DIABEETILINE NEUROPAATIA Diabeetiline neuropaatia -on diabeedi tagajärjel tekkinud närvikahjustus, mis võib kahjustada sensoorsed, autonoomseid ja motoorseid neuroneid Neuropaatia levimus diabeediga patsientidel varieerub eri uuringutes 28−55% Põhjuseks on ainevahetuse häired,sellised nagu suurenenud oksüdatiivne stress, närvikoe ainevahetuse ja vereverustuse häire Riskifaktorid : vanus, diabeedi kestus, kontrollimatu hüperglükeemia, hüpertensioon, hüperlipideemia, rasvumine, suitsetamine, vähene liikumine Diabeetilise neuropaatia tüübid:
hüpersensitiivsusega. Apraklonidiin on ohutu ja efektiivne ka laste puhul. Apraklonidiini 0,5% lahust kasutatakse ka silma hüpertensiooni ravis. 3. Hüdroksüamfetamiini test (1) 6 Lokaalselt manustatud hüdroksüamfetamiini kasutatakse pre-ganglionaarsete ja post- ganglionaarsete kahjustuste eristamiseks. Hüdroksüamfetamiin põhjustab noradrenaliini vabanemist post-ganglionaarsetest närvilõpmetest. Kui närvikahjustus on pre-ganglionaarne, esineb pupilli dilatatsioon ning kui kahjustus on postganglionaarne pupilli dilatatsiooni ei esine. Test võib anda vale-negatiivseid tulemusi ägeda Horneri sündroomi puhul, kuna sellisel juhul närvilõpmes puudub noradrenaliin. Hüdroksüamfetamiini testi soovitatakse teha vähemalt 3. päeval peale kokaiini testi läbiviimist. 4. Fenüülefriini test (1) Fenüülefriin on α-adrenergiliste retseptorite agonist. Horneri sündroomi diagnostikas kasutatakse
Vitamiin Nimetus Biofunktsioon Defitsiidist probleem Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla ...
Nägemistrakt lõpeb talamuses. 3. Silmaliigutajanärv ülalau ja silmamuna liikumine, silmaläätse kumerdumine, pupilli ahendamine. 4. Plokinärv silmamuna liikumine. 5. Eemaldajanärv silmamuna liikumine. Need 3 on motoorsed närvid 6. Kolmiknärv segatüüpi, suurim kraniaalnärv. Sensoorne osa: puute-, valu-, temperatuuri- ja liikumisaparaadi süvatundlikkus; mälumislihased; närvikahjustus: kolmiknärvi valu, mälulihaste halvatus, näo tundlikkuse nõrgenemine. 7. Näonärv segatüüpi; sensoorne osa: puute-, valu- ja temperatuuritundlikkus, süva- ja maitsetundlikkus. Autonoomne motoorika: sülje ja pisaraeritus. Ühepoolne närvikahjustus põletikust või koljupõhimiku murrust. Näolihaste halvatus, maitsetundlikkuse kadu, süljeerituse vähenemine, silmalaug ei sulgu, silmakestad kuivavad. 8
Aga mõni kuutõbine liigub ringi peaaegu igal ööl ja on oht, et ta saab viga, kui satub näiteks kööki, kus on teravaid esemeid, või läheb välja. Uneapnoe Uneapnoe on hingamisteede kokkulangemisest tingitud üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Uneapnoe tekitab tõsist töövõime langust. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine, mille järgselt tekib pehme suulae vibratsioonitrauma ja närvikahjustus. Pehme suulagi muutub lõdvemaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus, alkohol ja anatoomilised kaela ja nina iseärasused. Kaebusteks on rahutu uni, hommikune peavalu ja päevane unisus. Võib esineda hingamisteede põletikke. Diagnoosimise aluseks on kliiniline leid, lisaks kasutatakse polüsomnograafiat. Esmane ravi on eluviisi muutmine, lisaks kasutatakse une ajal CPAP
keskendumisraskused, madal enesehinnang, puudulik tugi ja vähene tunnustamine. NÄGEMISPUUE Mõisted: Nägemishäire nägemissüsteemi komponentide funktsioneerimise häired. Põhjustavad erinevaid haigusi. Nägemisvõimetus Nägemispuue nägemise kaotus, terve organ saab viga. Värvitaju häired, kanapimedus Nägemispuuete põhjused: Kaasasündinud Haigus kataratk (hall kae), glaukoom (rohekae) närvikahjustus, nägemisväli muutub väiksemaks Trauma Nägemispuudega isikute määratlus: Nägemispuudeline takistab arengut, õppimist ja tööd. Vaegnägija prillid on vajalikud, nägemisväli on kitsam kui 30 kraadi. Pime - nägemisväli on kitsam kui 10 kraadi. Praktiliselt pime kasutab pimedate tehnikat, nägemisjääk on säilinud Täispime ei näe ka valgust Nägemispuuete klassifikatsioon: Mõõdukas vaegnägemine
