Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
füüsik, jäävus, mehaanika, kvant, elektron, tuumajõud, aatom, vaatlus, jäävusseadus, maailmapilt, pseudoteadus, kvantmehaanika, mikromaailma, soojus, energiate, üksiku, eksperiment, entroopia, aristoteles, päikesesüsteem, hadron, astroloogia, tõenäosuslikkus, elektrivool, järgnevat, vaatleme, ketta, toetub, jälgides, nüüdisaegseolemas või ei. Megamaailma füüsikas on oluliseks lähtepunktiks Universumi ühtsuse printsiip. See printsiip eeldab et kogu Universumi koostis on põhimõtteliselt üks ja seesama. See tähendab, et samu aineid Võib leida nii Päikesel, Päikesesüsteemi planeetidel kui ka teistes galaktikates. Teistest füüsikaseadustest on põhiprintsiipide kõrval erilisel kohal nn. jäävusseadused. NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT Maailmapildi mõiste ja ajalooline areng Eristatakse üldteaduslikku, loodusteaduslikku, eriteaduslikku maailmapilti. Füüsikaline maailmapilt kuulub eriteadusliku maailmavaate hulka. Maailmapildi moodustavad maailmavaatelised teadmised, mis mõjutavad inimese taotlusi ja tegevust ning seovad need vaadeldaval etapil ühiskonnas omaks võetud normidega, väärtustega ja ideaalidega.
füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsaim mudel ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiiruse, teepikkuse ja liikumisaja leidmine. Teepikkuse ja liikumisaja võrdelisus. Ühtlase liikumise graafiline kujutamine (st- ja vt-teljestikud). Liikumisvõrrand. Teepikkuse graafiline tõlgendus.
Põltsamaa Ühisgümnaasium Maailmapilt mis see on? Referaat Koostaja: Raili Sepri, 12a Juhendaja: õp Tarvo Talvistu Põltsamaa 2009 SISUKORD 1. MAAILMAPILT MIS SEE ON?.........................................................................................3 1.1. Mehhanistlik maailmapilt................................................................................................ 3 1.1.1. Newtoni mehhaanika seadused.................................................................................3 1.1.2. Mehhanistliku maailmapildi tunnused......................................................................4 1.2. Elektromagnetiline maailmapilt.......................................................................................4 1.2.1
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.)
Mehhanistlik maailmapilt *on valitsenud üle kahe sajandi (17-19) *aluseks Galilei-Newtoni mehaanika *Newtoni seadused koos gravitatsiooniseadustega moodustavad universaalsete loodusseaduste prototüübid, mille omapäraks on determineeritus (kui algtingimused on teada, saab määrata keha asukoha mistahes ajahetkel) ja pöörduvus ajas (liikumine tulevikku ja tagasipöördumine algtingimuste juurest minevikku on samaväärsed) *liikumiseks on vaja algtõuget (arvati et see pärineb Jumalalt) *kord liikuma pandud maailm on muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on
on samasuguse ehitusega nagu heeliumi aatomi tuum. Amorfseteks aineteks nimetatakse tahkeid aineid, millel puudub kristallstruktuur. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Beetakiirgus kujutab endast kiirelt liikuvate elektronide voogu. Bohri aatomimudel tugineb postulaatidele. Aatomis tiirlevad elektronid ümber tuuma ringorbiitidel ilma energiat kiirgamata. Neid orbiite nimetatakse statsionaarseteks orbiitideks. Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust. Kiiratud või neelatud footoni energia on määratud täisarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga: F = kq1q2/r2, kus k on SI süsteemi ühikute korral 9 . 10 9 N. m2/C 2. Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. Varju
oletus ehk hüpotees. Seda (hüpoteesi) kontrollitakse ja tehakse järeldus hüpoteesi õigsuse kohta. • Milline on täppisteaduslik meetod? • See on teaduse meetod, mis kasutab: • idealiseeritud objekte; • võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; • maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; • ühetähenduslikku keelt – füüsika keelt; • idealiseeritud nähtuste matemaatilist kirjeldamist . • Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. • Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. • Maailmapildi kujunemisel (või kujundamisel) on suureks raskuseks see, et füüsika seadused formuleeritakse ideaalsete objektide jaoks, aga rakendatakse reaalsetele objektidele.
