskust Ei vaja palju valgust SUURIMAD TOOTJAD Ma d a lm a a d P o o la His p a a nia Kree ka Bulg a a ria KAS TEADSID? Kurg is o n üle 9 0 % ve tt KURK HERNES (Pisum sativum) Päritolumaaks VäikeAasia Vajab parasniiskeid ja mõõdukalt tihenenud liivsavi ja saviliivmuldasid Kasvab soojas parasvöötmes On valgusnõudlik Talub lühiajalist kuivust, kuna juurestik on sügaval ma sees (kuni 1m)
PÄRN PILDID TUNNUSED · Lehtpuu · Kõrgus kuni 30-35 m · Vanus kuni 300-400 a, sageli ka kuni 600 a · Õisik on 3-11 õiega · Putuktolmleja · Kuulub taimede hulka KASVUPAIK Sega- ja lehtmetsades, rohkem salumetsas ja puisniitudel. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda. Meie lehtpuudest parima varjutaluvusega. Täiesti külmakindel. RAHVAMEDITSIIN · Pärna kasutati ärevuse peletamiseks · Õied teena on kõige sagedamini kasutatud raviks nohu korral, köha, palavik, kurguvalu, erinevad infektsioonid ja põletikud, kõrge vererõhk, peavalu ja isegi epilepsia. · Paljusi neid meetodeid kasutatakse ka tänapäeval. MILLISEID TAIMEORGANEID KASUTATAKSE? · Õied · Lehed KORJAMINE JA SÄILITAMINE
• kuni 4 detsimeetri pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad • lehed on punased • õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel Kakaopuu vili: • paksu koorega • kurgikujulised või kerajad • 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused • kollased, rohelised, pruunid või punakad • viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba Kasvutingimused • kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel Vajab: • palju valgust • sooja kliimat • palju niiskust Leviala Looduses • Kesk- ja Lõuna-Ameerikas Istandused • Brasiilias • Lääne-Aafrikas • Kagu-Aasias Saadused • peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned-neist valmistatakse: • kakaovõid • kakaopulbrit • kakaod • šokolaadi • õitest valmistatakse jooki, mis aitab väsimuse vastu
KOONDLAUSE TÜÜBID 1. SIDESÕNATA KOONDLAUSE Õunad, prinid, ploomid on puuviljad. 2. SEMIKOOLONIGA KOONDLAUSE Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). 3. SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Keegi ei soovinud õunu ega prine. 4. VASTANDAVA, KOMA NÕUDVA SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Tüdruk on arg, aga nõudlik. KOKKUVÕTUFRAASIGA KOONDLAUSE 5.Kooloniga Klassis olid kõik kolm poissi: Rein, Jüri ja Tiit. 6. Mõttekriipsuga Autod, bussid, trammid need sõiduvahendid sõidavad linnas. 7. SIDEKRIIPSUGA KOONDLAUSE Armastan üle kõige kartuliputru ja salatit. KORDUVAD TÄIENDID: 8. Erilaadilised täiendid Ostsin pehme kollase mütsi. 9. Samaliigilised täiendid Rohelised, kollased, punased pluusid rippusid nööril. KORDUVAD MÄÄRUSED: 10. Samamahulised määrused Jaanipäeval, 24