2. Rahvameditsiin: naistepuna, hõlmikpuu, piparmünt 3. Psühhoteraapia; akupunktuur 4. Tinnituse maskerid 5. Tinnitus retraining therapy ümberõpperavi meetod 6. Heliteraapia 19. Kuulmislanguse klassifikatsioon Kuulmislangus: - konduktiivne heli juhtimise takistus e. helijuhtimise aparaadi kesk- ja väliskõrv) kahjustus, põhjustab enam madalate helide kuuldavuse languse. Ravi: lineaalse võimendusega kuuldeaparaat. - sensorineuraalne närvikahjustus e. helivastuvõtuaparaadi (sisekõrv) kahjustus, langenud on kõrgete helide kuuldavus. Ravi: mittelineaarse võimendusega kuuldeaparaat. segatüüpi mittelineaarne aparaat korrigeerib sensorin. komponendi. Rinne test on negatiivne, kui patsient kuuleb nibujätke juures helihargi heli paremini kui kõrvalesta ees ehk kui luujuhtivus on õhujuhtivusest parem. Test on negatiivne konduktiivsel kuulmislangusel.
PIIRDENÄRVISÜSTEEM JAGUNEB: somaatiline NS (juhib tahtele alluvate organite ning lihaste tööd) ja vegetatiivne NS (juhib tahtele allumatute organite tööd) Vegetatiivne jaguneb: sümpaatiline NS ja parasümpaatiline NS PERIFEERSE NS: peaajust lähtuvad närvid 12 paari(kraniaalnärvis) ja seljaajust lähtuvad närvid 31 paari. Perifeerse närvikahjustused- osad närvikahjustused on põhihaiguste tulemusena (diabeet) diabeetiline närvikahjustus, osad tekivad pärast viirusinfektsiooni(Guillain-Barre sündroom), närvide pitsumise tulemusena (karpaalkanali sündroom) erinevad vigastused, mille järgselt tekivad probleemid PNS haiguste sümptomiteks võivad olla: Tuimus Valu Põletustunne või surin Lihaste nõrkus Puutetundlikkus
parenteraalne toitmine; kontsentreeritud lahuseid saab kasutada; perifeersete veenide raske kättesaadavus; suured vedelike ülekanded (traumajärgne, šokk, südameseiskus); monitooringu võimalus (tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine – CVP) ohud ja tüsistused ebaõige paigutus, arteri punktsioon ja hematoom, infektsioon, õhkrind, infusioon patsiendi pleurasse, õhkemboolia, kateerteremboolia, rütmihäired, närvikahjustus vajalikud vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kanüülimispiirkonna ääristamiseks; tsentraalne kateeter ja sisseviija (tavaliselt valmispakend); süstal hepariinilahus/NaCl loputamiseks; õmblusvahendid ja niit, millega kateeter kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (plaaster, teip); rõhumõõtmissüsteem ja aparatuur kui jälgitakse pidevat CVP-d; kolmikkraanid vedeliku ülekandeks; infusioonisüsteem
asendamine. Teises etapis taastatakse kuulmine.Tüsistused kuulmislangus, pearinglus, näonärvi halvatus, meningiit. Kuulmislangus. Kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon kahjustuse asukoha järgi. - konduktiivne – heli juhtimise takistus e. helijuhtimise aparaadi (kesk- ja väliskõrv) kahjustus, põhjustab enam madalate helide kuuldavuse languse. Ravi: lineaarse võimendusega kuuldeaparaat - sensorineuraalne – närvikahjustus e. helivastuvõtuaparaadi (sisekõrv) kahjustus, langenud on kõrgete helide kuuldavus. Ravi: mittelineaarse võimendusega kuuldeaparaat. - tsentraalne - tsentraalse auditoorse süsteemi kahjustus (peaaju oimusagaras) - segatüüpi – • Konduktiive KL – Takistus helilainetele esineb välis- või keskkõrvas – Sellega häiritud helilainete edasikandumine sisekõrva – Erinevad põhjused:
· suukuivus, halb maitse, kõrvetus Obstruktiivne uneapnoe on hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Viib aja jooksul ka teiste elundite häiretele. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine. Miks norskamine osadel inimestel läheb üle uneapnoeks, ei ole teada. Norskamise tagajärjel tekib pehme suulae vibratsioonitrauma, mille tagajärjeks on närvikahjustus. Pehme suulagi muutub veel lõdvemaks ning norskamine muutub veelgi tugevamaks. Lõpuks muutub pehme suulagi ja neel lõdvaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus ja anatoomilised iseärasused: lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug, ninavahesina kõverdus. Ka õhtune alkoholi või uinutite tarbimine soodustavad uneapnoe teket (lõdvestavad hingamisteid).
