Zanrianalüüs Analüüsin seda luuletust, kuna pidin ühte luuletust analüüsima ja ma võtsin juhuslikult just selle luuletuse. Luuletus räägib inimesest, kes tahab enda ellu inimesi, kes teda väärtustataks, kuid siiani pole ta veel ühtegi kaaslast, keda saaks oma hingesugulaseks nimetada, veel leidnud. Tegu on eleegia zanrisse kuuluva teosega. „Väike-Aasias nimetati eleegiaks nutulaulu, mida kanti ette früügia flöödi saatel, kuid vana-joonia eleegial pole kohustuslikku nukrat iseloomu. See on õpetliku sisuga lüüriline luuletus, mis sisaldab ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahva kokkutulekutel. Tema väliseks tunnuseks on eriline värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusel kujuneb kahest värsist salm – eleegiline distihhon (kaksikvärss)
Ida Eesti oli nüüd venelaste käes. Tallin rootslaste käes ja Kesk eestis laius ei kellegi maa. Tartlastele tõid venelased rangemad kaubandustingimused ja piirangud. Keelatud oli kirja saatmine Rootsi võimu all olevate linnadega. Otepää pastor Adrian Virginius poodi selle eest tartu linnavärava ees üles 1706. Aastal ja 1708. Aastal kaks Tartu raehärrat. 1708 aastal andis peeter käsu Tartu linn hävitada. Kodanikud küüditati venemaale. Käsu Hans kirjutas nutulaulu ,,oh! Ma vaene Tardo Liin." Toimus sel aastal ka viimane välilahing Eestis. See toimus Vinnis venelaste ja rootslaste vahel. Karl tungis edasi Ukrainasse, kus teda ootas Poltaava lahingus otsustav kaotus, mis määras ka Eesti ja Liivimaa saatuse. 1709. aastal piirati sisse Riia, mis aliostus 1710. Aasta suvel, tänus linnas maad võtnud näljale ja katkule. Järgnevalt alsitati Kuressare ja Pärnu. Tallinn piirati sisse 1710. Aasta sügisel. Ka Tallinnas oli mure katku ja näljaga. 29
kuulata. Isa tõstab laulatuse päeva neljapäevalt kolmapäevale. III stseen: Julia valib amme abil välja peoriietuse ja palub end siis üksi jätta. Julia peas keerlevad kõhklused ja hirmud unerohu võtmise ees. Siiski riskib ta ja joob ära Lorenzo antud leotise. IV stseen: Ettevalmistused Capuletti majas. Koidab hommik ja juba on kuulda Parist muusikaga tulemas. V stseen: Amm leiab Julia tardunud olekus. Ema, isa ja Paris on ahastuses ja neavad õnnetut päeva.Lorenzo sõitleb neid nutulaulu pärast ja meenutab, et taeva õndsus on suurem maapealsest. Pulmapidu pöördub matusetalituseks.Pillimehed lõpetavad mängimise. Toimub sõnelus teener Pietroga. Viies vaatus I stseen: Romeo saab teener Balthasari kaudu sõnumi, et Julia on Surnud ja maetud Capulettide hauakambrisse. Lorenzo saadiku kiri pole temani jõudnud. Romeo veenab vaest apteekrit talle mürki müüma, ehkki selle teo eest on Mantuas karistuseks surm. II stseen:
uuesti üles, kuid armid hinges võivad inimesi kummitama jääda veel aastateks kui mitte terveks eluks. Sõjakoledustest kirjutada võib olla küll emotsionaalselt väga kurnav ent sellegipoolest usun ma, et koletutest asjadest on alati lihtsam kõnelda. Sõjajärgselt saab kirjutada kasvõi kõigest sellest, mida me oma silmadega näeme; hüljatud kodud, tühjad pilgud ning armastatud kultuurihooned, millest on järele jäänud ainult mälestused. Nõnda laulab Käsu Hans oma nutulaulu Tartu linnast, mis Põhjasõjas sisuliselt ära hävitati. Käsu Hans alustab luuletuses Tartu linna varasema jõukuse ning hea elu kirjeldamisega: "Ma olli väega kuuluss liin üle kige Liivamaa: kik nee kalli asja siin mino "isen olliva; akadeemi säeti,
Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna vene võimu alla. Eesti liideti lepingu tulemusel venemaaga. Rootslased võisid vilja välja vedada piiramatult. 2. Kes olid need Põhjasõjaga seotud isikud? Karl XII Rootsi kuningas Põhja sõja ajal. August II saksa kuurvürst. Peeter I vene tsaar. B. Seremetjev vene väejuht (ratsa) Stephan Raabe eesti talupoeg, kes juhtis ratsanikud venelaste selja taha. W.A. von Schlippenbachgarnisoni väejuht Käsu Hans Pühja köster " nutulaulu autor. 3. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva. Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama? Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna. Mis näitab, et rootslased umbusaldasid venelasi? Nad jätsid suure kaubavärava seniks enda kätte, kuni lahkusid. Asustus 18 saj:
läks abisaiga sinna. abisai tahtis ta tappa, kui taavet keelas, sest jumal karistab teda ise, nad võtsid kaasa ta piigi ja veekruusi ning läksid. taavet läks vastsmäe otsa järmine päev ning näitas talle veekruusi ning piiki, saul kutsus ta enda juurde kuid taavet ei läinud., saul pöördus koju. taavewti võidmine kuningaks. taaveti juurde tuli kord mees, kes ütles et saul ja tema poeg joonatan surid lahingus vilistite vastu, taavet jäi kurvaks ja laulis nende nimel nutulaulu. pärat seda asus taavet jumala käsul hebronisse elama, juda mehed võidsid taaveti juuda soole kuningaks. ta oli neile kuningaks 7,5 a siis võidsid iisraeli suguharud ta terve iisraeli valitsejaks. jumal täitis tõotuse mis ta temale prohvet samueli kaudu oli andnud. seaduselaegas tuuakse jeruusalemma taavet sasus elam jeruusalemma, umal andis talle tarkust jõudus kõikide vaenlaste võitmiseks.
Vene vahel. Selleks otsustas kasutada põletatud maa taktikat, piiri äärest küüditati mõningate linnade elanikud Venemaale Narvast, Valgast, Läti aladelt Aluksne ja Tartu. Tartu puhul ei piirdutud 1708.a ainult küüditamisega vaid terve linn lasti õhku. Sellepärast ei olegi säilinud keskaegset Tartut. Selle sündmuse kohta on Puhja köster (Hans Kes / Käsu Hans) kirjutanud luuletuse, seda tuntakse Käsu Hansu nutulaulu nime all. Seda peetakse esimeseks eestlase poolt kirjutatud luuletuseks. Rootsi väed suundusid hoopis Ukraina aladele, sest Krimm ja Musta mere põhjarannik kuulus hoopis türklastele ning Rootsi lootis türklastega sõlmida Vene-vastase liidu. Sõjakäik nendele aladele kukkus täiesti läbi, sest 1709.a toimus seal Poltaava lahing ja Rootsi väed purustati, Karl XII õnnestus hädavaevu pääseda. Pääses pakku Türgi aladele, esialgu võeti seal vastu kui
juhuluule traditsioonis? Käsu Hansu luuletusel ei ole midagi ühist ei kenitlevate või frivoorsete pulmasalmikutega, koraaliliste matuselauludega ega õpetatud luule traditsioonide järgi loodud dedikatsioonilauludega. Nii ei ole ka alust käsitleda seda teost koos muulastest autorite juhuluulega (JL) Laulu autor on tundnud rahvakeelt, toetunud rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormile. Laul levis laialdaselt ka rahvasuus (variandid). Käsu Hansu ,,nutulaulu" teemad ja moraal · Tema laul käsitleb Põhjasõja sündmusi 17041708 Tartu linnas. Autori hoiak on Rootsi poolt toetav ja Vene vägede rüüstetegevust tauniv. · Vene väed on karistus Jumala käest. Vrdl BR suhtumist, mis oli suht sama. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad F. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. Ratsionalistliku mõttelaadiga. Küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb siiski feodalistliku süsteemi raamidesse
Kaasajani säilinud juhulauludest on 21 põhjaeestimurdelised ning ainult 8 on kirjutatud lõunaeesti murdes. Eestikeelset juhuluulet kirjutasid: Reiner Brockmann, Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Daniel Göbel, Georg Saleman, Olaus Georg Salenius, Joachim Saleman, Johann Gutslaff, Christian Wassermann, Johan Sebastian Markard, Johann Cohsen. 7 6. Käsu Hansu ,,nutulaulu" teemad ja moraal Esimene teadaolev eesti soost luuletaja oli Käsu Hans, Hans Kes. Tema 32-salmilise riimitud tartumurdelise aastal 1708 kirjutatud kaebelaulu aineks on Tartu hävitamine venelaste poolt Põhjasõja ajal aastail 1704-08, kui elanikudki Venemaale küüditati. Käsu Hansu teos on erakordne oma harda kaasaelamise poolest maa ja rahva saatusele ning väärtuslik ka kompositsiooni ja värsitehnika poolest, ja seda on hinnatud kogu meie vanema kirjanduse kõige paremaks saavutuseks.