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus
ja asümeetriat ühendab paratamatuse ja juhuslikkuse seaos, sümmeetriamõiste oluliseks tunnuseks on:1.jäävus2.nähtuste või objektide ühisosa olemasolu3)lubatud teisenduste piiratus. LISA:1)Energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele.2)impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemis moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel. 2 VALEMIT:1) F=Gm1m2/r2 2)F=kq1q2/r2 Relativistlik maailmapilt -vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. Dialooog loodusega on võimalik vaid siis, kui oleme ise looduses, mitte sellest väljaspool, kõrvalseisjana positsioonil.-maailmas puudub absoluutne aeg. Eri inertsiaalsüsteemides mõõdetus ajad on erinevad, sest aega mõõdetakse selles süsteemis liikumatu kellaga. Järelikult on aeg suhteline ja seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga.-kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Samaaegsus kehtib
...............................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt................................................................................15 2.Füüsika uurimismeetodid......................................................................................18 2.1.Teaduse üldine meetod...................................................................................18 2.2.Seletamine......................................................................................................19 2.3.Tõestamine..........................................
sõltumatusse eksistentsi põhinebki asjaolul, et kõik tervete meeleelunditega inimesed saavad nende elundite abil maailma kohta põhijoontes ühesugust infot. Täheldame ka, et rangelt võttes on igal inimesel oma maailm ja kõik teised inimesed on ühe konkreetse inimese maailma osad. Maailmapildiks on kombeks nimetada teadmiste süsteemi, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Maailmapilt on kogu süstematiseeritud info, mida indiviid maailma kohta omab. Võib rääkida ka suure inimgrupi või inimkonna kui terviku kollektiivsest maailmapildist, mis on kõigi antud gruppi kuuluvate inimeste maailmapiltide koondvariant. Kui soovitakse rõhutada maailmapilti moodustava info saamise ühesuguseid ehk universaalseid füüsikalisi meetodeid või maailmapildi äärte puudumist, siis kasutatakse sageli maailmaga samas tähenduses mõistet Universum
hüpoteesi õigsuse kohta. Reemo Voltri · Milline on täppisteaduslik meetod? · See on teaduse meetod, mis kasutab: · idealiseeritud objekte; · võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; · maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; · ühetähenduslikku keelt füüsika keelt; · idealiseeritud nähtuste matemaatilist kirjeldamist . Reemo Voltri · Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. · Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. · Maailmapildi kujunemisel (või kujundamisel) on suureks raskuseks see, et füüsika seadused formuleeritakse ideaalsete objektide jaoks, aga rakendatakse reaalsetele objektidele.
Kehad püüavad hoida oma liikumisolekut muutumatuna. Inerts on nähtus, kus keha üritab oma liikumisolekut säilitada. Näiteks, kui sõita jalgrattaga suurel kiirusel ja vajutada esipidurid põhja, siis võib tagumine ratas õhku tõusta, sest jalgratas üritab säilitada oma liikumisolekut. Mõned kehad on erinevad, seega nende kiiruse muutmine on erinev. See sõltub massist. Mida suurem on keha mass, seda suurem on inertsus ja seda raskem on keha kiirust muuta. Newtoni II seadus ehk mehaanika põhiseadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga: a = kiirendus ; F = jõud ; m = mass ; Sl ühik 1 m/s2 Kui keha liikumine muutub, siis saab seda iseloomustada muutumise kiirusega. Seda saab iseloomustada suurusega, mis näitab, kui palju muutub kiirus mingi ajaühiku vältel, seda nimetatakse kiirenduseks.Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset
Kui 1932 avastati neutron ja tekkisid tuumamudelid, mille järgi tuum koosneb prootonitest ja neutronitest, siis kerkis väga terav küsimus, kuidas on võimalik, et tuumas püsivad nii tugevalt koos samanimeliselt laetud tõukuvad prootonid. 1935 esitas jaapanlane Yukawa tuumajõudude hüpoteesi, st mingite täiesti uut tüüpi jõudude hüpoteesi, mis kehtib tänaseni. Need on erakordselt suured jõud, mis hoiavad nukleone koos tuumas väga tihedalt pakituna. Siiski pole tuumajõud jõud selle klassikalises tähenduse, nt tal on küllastumise omadus, mis tähendab seda, et erinevalt klassikalistest jõududest suudab ta mõjutada ainult teatud arvu nukleone. Tuumajõud mõjuvad ainult tuuma piirkonnas, kuid seal erakordselt tugevad. Tuumajõud väljapoole tuuma ei ulatu. Tuntud Einsteini valemi järgi E = m c 2 , mis väljendab energia E ja massi m ekvivalentsust (samaväärsust), saame aru tohutust energia vabanemisest tuumaprotsessides (c 2 on valguse
Ek 2 E hf A E k E c f h A fp h h f m c2 h p mc 11 ELEMENTAAROSAKESED Elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur. Praegu teadaolevalt on elementaarosakesed leptonid (näiteks elektron ja neutriinod), kvargid ja vaheosakesed (näiteks footon). Teised elementaarosakesed on juba liitosakesed (hadronid), mis koosnevad kvarkidest. Hadronid on näiteks aatomituuma moodustavad prooton ja neutron. 12 KVANTMEHAANIKA Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid. Selle tänapäevane kuju arendati välja aastatel 1925–1935 ning selle põhiautorid on Werner Heisenberg, Erwin Schrödinger, Max Born, Pascual Jordan,