• 14 000 aastat • 16. sajand leitud kultuuritaim • Hispaanlased tõid euroopasse • Eestis 18. sajandi keskpaik Sordid • Ants, Granola, Varajane kollane – Hea pudrukartul • Toscana, Granola, Ando – Hea keedukartul • Anti, Birgit, Gala – Hea praekartul • Campina, printsess – Hea salatikartul • Secura, Red lady, Romera – Hea ahjukartul Kasvatamine • Üle maailma • Parasvöötmes • Valgusnõudlik • Niiskuse suhtes nõudlik • Soojus Haigused ja kahjurputukad • Eestis 1965. a • Bakter; seen; viirushaigused Kasutamine • Toit- ja loomasööt • Tärklis; piiritus; siirup; • Ilutooted, erinevad näomaskid Toiteväärtus ja keemiline koostis • Vesi • Kuivaine • Ekstraktiivained • Toorproteiin • Rasv • Toorkiud • Tuhk Huvitavad faktid • 2009. aastal 329,5 miljonit tonni • 18.3 miljonit hektarit • Hiina, India, Venemaa Kasutatud kirjandus
oma vanemate moodi käituvad ja korduvalt samas ämbris kolistavad. Tihti seavad vanemad oma lastele kõrgeid ootusi ja tingimusi, millele mitte vastates pole nad ema või isa arvates piisavad. Tihti ei märgata lapse tõelisi soove või tugevusi, vaid püütakse neis kunstlikult tekitada huvi vanematele sobivate tegevuste vastu. Nii võib juhtuda, et täiskasvanuks saades ollakse rahulolematu ning enda ja oma kaaslase suhtes liialt nõudlik. Ja kuna me jääme oma vanematele lasteks nende elupäevade lõpuni, ei pruugi lakata vanemate vajadus õpetada õigesti elama ka siis, kui juba oma elu elame. Kui inimene on enda ja oma kaaslase või laste suhtes liialt nõudlik, seab ta neile tingimusi, mille piisavalt kiire mitte täitmise korral tekivad suhetesse pinged, mis võivad halvimal juhul viia lahku minemiseni. Ka see, kuidas me suhtume oma kaaslasesse täna, on saanud alguse meie vanemate omavahelisest läbisaamisest
klõpsake ikooni Brasiilia sugalill Võrumaa Kutsehariduskeskus LHp11 Triin Samon Brasiilia sugalill on pärit LõunaAmeerikast, toataimena kasutatakse hübriide. Sugalill kuulub marantaliste sugukonda ja tal on sarnased hooldustingimused nagu seda on marantal ja tiigerlehikul. Sugalillel on väga huvitava mustriga lehed. Valguse poolest pole sugalill väga nõudlik, seega saab teda asetada aknast eemale, mis teeb selle taime sobilikuks ka kontorisse. Hooldusjuhend Brasiilia sugalill vajab suvel rohket kastmist, talvel tuleks teda aga vähem kasta. Samuti vajab taim kõrget õhuniiskust, seega tuleb teda regulaarselt veega piserdada. Kui piserdada pole võimalik, siis tuleks ta asetada niiske liivaga täidetud alusele või siis samblale, mis mõlemad aitavad hoida õhuniiskust. Kastmise juures on oluline jälgida, et peale kastmist poti alla vett
· Papagoid, nagu kõik linnud, on räpakad ja lärmakad ning mõned neist ei pruugi iial rääkima hakatagi! · Papagoid on sotsiaalsed ja vajavad palju tähelepanu. · Nad vajavad pidevalt ka uusi mänguasju, sest nende kannatamatu iseloomu tõttu hakkavad asjad kiiresti tüütama. · Aara vajab igapäevast tegelemist, kõige vähem 30 minutit kuni 1 tund tuleb iga päev nendega mängida. · Aaradel on äärmiselt nõudlik toidureziim, nad toituvad kõiksugustest puuviljadest, seemnetest ja mitmesugustest pähklitest ning nende toidulaud peab olema värske ja pidevalt varieeruv. · Suured papagoid võivad elada kuni 70aastaseks, seega on tegemist tõelise abieluga inimese ja linnu vahel, mis nõuab täielikku pühendumist!