registreerimisseadmega. Õe osaks on patsiendi ettevalmisatmine protseduuriks ning steriilse laua katmine protseduuri teostamiseks. Kanüül paigaldatakse arterisse arsti poolt. (Iivanainen jt 1997, Sarapuu jt 1998, Kingisepp 2001, Sell 2003.) Invasiivse vererõhu mõõtmise meetodiga kaasnevad mitmed ohud: arteri tromboos (korduval punktsioonil ja kõrge hüübivusega patsiendil), infektsioon, arterisse eksikombel ravimi süstimine (ärritab arteri seina), närvikahjustus otsesest traumast või hematoomist, veritsus arteri kanüülist torude lahtiühendamisel, käelaba verevarustuse häire (Sell 2003). 25 8.3.5.2. Arteriaalse vererõhu mõõtmise mitteinvasiivsed meetodid Mitteinvasiivset ehk kaudset meetodit kasutatakse igapäevases praktikas. Kaudsete meetodite korral surutakse perifeerne arter õlavarrele asetatud õhkmansetiga kinni.
mononukleoosi, süüfilise puhul jt). Puukentsefaliit (tick-borne encephalitis) on endeemiline Ixodes- puukidega edasikantav viiruslik nakkushaigus. Tekitaja kuulub flaviviiruste sugukonna flaviviiruste perekonda. 2 faasiline haigus1-2 nädalat peale puugihammustust ilmnevad tavaliselt esimesed haigusnähud (gripisarnane haiguspilt), mis võivad mööduda nädalaga. Raskematel juhtudel tungib viirus ajju ja ajukelmetesse. Tõsisematel juhtudel on närvikahjustus nii ulatuslik, et täielik paranemine ei ole võimalik, haigus võib lõppeda letaalselt. Läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Puukentsefaliiti saab vaktsineerimisega vältida. Sagedasemad sümptomid on peavalu, palavik, teadvusehäired kuni koomani, epileptiline sündroom, hüperkineesid jm. Kahjustus võib olla nii hall- kui valgeaines või ka isoleeritult ainult valgeaines, näiteks polüskleroosi korral. Läbipõdemise järgselt jäävad tavaliselt püsisümptomid. Entsefaliidi
LOENG Peenmotoorika on just täpsed liigutused. Kuidas liigutused välja tulevad ja täpselt? ET skui on siused haigused, siis on see kõik takistused Tsenfraalhalvatusel relfeksid hästi elavad ja käsi on spastiline, lihased pinges. Kui aga oleks perifeerne kahjustus, närvikahjustus - lõtv halvatus. Kraniaalnävid annavad infot näo, kaela suulihasetele. Kui hirmunud, pingutanud, siis vegetatiivne ehk autonoomne NS tööle. Parasümpraatilne NS lõõgastus. Sümpaatiline Kui on perifeerne, siis atroofia tekib ruttu. Aga tsenrtaalsega saab keha just liiga palju infot pinge, süda tõuseb, organid tõusevad. (seega ka lihsatoonus kõrge) ja atroofiat ka ei teki.
hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Kui mõni närv on vigastatud, põhjustab see naha tundetust ja/või lihasehalvatust vastavas kehapiirkonnas (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“, osa „Trauma üldosa“). Otsene surve närvile võib põhjustada raskeid ajutisi või püsivaid kahjustusi. Eriti ohustatud on niisugused kohad, mille närvid ristuvad luudega lihastest kaitsmata kohas või läbivad kitsaid kanaleid. Närvikahjustus annab endast kohe märku tundlikkuse kaona (tuimusena) või motoorse halvatusena. NB! Koomas patsientide pikaliasetamisel tuleb iseäranis hoolega jälgida, et närvid ei satuks otsese rõhu alla, sest patsient ise ei suuda oma aistinguid tunnetada. Ka sidumise juures võib liigne tugevus ja pingutamine põhjustada halvatust. Refleksid Refleks on närvisüsteemi väikseim funktsiooniüksus. Refleksiks nimetatakse kehaosa alateadlikku sekretoorset või motoorset vastust tundeerutusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
