miljonit. (Norra keel , 2014) Norras kõneldakse peale ametlike riigikeelte – norra ja uusnorra – veel hiina (0,06%), taani (0,24%), inglise, soome (0,11%), põhjakurdi (0,06%), vene (0,06%), hispaania (0,25%), rootsi (0,41%), tiibeti, urdu ja vietnami (1,94%) keelt. (Norway, 2015) Sugulaskeeled on indoeuroopa, germaani, põhjagermaani ja lääneskandinaavia keeled (Norra keel , 2014). Nt. rootsi, saksa, inglise, taani keel. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeele kuju: bokmål ja nynorsk. Nende vahel esineb mõningaid sõnavaralisi erinevusi. Bokmål on tavalisem variant ja seda kõneleb valdav osa norralasi. Nynorsk on lähedasem läänedialektile ja seda kõneldakse pigem Norra lääneosas. (Norwegian, 2015) Norra koolid peavad õpetama mõlemat keeleversiooni, kuid õpilased saavad valida, kumba keelt nad õpivad peamise keelena. (Ager, 1998-2015) „Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus
NORRA Fjordide ja trollide maa Tere tulemast kontrastide maale! Sissejuhatus 1. Üldinfo 2. Kesk-Norra 3. Põhja-Norra 4. Mida teha Norras 5. Mõned vajalikud norrakeelsed väljendid 6. Kliima 7. Söök ja jook Norras ÜLDINFO Riik:Norra Kuningriik (Kongeriket Norge) Pindala:323 802 km² Rahvaarv: 4 950 000 inimest (juuli 2011.a.) Riigikeel:ametlikud keeled - norra keel (bokmål ja nynorsk), kuues kohalikus omavalitsuses ka saami keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea:Kuningas Harald VValitsusjuht:peaminister Jens Stoltenberg (alates 17.10.2005) Pealinn:Oslo 590 041 elanikku, pealinna regioonis (Stor-Oslo-regionen) 1 422 442 elanikku juuni 2010 Rahaühik:Norra kroon, NOK (norra k. krone või krona), 1 kroon = 100 ööri (øre) Vahetuskurss:1 EUR ~ 7,86 NOK; 1 EEK ~ 0,5 NOK (22.12.2010) Kesk-Norra
4) Riigi keelena seda kõneletakse ainult Norras ja kokku on kõnelejaid 4,7 miljonit. 5) 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra tähestikus on ainult kolm tähte mida pole meie tähestikus (Æ Ø Å) ja tähtesid c, q, w, x ja z kasutatakse ainult laensõnades. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål ('raamatukeel') ja nynorsk ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Alates 1951. aastast on riiklik keelekomitee (Norsk Språknemnd) püüdnud kaht keelekuju lähendada. Juhtiv kirjakeel on endiselt riksmål, millele anti 1929 ametlikult uus nimi bokmål. Lähendamiskatsed on andnud hübriidseid keelevorme, mis on keelelist segadust veelgi suurendanud
Riigi iseloomustus Norra Kuningriik Riigi omakeelne nimi: Kongeriket Norge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Tema Majesteet Norra Kuningas Harald V Valitsusjuht: peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv: 4 644 457 miljonit (juuli 2008 seisuga) Rahvastiku tihedus: 12,1 (inimest km² kohta) Pealinn: Oslo Keel: Norra Bokmål ja Norra Nynorsk; (mõnedes piirkondades on ametlikuks riigikeeleks ka saami keel) Riigikirik: Norra evangeelne luterlik kirik Kurss: Norra kroon (NOK); 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17.mai (põhiseaduse vastuvõtmise päev aastal 1814) Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html
1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland, ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amudsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostuüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, üle terve maa. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmal ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmali. Tänapäeval kasutatakse enim bokmali, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstintutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel
Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland, ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amundsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse enim bokmåli, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Kunagised norralaste esiisad olid sattunud praegusele Norra alale põhjapõtrade küttimise käigus(umbes 10 000 aastat tagasi, siis kui mandrijää taandus Skandinaaviast). Kõige esimesi inimtegevuse jälgi on
Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amundsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Üks Oslo peatanävaid rahvuspühal 17. mail - vaade Kuningalossi poolt 7.2 Rahvuspüha Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. 7.3Keeled Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse enim bokmåli, nii meedias kui kirjanduses. 7 Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Norra_ajalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Norra 8
Metsi kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna Norra on väga kõrgel arengutasemel siis on ka metsamajandus hästi korraldatud. Jälgitakse raiet ja hooldatakse ning istutatakse uusi metsi. Puitu kasutatakse efektiivselt, kaasaegse tehnoloogia kaasabil. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi enda vajaduse. Norra ekspordib puitu 11% ulatuses kogu ekspordi väärtusest. Keeled: Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse enim bokmåli, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Rahvastik: Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvaarvu kasv saavutas oma lae, 1%
Norralaste kõrval, kes moodustavad 9091% rahvastikust, on suurim põlisrahvas saamid, keda on 30-40 tuhat. Põhja-Norras elab ka soome päritolu kveene. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante muu hulgas Poolast, Pakistanist, Vietnamist, Iraagist, Somaaliast ja Türgist. 2009. aastal oli Norras 303 000 välisriigi kodanikku ehk 6,3% elanikest. Luterlus on riigiusk. Riigikeel on norra keel. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Norra rahvaarv ja selle muutumine: Aasta 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2009 Rahvaarv tuhandetes 3,265 3,581 3,877 4,086 4,242 4,492 4,661 Norra rahvaarvu muutumine: See on keskmine riik. Norra rahvastik vananeb. Meeste keskmine eluiga on 72 ja naistel 88 aastat, mis on suhteliselt kõrged näitajad
Norra soovib toetada uuringuid, riikidevahelist info- ja mõttevahetust ja ühistegevust, et nende väljakutsetega toime tulla ning ennetada kaasnevaid kõrvalprobleeme. 15 9. KEEL Norra riigikeel on norra keel põhjagermaani keel, mis on lähedalt suguluses taani ja rootsi keelega. Norra, taani ja rootsi keele kõnelejad saavad üksteisest enamasti ilma suurema vaevata aru. On kaks erinevat norra kirjakeele varianti, Bokmål ("raamatukeel") ja Nynorsk ("uus keel"). Bokmål põhineb taani-norra keelel. Bokmål ja Nynorsk omavad ametlikult võrdset staatust, kuid Bokmål on veidi laialdasemalt kasutusel Oslos ja teistes suuremates linnades. Nynorsk'i kasutab umbes 1015% elanikkonnast, peamiselt riigi läänerannikul. Kuid seda kasutatakse ka valitsuse tekstides, kirjanduses, näitekunstis, meedias ja kirikuteenistustel. Hetkel elab Norras umbes 20 000 inimest, kelle emakeel on hoopiski saami keel.
Samas aga ei teata tema kohta suurt midagi. Antud töö raames oli mul hea võimalus saada Norra kohta rohkem teadmisi ning neid teadmisi kajastan ka antud töös. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Norra Kuningriik Norra lühend: NOR Joonis 1 Norra Kuningriigi lipp Joonis 2 Norra Kuningriigi Vapp Riigi 2- täheline kood: NO Norra pealinn: Oslo Norra pindala: 324 220 km² Norra riigikeeled: Norra ja Uusnorra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka saami keel) Rahvaarv: (1.1.2008 seisuga) 4 737 171, (1.01.2009 seisuga) 4 799 300 3 Janar Käos Norra Rahvastiku tihedus: 16 in/km²(01.01.2008 seisuga) Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V (ei oma poliitilist võimu) Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltberg
KALAMAJA PÕHIKOOL 9. kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg
ookeanivetega Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv (01.01.2006 seisuga): 4 640 219 elanikku Rahvastikutihedus km2 kohta: 12,1 Pealinn: Oslo Keel: Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP (2005): 1 906 miljardit NOK (3 812 miljardit EEK) SKP (elaniku kohta): 412 000 NOK (824 000 EEK) Kurss: Norra krooni (NOK) 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17. mai (Põhiseaduse vastuvõtmise päev) Rahvastiku kasv (2005): 0,7
Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP (2008): 2 548 miljardit NOK (4 623 miljardit EEK) SKP (elaniku kohta): 534 440 NOK (969 850 EEK) Norra krooni (NOK) Kurss:
12. sajandil sai norra keelest eraldi seisva keele staatuse. jidis u 3 miljonit kõnelejat USAs, Venemaal, Iisraelis, Ukrainas. Segu ülemsaksa, semiidi ja slaavi keeltest. Kirjutatakse heebrea tähestikus letseburgi keel kõnelejaid u 400 000, 275 000 neist sünnipäraselt, ülejäänud välismaalased; ajalooliselt saksa keele dialekt. 19. sajandil esimene piibel norra 4,2 miljonit kõnelejat. Kaks varianti nynorsk ja bokmål. Üks on pigem talurahva keel, teine haritute (aga ei pruugi alati nii olla). Nynorskikeelse hariduse saab u 25% norralastest, kuid regulaarseid kasutajaid on vähe. 70-75% norralastest räägib dialektides. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. rootsi kõnelejaid u 8,3 miljonit, räägitakse Rootsis ja Soomes. Taani ja Norra keelega lähedalt suguluses, nii kirjas kui kõnes mõistetav. Tähestikus lisaks täht å, ä, ö.
Norra 1. Sümbolid Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK)
letseburgi keel Luxemburgi suurhertsogiriigi ametlik keel. Seadusandlik keel on prantsuse. Ajalooliselt on see saksa murre. Murdest keeleks saamine on alati poliitiline otsus. Levinud kõnekeelena. 275 000 native speakers. Eristatav tunnus: e peal on täpid - norra Norra keelel on kaks keelekuju Lääne-norras räägitakse islandi ja fääri pärast Nynorski, ida-norras taanipärast Bokmali. Kokku ~4 milj. kõnelejat. Eristatav tunnus: å æ ø, av, Nynorsk- ikkje, Bokmal - ikke rootsi ~8 milj kõnelejat. Räägitakse Rootsis ja Soomes, kus see on teine riigikeel. Eristatav tunnus: eesti moodi ä ja ö, och, av saksa Kõnelejaid 100 miljonit, Saksamaa, austria, Liechtenstein, šveits, luxembourg, vähemuskeelena prantsusmaal, belgias, hollandis, taanis, itaalias, poolas, tšehhis, slovakias, ungaris jne. Eristatav tunnus: nimisõnad suure tähega. taani 5 200 000 rääkijat
saksa keele dialekt. 19. sajandil esimene piibel All Mënsch kënnt fräi a mat deer selwechter Dignitéit an dene selwechte Rechter op d'Welt. Jiddereen huet säi Verstand a säi Gewësse krut an soll an engem Geescht vu Bridderlechkeet denen anere géintiwwer handelen. 4 norra – 4,2 miljonit kõnelejat. Kaks varianti – nynorsk ja bokmål. Üks on pigem talurahva keel, teine haritute (aga ei pruugi alati nii olla). Nynorskikeelse hariduse saab u 25% norralastest, kuid regulaarseid kasutajaid on vähe. 70-75% norralastest räägib dialektides. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. Alle mennesker er født frie og med samme menneskeverd og menneskerettigheter. De er utstyrt med fornuft og samvittighet og bør handle mot hverandre i brorskapets ånd. rootsi – kõnelejaid u 8,3 miljonit, räägitakse Rootsis ja Soomes
nimistusse Bryggeni hansalinnaosa Bergenis (1979), Urnesi püstpalkkirik (1979), Rørosi kaevandusasula (1980), Alta kaljujoonised (1985) ja Struve geodeetiline kaar (10 riigi ühispärand; 2005). Rahvuspüha Norralased tähistavad 17. mail Norra põhiseaduspäeva. Kantakse rahvarõivaid ja osaletakse (eriti lapsed) linnaparaadidel, mis leiavad aset üle kogu maa. Keeled Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse nii meedias kui ka kirjanduses rohkem bokmåli. Norra põhjaosas räägivad vähemusrahvused saami ja kveeni (soome) keeli.
annaabi.ee 