ELULUGU Isa surm Puhtusekultus Moskva Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei Vangistused Maalikunsti, skulptuuri, arhitektuuri kool D.Burljuk TeosteST Linn Inetud inimesed Inimesed, kelle huvideks söömine, joomine, karjumine, räuskamine Rahvamassid Sõnakasutus ülbe ja julge (õrnus ja kaastunne) Palju metafoore Oma loodud sõnad Oma näolisus Teostest Erakordne suurus Jumalasse suhtumine nõudlik Lilja Birk Tunnetest kirjutades halastamatu, salvav / õrn, haavatav Põnevate, meeldejäävate piltide loomine Romantilise poeesia kõrvaleheitmine > poliitilised sündmused mustvalge Lääneelu pahelisus TEOSTEST Esikkogu ,,Mina" (1913) Luuletus ,,Kõrini" Luuletus ,,Viiul ja veidike närviliselt" Poeem ,,Pilv pükstes" (1915) õp. al. lk. 56 Poeem ,,Selgrooflööt" (1915) õp. al. lk. 71 Poeem ,,Armastan" (1922) õp.lk.78
Speltanisu toiteväärtus on kõrgem kui tavalisel nisul. Speltanisus on palju B-grupi vitamiin, aminohappeid. Sisaldab küll gluteeni, aga vähem kui tavaline nisu ning see on üldiselt talutav ka allergikutele. Speltanisul on kõrge proteiin ja kleepvalgu sisaldus, kuid tavalise pärmisaia tootmiseks jääb sellest väheks. SPELTANISU KASVATAMINE Tavanisuga võrreldes on speltanisul sügavam juurestik, mullasuhtes on ta vähem nõudlik ning ka põuakindlam. Peamiselt kasvatatakse speltanisu mahetootmises. Hektari saak on üldiselt 2- 3,5 t/ha, sõltuvalt sordist ja talvitumistingimustest. Tera on kaetud tihedalt liibuvate sõkaldega, seetõttu on speltanisu väga haiguskindel. SPELTANISU OSAKAAL MAHEPÕLLUMAJANDUSES SPELTANISU KASUTAMINE Speltanisu on hea toiduaine meie igapäeva lauale, kuna varustab meid mitmete vajalike toitainetega. Speltajahu sobib
Kornilov, Andres Müürisepp, Sääsk 1. Sissejuhatus Dekoratiivtapeetidega on seinu kaetud juba sajandeid. Tänapäevase dekoratiivtapeedi aluskiht on paberist, mille peale on kleebitud kootud mustriga kangas või kangakiud. Aluspaber on üle trükitud värviga. Tekstiilina kasutatakse villa, dzuuti, puuvilla, siidi, lina ja kunstkiude. Selline tapeet tekitab eriti sooja ja rahuliku miljöö. Seinale liimitakse seda nagu tavalist tapeeti. 2. Nõudmised Dekoratiivtapeet on väga nõudlik: ei salli liigset niiskust, õhu niiskustaseme kõikumist, puudutamist ja pesta seda ei saa. 3. Iseloomustus Dekoratiivtapeet on umbes sama vastupidav nagu pabertapeet. Mõned dekoratiivtapeedid on valguskindlad, see tähendab, et ei pleegi ära. Dekoratiiviga võib katta ka vaid ühe seina. Põhjus, miks mitu korda kallimat tekstiili eelistatakse tavalisele tapeedile, on tekstiilile omane naturaalne struktuur ja värvigamma, mis muudab seinapinna elavamaks ja vahetumaks
(õpetajatele sarnaseks) ning vend on talle ilmselt palju õpetanud. Järeldused Isiku jaoks on olulised haridus, edukus, teadmised ja saavutused. See on üsnagi tavapärane nähtus, sest väga paljude jaoks on see tähtis. Märkimisväärne on aga näiteks see, et ema ja õnnelik inimene asuvad vaadeldavast patsiendist pigem kaugel. Ema asub üsna lähedal ülemusele ning ka õnnelikule ja haletsetud isikule. Võimalik, et ta ema on üleolev ja/või väga nõudlik, et asub ülemusele lähedal. Sellest võib järeldada, et tema suhted emaga ei ole kõige paremad või soojemad. Samuti jäävad sõprussuhted temast pigem kaugele ning lähedal patsiendile asub hoopis eks-sõber. See võib tähendada, et ühe konkreetse sõprussuhte lagunemise tõttu tunneb ta, et sõbrad ei olegi talle mõeldud (aga endine sõber on tema jaoks ikka oluline/lähedane tegelikult).