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus
1. P 1.1. Millised on füüsika uurimismeetodid? Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada.
Impulsi jäävuse seadus väidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. 36.Selgita reaktiivliikumise põhimõtet. Selleks et paigalt liikuma pääseda, on vaja vastastikmõju - teist keha, millest end eemale tõugata, nii et see vastavalt Newtoni III seadusele sama suure jõuga vastu mõjuks. Just tänu sellele saavadki kehad liikuma hakata. Jalad tõukavad teekatet, aerud vett, lennukipropeller õhku. 37.Pöörlemishulga jäävus Kehtib pöörlemishulga ehk impulsimomendi jäävuse seadus. Välismõjude puudumisel säilitab süsteem oma pöörlemishulga ja sellega koos ka pöörlemistelje asendi. Sellepärast ei kukugi pöörlev vurr ja veerev rõngas ümber ning Maa telje kalde muutumatus paneb aastaajad vahelduma. 38.Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv
sisse. NT.Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjuseks on see, et vesi ja keha ei saa üheskoos samas ruumiosas paikneda seepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja. · Tõrjutuse printsiipi väljendab ka see, et kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. · Mikromaailma jaoks sõnastas selle printsiibi 1925. aastal Austria füüsik Wolfgang Ernst Pauli. Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. Elektronid ei saa tiirelda sarnaselt, omades täpselt ühepalju energiat. Nende seisundid peavad millegi pooleset erinema. NT.Kaks teineteisest eemal olevat veejuga voolavad segamatult mööda oma trajektoore .Kohtumisel teise joaga ei või erinevad veeosakesed korraga samas paigas asuda ning tõrjuvad üksteist eemale.
SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE
....................................................................................... 15 2.1.5. Valge ja must pind.......................................................................................................16 2.1.6. Valguse sirgjooneline levimine...................................................................................16 2.1.7. Valguse peegeldamine................................................................................................. 17 4.1. Mehaanika......................................................................................................................19 4.1.1. Kinemaatika.................................................................................................................19 4.1.2. Kiirendus......................................................................................................................19 4.1.2.1. Kiirenduse tabel:................................................................................
1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millisteks osadest ta koosneb? ´Uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Koosneb: Relativistlik kvantmehaanika, kvantmehaanika, erirelatiivsusteooria, klassikaline mehaanika, üldrelatiivsusteooria. 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise obiekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult
kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. v joonkiirus, nurkkiirus, r raadius, T periood, a(n) kesktõmbekiirendus, f- sagedus Elektromagnetism Elektriväli Elektrilaeng- Füüsikalist suurust, mis iseloomustab seda kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastasmõjus, nimetatakse elektrilaenguks. Laengu jäävuse seadus- Laengu jäävus väljendab maailma üldist elektrilist neutraalsust. Ühe keha laadumisel positiivselt laadub teine negatiivselt. Seega elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Punktlaeng- Punktlaenguks nimetame laetud keha, mille mõõtmed on väikesed võrreldes laengute vahelise vahekaugusega. Keha võib käsitleda punktlaenguna, siis kui laengu jaotuse kehal võib arvestamata jätta. Coulomb ´i seadus- Charles Augustin Coulomb uuris 1784 aastal väändkaalude abil laengute
• Füüsika- Füüsika on loodusteadus, mis eelistatult täppisteaduslike meetoditega uurib loodust ja tekitab looduse kõige üldisemad mudelid. Ülesanded • Millised järgmistest objektidest sobivad füüsika mõistes looduse alla: sipelgas, pilv, päkapikk, tellis, arv neli, auto, mõte, teokarp, unenägu? • Märkige looduse struktuuritasemete skeemil ära astrofüüsika tööpiirkond. Püüdke ära märkida ka optika ehk valgusõpetuse, elektriõpetuse, soojusõpetuse ja mehaanika tööpiirkond. Füüsika ja looduse tunnetusprotsess • Füüsika uurib ja kirjeldab reaalset, olemasolevat loodust. • Füüsika on selle poolest eriline teadus, et tegemist on ühekorraga nii empiirilise kui ka eksaktse teadusega. Füüsika kirjeldab reaalselt olemasolevaid objekte ning nähtusi, saab nende kohta kogemuslikku infot, iseloomustab neid arvude abil ning töötleb andmeid matemaatiliste meetoditega. • Inimene on looduse vaatleja, kes saab infot looduse
FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepik
Tallinna Tehnikaülikool YFR0011 Füüsika I eksamiküsimused ja vastused 2011 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Klassikaline füüsika uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seaduspärasusi. Valdkonda kuuluvad kvantme- haanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni (ehk klassikaline) mehaanika, erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Uurimisprotsess algab vaatlustest/eksperimentidest, jätkub hüpoteesi püstitamisega, selle igakülgse tõestamisega ja lõpuks teadusliku teooria koostamisega. 2. Mis on täiendusprintsiip? Põhimõte, mis väidab, et ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale, vaid tekib vana teooria asemele või selle ül- distuseks. Vana teooria on seega uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad
üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Klassikalise füüsika valdkonda kuuluvad: kvantmehaanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni ehk klassikaline mehaanika, erirelatiivsusteooria, üldrelatiivsusteooria. 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Ainepunkti asukoht on määratud kolme
tehtud tööga. Pidurdudes teeb keha ise tööd kineetilise energia arvel. Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). Ristkoordinaadistiku korral näitab koordinaat antud suunas liikumisel, kui mitme pikkusühiku kaugusel taustkehast vaadeldav keha asub. Sõltumatute koordinaatide arv määrab ruumi mõõtmete arvu. Lihtmehhanismide (kang, plokk, kaldpind) töö aluseks on mehaanika kuldreegel: samapalju, kui me võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kasutades väiksemat jõudu, peame läbima vastavalt pikema tee. Liikumiseks võib nimetada igasugust olukorra muutumist. Kui muutub keha asukoht, asend või kuju, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest. Liikumise mõiste tuleneb vajadusest kirjeldada kronoloogilist põhjuslikkust. Liikumisest võib rääkida ainult tänu sellele, et vaatlejal on olemas mälu.
tehtud tööga. Pidurdudes teeb keha ise tööd kineetilise energia arvel. Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). Ristkoordinaadistiku korral näitab koordinaat antud suunas liikumisel, kui mitme pikkusühiku kaugusel taustkehast vaadeldav keha asub. Sõltumatute koordinaatide arv määrab ruumi mõõtmete arvu. Lihtmehhanismide (kang, plokk, kaldpind) töö aluseks on mehaanika kuldreegel: samapalju, kui me võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kasutades väiksemat jõudu, peame läbima vastavalt pikema tee. Liikumiseks võib nimetada igasugust olukorra muutumist. Kui muutub keha asukoht, asend või kuju, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest. Liikumise mõiste tuleneb vajadusest kirjeldada kronoloogilist põhjuslikkust. Liikumisest võib rääkida ainult tänu sellele, et vaatlejal on olemas mälu.
Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline takistusjõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. F=μmg, kus μ – hõõrdetegur 8. Galilei teisendused. Joonis, kaks noolt üles. Invariantsed galilei teisendused? x(prim)=x-vt. Seotud newtoni seadustega. Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides. Kokkuleppeliselt võetakse paigalolev süsteem, x teljed langevad kokku Punktmassi y ja z koordinaadid on paralleelsed, x koordinaadid erinevad. x’=x-v0t esimene ja viimane võrrand kehtivad juhul, kui v0 on väike, muidu Lorentz’i teisen.
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirg
3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...................................................................................................... 9 4.3. Termodünaamika I printsiip..................................................................................9 4.4. Termodünaamika II printsiip................................................................................ 9 4.5
kindlakstegemine. Bohri aatomimudel kujutab endast mikrosüsteemi, kus aine on koondunud positiivse laenguga aatomituuma 10-15m läbimõõduga ja mille ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. Tuuma ümber tiirlevate elektronide arv on võrdne prootonite arvuga tuumas ning võrdne jrk numbriga Mendelejevi tabelis. Bohri postulaadid: 1. statsionaarsete olekute postulaat aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused E n. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2. lubatud orbiitide postulaat aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine
annaabi.ee 
