· Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. · Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili)
Kuna rahu sõlmiti Vm jaoks ebasoodsate tingimustega, siis esimesel võimalusel see tühistati (Novembrirev Sxm-l). 2. Teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasatakse valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis toimus esseeride mäss, mis suruti maha. 3. Teiste parteide survel kutsuti kokku Asutav Kogu, kuid kuna enamlased ei saavutanud seal enamust, siis Lenini käsul saadeti laiali. V Kodusõda ja intervensioon okt 1917-1920 intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (N: revi mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). Sõdivad pooled: Punased Valged bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlus talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud)
kuuletumist reziimile 5. sõjavägi on allutatud diktatuurivõimule sõjavägi domineerib või on autonoomne (sõltumatu) 6. terrori kasutamine elanikkonnagruppide või laialdast terrorit ei kasutata, arreteeritakse või potentsiaalsete vaenlaste suhtes hukatakse ainult reziimi vastase tegevuse eest N: kommunistlik NSVL 1917-1991 sõjaväelised diktatuurid (Hispaania 1923-1975) fasistlik Itaalia 1922(1926)-1945 üheparteilised reziimid (Eestis 1934-1938/40) natsistlik Saksamaa 1933-1945 IV Demokraatiad ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel (kaart lk 66, atlas kaart nr 138) demokraatlikud riigid - ___________________________________________________________ ______________________________________________________________________________
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti
Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist terrorit (iseloomulik oli terrori süvenemine aja jooksul): vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes, mõningal määral ka aktiivse paremopositsiooni vastu.
Saksamaal ja nende suund sõjale. Saksamaa rikkus aja jooksul ka rahulepinguid, mis ta oli sõlminud. Toimus desarmeerimiskonverents, mis kukkus läbi ja mille tagajärjeks langes ka rahvasteliidu tähtsus. Suurriigid ei suutnud enam jõude omavahel koondada, et rahu hoida. UK arvas, et kui Saksamaale järele anda rahuneb ta maha ja sõda ei tule, kuid see oli ekslik. Fasistlikul Itaalial olid ka agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas. Samal ajal toimus ka kodusõda Hispaanias. Suur majanduskriis 1929-1933 Enne majanduskriisi oli USA heal järjel majanduslikult, sest neil oli kohalik odav tööjõud ja tooraine, eksporditi kaupe Euroopasse, Euroopa tasus oma laene tagasi neile ning Euroopa varustamine kaupadega. Kõik arenes seal tohutu kiirusega, mis lõppes kokkuvõtteks krahhiga börsil. Põllumajanduses toodeti kaupa rohkem, kui seda tarbiti, riigid võtsid laene, mida ei suudetud
Esimeses maailmasõjas kaotanud riigid pettusid Versailles` süsteemis, kuna riigipiiride kehtestamisel ei arvestatud paljude riikide ja rahvaste huve. Tulevaste diktatuuririikide rahva rahulolematus parteide paljususe suhtes oli heaks ettekäändeks, et kehtestada ühe partei süsteem. Kui maailma tabas majanduskriis, püüdsid tulevased diktaatorid oma rahvast veenda, et nende valitsemisajal ei pea keegi millestki puudust tundma. Peamised diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid NSVL, Saksamaa ja Itaalia. Venemaa diktatuuririigiks muutumise üks ajenditest oli majanduslik kaos. Sealne tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921. aastal oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, ,ille tõttu suri ca neli miljonit inimest. Selleks et näljahäda leevendada, rekvireeriti kirikuvarad. Majanduskrahhi vältimise ja võimu säilitamise eesmärgil kehtestati enamlaste poolt uus majanduspoliitika (NEP ).
(eelkõige Ida-Euroopa) arvelt. 7. Natsid Saksamaal võimul Kuna Saksamaal oli kehv aeg, tööstuslik tootmine langes, ettevõtted ja talud läksid pankrotti, paljud inimesed kannatasid tööpuuduse all, sissetulekud langesid peaaegu poole võrra, siis kasvas taas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei populaarsus. Natside võimuletulekut kergendas vastasjõudude lõhestatus. Kui Riigipäevahoone süüdati, süüdistati selles kommuniste ning nad arreteeriti ja keelustati seda ettekäändeks tuues isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus. Peale valimisi kommunistlik partei keelustati. Peagi keelustati ka sotsiaaldemokraatlik partei ning ülejäänute tegevus lõpetati järgmisel kuul - Saksamaal kehtestus ühe partei diktatuur. Partei poliitilisi vastaseid terroriseeris SA. Hitler oli aga oma võimus ebakindel ning SA juhtkond ja Hitleri konkurendid ja palju natsidele ebameeldivaid isikuid hukati. Kui suri
Tööstusühiskond industriaalühiskond, postindustriaalühiskond (järeltööstusühiskond) Infoühiskond Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Linnastumise alused: 1. Tööstuslik revolutsioon 2. Üleminek masinalisele tootmisele KOSPEKT: EESTI VENE IMPEERIUM KOOSSEISS 20 SAJ. ALGUL 1. Taustad. 1. Vene impeeriumi kiire majandusareng algas 19.saj. lõpul 20.saj algul. Väljavedu: teravili, nafta jt loodusvarad. Import: prantsuse kapital saksa tööstustoodangu (eriti masinaehitus). Eriti kiire arengu tegid läbi Balti kubermangud. · Vene impeerium (keisririik), st monarhi (keisri) kätte koondub KÕRGEM päritav seadusandlik , täidesaatev ja kohtuvõim. Venemaal puudus kuni 1905.ndani rahva poolt valitud parlament (nagu see oli olemas arenenud Lääne Euroopa maades jm).