Eestis kasvatatakse peamiselt suvivikki ehk kurehernest (Vicia sativa), vähem talivikki ehk põld-hiirehernest (V. villosa), harilikult segatises Loomad ei söö vikki nii meelsasti kui hernest, sest vikk sisaldab vitsianiini, mis on mõru maitsega ja loomadele suures koguses isegi mürgine SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED Muld- liivsavimullad Väetamine- orgaaniline väetis Külvivorm- külvatakse 3-4 cm sügavusele, seemet külvatakse 35...70 kg/ha, sõltuvalt seemne suurusest KASUTAMINE Hea jõusööt piimakarjale Haljassööt Silo valmistamiseks TALIVIKK EHK PÕLD- HIIREHERNES ISELOOMUSTUS
Kasvamine • Alustab kasvamist +3 kuni +5°С juures • Kui 10 cm paksune mullakiht on +7 kuni +10°С soe, ilmuvad tõusmed 7-10 päevaga • Öökülmi -5 kuni -6°С taluvad tõusmed hästi • Peale tõusmete ilmumist kasvab ja areneb normaalselt temp. +17 kuni +19°С juures • Lääts ei vaja tolmeldajaid, vaid tolmlemine toimub suletud õie sees • Seemnete valmimise ajal on vajalik +19+20°С • Seemnete paisumise ja idanemise ajal on lääts niiskuse suhtes nõudlik • Seemned säilitavad idanemisvõime aastakümneteks • Tavaline põllutaim on lääts Indias, Bangladeshis, Hiinas, Türgis, Süürias ja Kanadas • Enim kasvatatakse Vahemere maades, Indias ja Lähis- Ida piirkonnas Sordid • Erinevad taime kõrguse, seemne suuruse ja värvi poolest • Tuntakse rohelisi, pruune ja punaseid läätsi • Pruunid ja rohelised läätsed vajavad pehmeks keetmiseks 1h, punased läätsed 20–30 min. Tänan kuulamast!
Päevalill on pärit Ameerika mandrilt, täpsemalt Lõuna-Ameerika preeriatest. Ameerikas käinud hispaanlased tõid 1510. aastal päevalille Euroopasse. Päevalillede perekonda kuulub umbes 70-80 liiki Looduslikult on levinud peamiselt Põhja Ameerikas. Harilikku päevalille kasvatatakse peamiselt Euroopas ja Lõuna Ameerikas tööstustaimena, Eestis aga vähesel määral. KASVUKLIIMA Soe ja päikseline kasvukoht. Ei vaja palju niiskust. Mulla suhtes pole nõudlik, kasvab hästi nii liivastel, kui savikamatel muldadel. Kasvab parasvöötme ja sammuti ka lähistroopilise kliimaga aladel. Optimaalne temperatuur kasvuks on 21-26 kraadi. KUIDAS KASVATATAKSE JA SAAGIKUS Külv viiakse läbi aprilli lõppus- mai alguses avamaale, jäteks vaheks 20- 30 cm. Päevalille seemnete külvisügavus on 2- 3 cm. Idanemistemperatuur 16 kraadi. Annab ühe saagi aastas. MILLEKS KASUTATAKSE
Miina Härma (1864-1941) (aastani 1935 Hermann) Sündis 1864 Raadi vallas Kõrve külas ja suri 1941 Tartus. Esimene Eesti naishelilooja, organist ja muusika õpetaja. Oluline oli tema töö muusika õpetahana Tartus tütarlaste Gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaator. Sündis koolmeistri peres ja tema lapsepõlve mõjutas ärkamis aegne rahvus romantiline vaimsus,-Jannseni ja Karl August Hermann (nad ei ole sugulased). K.A Hermanni soovitusel astus Peterburi konservatooriumisse, mille lõpetas oreli erialal. Peterburgi asutasJaani kiriku juurde (eestlaste oma kirik) lastekoori. Aastast 1894 on tagasi Tartus, asutas Härma segakoori ja oli selle dirigent sensatsioon! Koor tõusus väga kõrgele tasemele. Härma oli väga nõudlik peensustes. Esitas oma loominkut ja püüdis võidelda üle levinud saksapärase muusika vastu. Oli esimene, kes sõitis kooriga Eesti väiksematesse linnadesse ja küladesse. Juha...
14. Produtsent on: a) tippkiskja b) 2. astme tarbija c) tootja d) lagundaja 15. Kõige pikem lagunemisprotsess on: a) piimapakil b) õllepurgil c) paberil d) apelsini koorel 16. Kompostimiseks sobib: a) tuhk b) toidujäätmed c) plastmass d) klaas 17. Eestis on tähtsal kohal: a) looniidud b) nõmmemetsad c) rannaniidud d) oligotroofilised järved 18. Keskmiselt saab ühest täissuurusest puust ... paberit: a)1 kg b) 10 kg c) 70 kg d) 700 kg 19. Mänd on valguse suhtes: a) vähenõudlik b) nõudlik c) varjutalulik d) ülimalt nõudlik 20. Stenohaliinne liik on: a) mudatigu b) balti lamekarp c) põisadru d) pilliroog II: Täida lüngad! 1. Surnud orgaanilise aine lagundajad on ..................... . 2. Ökosüsteem koosneb ..................... ja ...................... . 3. Iga toiduahel algab .................... ehk .................... . 4. Laia areaaliga liigid on näiteks .................... ja .................... . 5. ...................
usun end seda ka oskavat. “ Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Olav Ehala lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970–1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970–1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana.