Rootsi valitsust kahetseb taga käsu Hans, Puhja kihelkonna eestlasest köster, oma kuulsas lõunaeestikeelses nutulaulus Tartu linna hävitamise pärast 1708. aastal. See on tähelepanuväärne kirjandusteos, mis koosneb 32 salmist ja kus korratakse aina ahastavat rida: Oh! Ma vaene Tardo liin! Et Rootsile lojaalseid isikuid leidus Eestis veel ka pärast maa tegelikku minekut Venemaa kätte 1710. aastal, tähendab muuseas seegi, et Käsu Hansu nutulaulu vanim säilinud ümberkirjutis pärineb 1714. aastast. Nutulaul levis suuliselt mitmel pool Lõuna-Eestis ja asub seega rahvaluule ja kirjanduse vahepeal, kaldudes siiski pigem viimase poole. Autoril on ilmselt olnud 17 mõningaid kirjanduslikke eeskujusid (17. sajandi lõpul sai eesti keeles kättesaadavaks Jeruusalemma hävitamise lugu). Seltskonnaelu Valgustusajastu iseloomulikuks jooneks oli mitmesuguste klubide, seltside ja ringide
maarahvast – ca 250’000) 1703.a. asutati Sankt Peterburg, mis 1712.a. tehti Vene riigi pealinnaks. 1703-1704 Vene väed võitsid Rootsi vägesid mitmes lahingus, hõivasid kogu Rootsi Peipsi laevastiku ja vallutasid Ida-Eesti (Narva ja Tartu). Sellest alates Rootsi väed ei suutnud enam Vene rüüstajaid takistada. (nt. Tartu linn hävitati täielikult – majad õhiti ja elanikud küüditati. Selle mälestuseks kirjutas arvatavalt esimene Eesti kunstluuletaja Käsu Hans oma nutulaulu) 1709.a. Rootsi peavägi, mida juhtis kuningas Karl XII hävitati täielikult Ukrainas Poltaava lahingus. Sellega oli Eestimaa saatus otsustatud, mis langes täielikult Vene vägede kätte, 1710. a. peale Pärnu, Tallinna ja Kuressaare alistumist. Eesti ala alistus Venemaale soodsatel tingimustel, taastati kohalik Baltisaksa autonoomia (Balti-Saksa Erikord). Eestlastest talupoegadele tähendas uue võimu tulek suurimat orjust ajaloos
Vanim ajalooliselt tõestatud isik kreeka muusika ajaloos oli Terpandros Lesboselt (7. saj. eKr), asus Spartasse ja seadis uue muusika ümber kitara jaoks, lisas kitarale keeli. Thaletas Gortynist (7. saj. 1. pool eKr) oli Kreetalt pärit muusik ja luuletaja, levitas Spartas Kreeta aulosemuusikat. 25. Mis iseloomustab jambi? Mis iseloomustab eleegiat? Eleegia Eleegia ja jamb on tähtsaimad Joonias loodud lüürika liigid. Eleegiaks nimetati Väike-Aasias itku, nutulaulu, mis vastab kreeka threnos'ele. Seda itku kanti ette väike-aasia instrumendi früügia flöödi saatel. Kuid vana-joonia kirjanduslikul eleegial ei ole kohuslikku nukrat iseloomu: see on õpetliku sisuga lüüriline luuletus, mis sisaldab ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahva kokkutulekutel. Eleegia vormiliseks eripäraks on ta eriline värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine
Tema olulisim ülesanne kõneleda tõtt! Homerost ja Hesiodost võrreldi juba antiikajal. Üldiselt jäi tuntuse osas Homerosele alla. Tervikuna on meieni jõudnud 2 Hesiodose eepost: ,,Teogoonia" (jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog, mis on oluline allikas varastest kreeka müütidest) ja ,,Tööd ja päevad" (õpetab põllumehi ehk siis eluolu, tuleb loobuda ahnitsemisest ja elada ausalt-töökalt). Eleegia Eleegiaks nim Väike-Aasias itku, nutulaulu. Esitati flöödi saatel. Vana-joonia kirjanduslik eleegia on õpetliku sisuga lüüriline luuletus. Neid lauldi pidudel. Eriline on tema värsiehitus heksameeter vaheldub pentameetriga. Eleegiline distihhon e salm e eleegiline kaksikvärss. Eleegiline värsivorm (heksameeter ja sellega sarnanev pentameeter) lähendas eleegiat eeposele. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Nimetus on tulnud
Oma osa etendavad ka arhailised sõnad ja sõnavormid, mis rahvakeelsusest hoolimata on tänapäeva lugejale võõrad. Kaasajani säilinud juhulauludest on 21 põhjaeestimurdelised ning ainult 8 on kirjutatud lõunaeesti murdes. Eestikeelset juhuluulet kirjutasid: Reiner Brockmann, Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Daniel Göbel, Georg Saleman, Olaus Georg Salenius, Joachim Saleman, Johann Gutslaff, Christian Wassermann, Johan Sebastian Markard, Johann Cohsen. 6. Käsu Hansu ,,nutulaulu" teemad ja moraal Esimene teadaolev eesti soost luuletaja oli Käsu Hans, Hans Kes. Tema 32-salmilise riimitud tartumurdelise aastal 1708 kirjutatud kaebelaulu aineks on Tartu hävitamine venelaste poolt Põhjasõja ajal aastail 1704-08, kui elanikudki Venemaale küüditati. Käsu Hansu teos on erakordne oma harda kaasaelamise poolest maa ja rahva saatusele ning väärtuslik ka kompositsiooni ja värsitehnika poolest, ja seda on hinnatud kogu meie vanema kirjanduse kõige paremaks saavutuseks.
Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Põhjasõja käigus hävitati täielikult Tartu linn, juba 1704. aastal tungisid Vene väed Tartusse ja purustasid enamus maju, uuesti rünnati 1708. aastal, kuna Peeter I oletas, et rootslased tahavad endised valdused tagasi võita.Sündmus vapustas rahvast, Puhja köster Käsu Hans kirjutas Tartu hävitamisest inspireerituna samal aastal nutulaulu "Oh! ma waene Tardo liin...", kus elas hardalt kaasa oma maa ja rahva saatusele ning trööstis neid raskel ajal, sisendades lootust paremale elule.Käsu Hansu kaebelaul levis tollal Kagu-Eestis käsikirjaliselt, tänaseni säilinud kaheksast koopiast vanim üleskirjutus pärineb Tartu Jaani koguduse õpetaja Johann Heinrich Grotjani sulest Jaani kirikuraamatus 1714. aastast. Trükis avaldati kaebelaulu üksikute katkenditena Eesti Üliõpilaste Seltsi albumi II lehes 1894
pärast ning usaldab ta nõnda Jumala armu hoolde; See on austus ja tänu. Omaksed ja kogudus tänavad Jumalat lahkunu ja tema elu eest ning avaldavad nõnda kõige suuremat mõeldavat austust lahkunule - Jumala kätetööle ja kingitusele. See on lohutus. Matus on Jumala hea tahte ja päästesõnumi kuulutamine surma tõsiduses ja traagilisuses. Kristlik matus pole niivõrd kurb, kuivõrd lootustäratav ja võitu tõotav talitus". Kristlikust matusest ei tohi teha nutulaulu, sest kristlik mõtteviis näeb surmas elu igavest jätkumist. Matus toimub igavikule mõeldes ja kuulutab elu võitu. Matusel palvetatakse lahkunu eest, et ta võiks puhata Jumala rahus ülestõusmise päevani. Kõige olulisem kirikliku matusetalituse sõnum on Meieisapalve, palved lahkunu hinge eest ja nende eest, kes on lahkunuga. Kirik kutsub omakseid ja lähedasi lahkunut kiriklikult mälestama ka edaspidi, sõltumata möödunud ajast.20
Kõgelt on neid teoseid hinnanud eesti tö orahva revolutsioonilise võtluse juhid; sageli meenutavad vanad revolutsionä arid «Tasujat» kui teost, mis neile nooruses suurt võtlusele virgutavat mõu on avaldanud. Kodanlus suhtus rahva hulgas sellise uudse sisu omandanud jutustustesse mõinga kõklusega ja kirjanduslooski otsiti mitmesuguseid võteid nende suupäaseks «tõgendamiseks». Üeks niisuguseks on katse --korrutades tuntud nutulaulu «sügest venestusajast» --kujutada kirjanikku igasugusest loogikast ja kägakatsutavatest faktidest lugu pidamata... natsionalismi ideoloogina. See vale oli muidugi täesti jalutu, ja seepäast hakati otsima ning alla kriipsutama Bornhöe jutustuste kõkvõmalikke puudusi, mis muutus puhuti lausa halvustamiseks. Lõuks jõti seisukohani, et Bornhöe katse kujutada «Tasujas» .1343. a. südmusi «on äardunud autori sule alaeasuse tõtu», ja asuti samas «Kalevipoja» «parandajate»