aastal Butõrka vanglast Veebruarirevolutsiooni tulemusel antud amnestiaga. MAAILMAREVOLUTISOON ● Maailmarevolutsioon tähendas kommunistide püüdu haarata võim maailmas. ● Prooviti luua nõukogude vabariike Euroopas.(Ungaris) SÕDA POOLAGA ● 1909-1921 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes enamlaste lüüasaamisega. ● Poola vägesid juhtis J.Pilsudski. KODUSÕJAS JÄID PEALE PUNASED ● 1920.aastaks oli suurenm osa Venemaast punaste kontrolli all ● Kodusõda lõppes 1922 TULEMUSED ● Inimelul polnud enam tähtsust ● Venemaa oli sõjast laostunud. ● Säilis inimeste jaotamine omadeks ja võõrasteks ● Nõukogude Venemaa jäi muust maailmast isoleerituks. EESTI ISESEISVUMINE (3.10.2017) Mobilisatsioon ● 100 000 mobiliseeriti ● umb 10 000 ei tulnud sõjast tagasi Sõja mõju Eestile ● Kindlustuste ehitamine ● raha väärtuse langus ● sõjaväeosade majutamine
Konstitutsiooniline monarhia. Parlament - cortez. Parteisid oli palju. Riigi poliitikas oli tähtis koht sõjaväel ja katoliiklikul kirikul. Sõjaväes oli liiga palju ohvitsere ja muid kõrgemaid auastmeid. Näiteks oli 150 sõduri kohta 1 kindral. Armee iseenesest oli konservatiivne. Ainsateks kaasaegseteks väeüksusteks olid õhulaevastik ja merelaevastik. Kodusõja puhkedes jäid need vabariiklaste poolele. 1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda. 5 Rahvusküsimus oli lahendamata. Autonoomiat nõudsid endale kataloonia, baskid (kes on euroopa põliste elanike keltide järeltulijad). Rahvusküsimus on lahendamata siiamaani. 1.6.3 VÄLISPOLIITIKA Hispaania kaotas oma ameerika kolooniad. 20. sajandi alguses sai endale osa Marokost. Võitluses Maroko pärast tõusis esile ohvitser Francisco Franco. Hiljem sai temast gaudillo - juht hispaania keeles. 1.7 ROOTSI 1.7
IIRIMAA VÕITLUS ISESEISVUSE EEST. Kui 1916. a. Lihavõtte ülestõusu ei olnud valdav osa iirlasi heaks kiitnud, siis inglaste julmus ülestõusnute karistamisel muutis iirlaste suhtumist. Iseseisvuse ja vabariigi idee võitis üha enam poolehoidjaid. 1918. a. toimus üle saare sadu poliitilisi demonstratsioone ja miitinguid, mägedes korraldati õppusi, kus osalesid tuhanded vabatahtlikud. Inglased muutusid rahutuks. Sinn Fein, Gaeli Liiga ja muud iirlaste organisatsioonid keelustati. 1918. a. Ühendatud Kuningriigi parlamendivalimistel võitis radikaalsem Sinn Feini partei, kes omandas Iirimaale eraldatud 105-st kohast 73. Juba enne valimisi oli otsustatud võidu korral Westminsterisse mitte minna. Ja nii kuulutati Dublini raekojas 21. I 1919. a. välja Iiri Vabariik. Kahetunnise istungi vältel võeti vastu Iseseisvuse manifest, demokraatlik programm ja üleskutse maailma rahvastele tunnistada vabariigi sõltumatust. Peaministriks sai E
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
omanikud ülehindasid oma kinnisvara, et saada valimisõigust. Tallinnas loodi valimisliit venelastega, 60'st volikogu kohast said baltisakslased endale 17, eestlased said 38 ja venelased said 5 kohta. Kuid eestlased polnud valmis tegelema linnavalitsuse ja linnapea töökohaga. Tallinna linnapeaks sai Vene kubermangust ametnik Hiatsintov, Konstantin Päts sai nõunikuks. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele. Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus Läänemaalt Tallinnasse, omandas seal saksa keele ja omandas tööoskused. Sõites
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