Paiknevad püstiselt ja kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja ning on pöördunud aluse suunas. Käbid valmivad septembris-oktoobris ja varisevad kohe koos seemnesoomustega. Seemned piklik-kolmnurksed, helepruunid, läikivad, suure seemnetiivaga. Kasvutingimused: külmakindel, eelistab kõrge õhuniiskusega talvesid. Tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Nõudlik mullaviljakuse suhtes, tahab värskeid liiv savimuldi. Väga varjutaluv. Sammasjuurestikuga väga tormikindel puu. Eluiga 300-500 aastat. Kasutamine: Puitu kasutatakse nii sae- kui paberitööstuses, heade resonantsiliste omaduste tõttu kasutatakse ka muusikariistade valmistamiseks. Vaigust toode takse tärpentini ja okastest nuluokkaõli, mida kasutatakse
,,Kodumaine viis" Kuldne sügis pillutab lehti, ojad vulisevad rõõmselt, loodus hääbub vaikselt ja rahulikult. Saabub talv ja jäätnud on maa, vesi ning hinged, Kõik vaikselt vaub talveunne. Kodus on olla hea, süda on rahul, kodu on südamelähedane paik. 4. Iseloomusta Heino Elleri õpetamismetoodikat. Nimeta tema tuntumaid õpilasi. Heino Eller oli õpetamismetoodika reeglid enda jaoks paika pannud.Ta hindas iga õpilast erali ja säilitas õpilase individuaalsuse. Eller oli nõudlik nii enda kui õpilaste vastu, suunates viimistlus tööle. Ta nõudis õpilastelt, kõik, mis on noodipaberil peab olema väga põhalikult tehtud. Range oli Heino nii komponistide, muusikatedlaste kui ka interpreedide kasvatamisel. Heino Elleri tuntumad õpilased: Eduard Tubin, Olav Roots, Eduard Oja, Alfred Karindi, Karl Leichter, Villem Kapp, Kaljo Raid, Uno Naissoo, Jaan koha, Arvo Pärt, Lepo Sumera ja Valter Ojakäär. Agnes Aruoja
Pilt 1 Iseloomustus (Helianthus) korvõieliste sugukonnast Päevalille perekonnas 52 liiki, looduslik levila Põhja-Ameerika Perekonnas üheaastased, mitmea astased rohttaimed Enamasti 1 kuni 2 m kõrgused Lehed suured, südajad Õied alates 10 cm kuni 40 cm-ni, värvivalik säravkollasest kuni Pilt 2 tumepruunini Venemaa, USA, Argentiina Kasvukoha valik Eelistab sooja ja päikesepaistelist kohta Mullaviljakuse suhtes pole päevalill nõudlik Kasvab nii liival kui ka savil Niiskuse suhtes tundlik Kurnab mulda (4-5 a vahet) Külvisügavus 2-3 cm Õitseb sügisel esimeste öökülmadeni Pilt Tuntumad esindajad: harilik päevalill ja maapirn kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas toidukultuuri ja dekoratiivtaimena Pilt 5 Pilt 6 Kasutamine päevalilleõli (õlikultuurina)
http://www.diislikeskus.ee/images/leppkonteiner.jpg 1)Haab võib kasvada kuni 40 meetri kõrguseks. 2)Haab elab umbes 100 aastaseks. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/haab.jpg Haab kasvab peamiselt salu- ja lodumetsades, aga ka teiste metsakoosluste servadel. Kliima suhtes on vähenõudlik, täiesti külmakindel. Valgusnõudlik, mistõttu laasub kergesti. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid http://tamulataimed.weebly.com/uploads/8/6/6/0/8660854/6076026_orig.jpg Haaba kasutatakse tiku-, tselluloosi- ja paberitööstuses, kastilaudadeks, katuselaastudeks, puunõudeks. Haavalaaste kasutatakse ka iluesemete punumiseks. http://images9.fotki.com/v120/photos/8/1389498/9591837/_MG_5884-vi.jpg Haava lehtedest ja koorest tehakse ravimitööstuses glükoosi. Talvine lisasöök metsloomadele.
Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, nahkjad. Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Paljuneb peam tõrudest, noores eas annab ka kännuvõsu. Valgusnõudlik, ei talu ülavarju, talub aga külgvarju. Üldiselt külmakindel, väga külmad talved võivad kahjustada viimase aasta võrseid. Tundlik hiliskülmade suhtes. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Ei talu liigniiskust, talub aga lühiajalist üleujutust. Väga võimsa juurstikuga, Eestis kõige tormikindlam. Puit väga heade omadustega ja kõrgelt hinnatud. Puitu nimetatakse puiduteaduse rõngassooneliseks (suured sooned (augud) aastarõngastes. Esineb lülipuit, mis on hele- või tumepruun. Ristlõikepinnal on selgelt näha säsikiired. Puit raske, kõva, elastne, heade tugevusomadustega, vees muutub mustaks. Harilik saar Fraxinus excelsior
Probleemküsimus: Miks on puuvõra eri osades lehed erineva suurusega? Vahtra taustinformatsioon: Vahtra võra on suur ja laiuv. Täiskasvanud puu koor on rõmeline ja vaoline, aga noore puu koor on sile ja hall. Vahtra lehed on viiehõlmalised ning lehe otstes on teravad tipud. Lehtede suurus ja pikkus on erinev. Suvel on lehed erkrohelised, aga sügise saabudes muutuvad lehed punaseks, kollaseks, oranziks ja pruuniks. Vahtra viljad on huvitava kujuga ning neid on võimalik panna ninale. Vaher esineb leht- ja segasalumetsades enamasti alumises puurindes koos saare ja tammega. Ta on külmakindel ning hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Vaher on mullastiku suhtes nõudlik, ta eelistab liivsavimuldi, mis on viljakad, huumusrikkad ja niisked. Vaher levib looduslikult Kesk-ja Põhja Euroopas ning kohati ka Aasia läänealadel. Eestis on vaher väga tavaline puu, seda kohtab nii lehtmetsades, teeservades kui ka parkides. Hüpotees Vahtra lehed o...
suvirapsi varred hakkavad varsti puituma Rapsi päritolust tekkis palju küsimusi, paljud teadlased arvavad, et rapsi päritoluks on Vahemere keskus. Eristamine: Juured on kuni 3 cm paksud, Vars on püstine ja ümardatud Lehed on vahelduvad, rootsudega. Rapsi seemned on väga väikesed 0,9-2,2 mm. Raps on isetolmneja.Erinevates kasvutingimustest risttolmnemine levib kuni 30%.Kasvutingimuste suhtes on raps nõudlik, talle sobivad raskema lõimisega viljakad parasniisked ja neutraalse reaktsiooniga mullad ning põld peab olema korralikult haritud. Taime erilisus Seemneil on terav kibe maitse, algselt oli neis rohkesti tervist kahjustavaid glükosinolaate ja rapsiõli sisaldas eruukhapet, aga sordiaretusega on need puudused kõrvaldatud. Rapsiõlil on pikk säilivus-aeg- pimedas ja jahedas kohas kuni neli aastat. Kasutamine:
Säilib kevadeni. MAGUSKIRSIPUUD 2-1 Cerasus avium ´Meelika´ 2011k Vili valmib juulis, saagikas. Viljaliha pehme, tumepunane, mahlane, vürtsikas, hapukasmagus. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik, talvekindel, isetolmneja, hea haiguskindlusega. HAPUKIRSIPUUD 3-1 Prunus cerassus 'Läti-Leedu 2011k Vili valmib juulis, saagikas, varaviljuv, sün. Cerasus Madalkirss' talvekindel, isetolmleja. Tumepunased, vulgaris magushapud viljad. VAARIKMAASIKAD
Raps Raps · Raps ehk õlikaalikas. · Metsikut esivanemat pole leitud. · Arvatakse, et on tekkinud rüpsi ja lehtkapsa spontaansest ristlusest. · Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga. · Seemned on rapsil mustad- pruunid. Kasvunõuded · Mulla suhtes nõudlik kultuur. · Eelistatud on huumusrikkad mulla, mille pH on 6-7 piires. · Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre- ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi. · Enamlevinud taimehaigused on valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus, jahukaste, tõusmepõletik, ristõieliste mustmädanik.
kakaopuu saadusteks on kakaopuu seemned ja õied Igal aastal tarbitakse maailmas umbes 3 miljonit tonni sokolaadi ja teisi kakaotooteid Kakaopuu tunnused Tavaliselt alla 8 meetri kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad. Õied on väikesed ja helekollased. Kakaopuu viljad on kollased, rohelised, pruunid või punakad. Kasvutingimused kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000 km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel ehk troopilises vöötmes Vajab: 1) palju valgust 2) sooja kliimat 3) palju niiskust Klassifikatsioon ehk taksonoomia riik - taimed hõimkond - õistaimed klass - kaheidulehelised selts - kassinaerilaadsed sugukond - haisupuulised perekond - kakaopuu liik - harilik kakaopuu Saadused 1. Peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned 2. Kakaopuu õied Kakao tervistavad omadused
Puit tihe, sitke, aromaatne - kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasutatakse alkoholitööstuses. Harilik jugapuu Taxus baccata Laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised. Koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Viljub rikkalikult, vili punane, munajas, otsast avatud (käbimari, marikäbi). Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Väga aeglase kasvuga, eriti noores eas. Mullastiku suhtes on nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi varju taluv, kasvab edukalt teiste liikide turbe all. Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi töödeldav. Okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Tumerohelise tiheda võra tõttu kasutatakse palju haljastuses. Et jugapuu on hävimisohus, siis on ta Eestis võetud looduskaitse alla. Perekond Lehis Larix Võra laikuhikjas, oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Okkaid on palju. On heitlehised okaspuud.
Enda võimete ülehindamine Toode Toode 1: Arvutikomplekt Korpus on valmistatud nii, et tagab vajaliku jahutuse ja et vajadusel on võimalik arvuti komponente vahetada, et püsida kaasas tänapäeva arenevas arvutimaailmas. Disain välja töötamisel põhimaterjalideks puit, pleksiklaas, teras ja alumiinium. Riistvara komponendid on ilmselt üsnagi heal tasemel, vastavalt turu hindadele. Komplektil kõik vajalikud omadused ja detailid olemas mida vajab nõudlik kasutaja. Lisaks multimeediale suunatud liidesed nagu TV-kaart ja 3G modem ning võimas graafikakaart. Orienteeruv materjali ja komponentide hind koos tööjõuga on 1500 Toode 2: Arvutikomplekt Korpus on valmistatud nii, et tagab vajaliku jahutuse ja et vajadusel on võimalik arvuti komponente vahetada, et püsida kaasas tänapäeva arenevas arvutimaailmas. Disain välja töötamisel põhimaterjalideks puit, pleksiklaas, teras ja alumiinium.
Näite võib tuua tööl käimisest. Miks inimesed käivad tööl ? Loomulikult selleks, et saada palka ja enda ning oma perekonnaga toime tulla. Pole ju nii, et saan palka, kuid tööl ei käi. Et midagi saada, tuleb ka ise midagi teha mitte niisama istuda ja oodata, et raha taevast sülle sajab. Paljud minuvanused noored on hädas kooli ja hinnetega. Kodused ülesanded jäävad tegemata, vajalikud õpikud- vihikud koju, õpetaja kuri ja nõudlik nägu ei lase tunnile keskenduda või pinginaaber ajab juttu. Põhjuseid on mitmeid, kuid need, kes tegelikult kannatavad on õpilased ise. Hinded langevad ja õpetajad kurjustavad. Et saada häid hindeid, pean ise õppima ja korralikult käituma. Küll siis ka minul hinded korda saavad. Samamoodi on sõprusega. Inimene, kes mõtleb vaid endale ja ei hooli teistest, ei leia sõpru. Teda ei usalda keegi ja temaga ei taheta sõbrustada. Kuid kui me tahame endale
Varjutaluva, külma- ja tormikindla liigina kasvab kuni 35 meetrit kõrgeks, tüve läbimõõt küündib kuni 3 meetrini, ja elab kuni 600 aastat vanaks. Tihedus on 0,530,57 g/cm3; võrdluseks kase puidu tihedus on0,630,67 g/cm3. Levib peaaegu kogu Euroopas, Lääne- Siberi lõunaosas ja Väike-Aasias. Kasvab tavaliselt sega- ja lehtmetsades, eelkõige salumetsas ja puisniitudel. Enamasti alumises puurindes või põõsarindes, harva ülemises puurindes. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda, soostunud muldi ei talu, põuda kannatab aga hästi. Pärn on meie lehtpuudest parima varjutaluvusega samuti on ta täiesti külmakindel. Õitseb juulis õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele ja need on kollakasvalgedja lõhnavad. Viljaks on pähklid pikal rootsul, kerajas või munajas pähklid on kuni 0,8 cm läbimõõduga. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul
Samba, rumba ja valss on meil juba selged. KOKKUVÕTTEV SÕNA LOETELU EES. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel. Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus KOKKUVÕTTEV SÕNA PÄRAST LOETELU. Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel neil päevil toimuvad meil treeningud. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga selline peabki ülemus olema. NB! SIDEKRIIPS LOETELUGA LAUSES. Õues kasvab meil pirni-, õuna- ja ploomipuid. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. LISAND nimisõnaline täiend KORDUVAD TÄIENDID JA Lisandi põhi on tavaliselt nimi, lisandi tähendus on
Harivesilik Harivesilik (Triturus cristatus) on umbes 14 cm pikk sisalikku meenutav sabakonnaline. Ta nahk on kärnkonnale sarnaselt krobeline, must või tumehall. Kõhupool on erkkollane või -oranz, mustade laikudega. Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis areneb isaslooma seljale sigimisajal. Enne sigimist toimub vees omapärane pulmamäng: isasloom ujub uhkeldades emaslooma ees, väristades tagasipainutatud saba, seda vahetevahel emase poole viibutades. Emasloom muneb 300400 muna, kinnitades need ühekaupa veetaime lehtede alaküljele. Leht volditakse kokku nii, et muna peitub selle kurdude vahele. Paari nädala pärast kooruvad munadest vastsed. Pärast sigimist lahkuvad harivesilikud veekogudest kuivale maale toituma. Vastsed võivad aga veekogudesse jääda augustini. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt ...
Kuningas ja kuninganna armastasid oma poega väga. Tekkis sõjaolukord. Poeg saadeti Mimerinimelise sepa hoole alla. Siegfried tekitas alatihti pahandusi. Mimer hakkas kuningapoega vihkama. Poiss saadeti üksinda puusütt tooma. Metsas oli verejanuline lohe Regin, kes sai tapetud. Soomusrüü moodi nahk ja ümmargune õrn koht. Siegfried tappis reetliku sõbra. Isenland ja imelilus ning sõjakas kuninganna Brünhild (väga nõudlik oma kosilaste suhtes). Ei vaja armastust, küll aga tõestab oma väärtust (hobune Gana ja 7 lossiväravat). 12 koljatit, kääbused ning nende varandus (varandus peidetud koopasse). Sõit Wormsisse, printsess Kriemhildile kosilaseks. Terve aasta Wormsis ja pruuti ikka pole (võimekus, osavus, võretatud aken). Sõjaolukord, riigi päästmine. Lõpuks ometi Kriemhild. Kuningas Gunther ja sõjakas Brünhild.
ehituskrundi, mida Vestman oli endale igatsenud. Nõnda trumpab vaene, kuid nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Vestman on nõus tegema kõik, et krunt endale uuesti saada. Kui ta asjast teada sai, siis oli ta nõus andma Laura Piibelehele naiseks, et varandus perekonda jääks. Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Matilde Vestmani vanem tütar. Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Laura Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Ludvig Sander Insener ja ,,luuletaja". Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel. Muidu sõbralik ja abivalmis. Tiit Piibeleht Sandri koolivend. Kaval ning tark luuletaja, kes Vestmani ja Sandri üle trumpab ning saab Laura koos varandusega. Liina Sandri vaikne ja tagasihoidlik toatüdruk.
ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsinguid. Ta oli väga tugev, nõudlik pedagoog, tema klassist on tulnud enamik tuntumatest eesti heliloojatest: Tartu perioodil Eduard Tubin, Eduard Oja, Tallinnas on tema juures õppinud Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt. Elleri 50-aastasele erakordselt heal tasemel pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1971. aastast kannab Elleri nime Tartu muusikakool. Elleri loomingus on ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, sümfoonilisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
