Digesta – kommenteerimisel kasutati ius civile’t ja ius honorarium’i Notae – vanemate juristide teoste kommentaarid Responsae – juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta Quaestiones - küsimused Disputationes – arutelud Epistulae – juristide omavaheliste küsimuste arutamine Sententiae – seisukohad Opiniones – arvamused Digesta seu Pandectae – tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust, sinna on koondatud väljavõtted vanemate juristide töödest Novellae – Justinianuse kodifikatsiooni neljas osa Gloss /kr. k./ - märkused teksti juures, äärtel või ridade vahel Delictum publicum /Delicta publica/ - kuriteod, mis puudutavad vahetult kogu ühiskonna huve Delictum privatum /Delicta privata/ - kuriteod üksikisiku vastu Actor - hageja Reus - kostja Actio /-nes/ - hagi In iure – kohtus, preetori ees In iudicio – kohtus, kohtuniku ees Iudex - kohtunik Iudex unus – üks kohtunik Arbiter – vahemees, kolmas isik
perekonnaõigust, pärimisõigust ja võlaõigust ning viimase osana ka tööõigust. - Codex Iustinianus on rooma keisrite antud seaduste kogumik, mis ei ole nii märkimisväärse tähtsusega, kui kaks eelpool mainitut. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustianus koostati juba 529.a. Neljanda osa Justinianuse kodifikatsioonist moodustavad nn. Novellae (leges). See on koostatud 556.a. ja sisaldab 122 novelli. 1538.a. andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus Iuris Civilis. Tänapäevases mõttes võibki õigussüsteemist kui õigusnormide korrastamise süsteemist rääkida alates Rooma tavaõiguse üleskirjutamisest keiser Justinianuse käsul 553 aastal pärast Kristust
o Digestid, tähistatakse D. Või Dig. o 530-533 o 50 raamatut, raamatud on jagatud pealkirjastatud peatükkideks(titulus), peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid §-ks Corpus iuris civilis III codex iustiniaus o Koodeks C. Cod. CI. CJ o Esimene versioon koostati a 529, uus 534 o 12 raamatut, jagatus peatükkideks, nendes nummerdatult imperaatorite korraldused(constitutiones) pikemad jaotatud § Coprus iuris cilis IV osa novellae o Novellisd, Nov. o 556 o Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi(novae legis Institusiooniline süsteem: o Saanud alguse gaiuse ints. st o Eraõigus jaguneb- isikuteks, asjadeks, hagideks o Personae- isikute, isikute seotud õigus o Res- asjad- asjade omandamise alusel o Actiones- hagid- õiguste kaitse Pandektiline süs o Nimetus CIC2
a anti koodeks välja uues redaktsioonis nime all Codex Iustinianus repetitae praeloctionis. Koodeks koosneb 12 raamatust, raamatud tiitlitest. Igal tiitlil on pealkiri. Tiitlitesse on paigutatud nummerdatud korras üksikud constitutions. Pikemad constitutions on jaotatud paragrahvideks. Codex Iustinianuse tähtsus on klassikalise rooma õiguse tundmaõppimise seisukohalt minimaalne, ta on rooma õiguse languse ajajärgu saavutis. 4. Viimase, neljanda osa kodifikatsioonist moodustavad nn "Novellae", sinna on paigutatud pärast Codex Iustinianuse koostamist välja antud constitutions. Ametlikku Novellide kogu pole. See on koostatud umbes 556.a ja sisaldab 122 novelli. Tavaliselt nimetatakse teda "Epitome Iuliani". Hilisem kogud sisaldavad 168 novelli ja on 4 koostatud kreeka keeles. 7 GAIUSE INSTITUTSIOONID Gaiuse ,,Institutsioonid" on II sajandi keskpaiku koostatud eraõiguse ja protsessi
õigust. Roomas hakati keiser Theodisianus II algatusel kokku kogumann konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis edasi ning lõpuks ka teostas keiser Justinianus 500ndatel aastatel. Moodustati esimene õiguse kodifikatsioon Corpus iuris civilis: 1) Codex Justinianum, mis hõlmab codex Theodisianus 2) Digesta kui tähtsaim kodifikatsiooni osa (tsitaadivormis) 3) Institutiones, mis on Gaiuse õpik ning viimaks 4) Novellae, kuhu koondati pärast Justinianuse surma seadused. 3. Õigus keskajal Varakeskaegsetes riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena ta sündis. Lokaal e partikulaarõigus Hakati kokku koguma selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade avaliku õigusega
Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks. CORPUS IURIS CIVILIS'E III OSA: "CODEX IUSTINIANUS" Koodeks, tähistatakse ka C. või Cod. või CI. või CJ. esimene versioon koostati aastal 529, uus 534 12 raamatut, jagatud peatükiks. Nendes nummerdatult imperaatorite korraldused (constitutiones) (pikemad jaotatud paragrahvideks). CORPUS IURIS CIVILIS'E IV OSA: "NOVELLAE" Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov., koostati ca 556 Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi (novae leges), on käesoleva sissejuhatava kursuse puhul vähemtähtis ja seda ka klassikalise Rooma õiguse uurimise seisukohalt ÕIGUSE SÜSTEMATISEERIMINE 1. Institutsiooniline süsteem: a. (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse "Institutiones"-st G.1.8.) b
451 eKr valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Codex Theodosianus 438-439 pKr – koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi CIC – impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine. Moodustati keiserlik ettevalmistuskomisjon, töö tulemused legaliseeriti 529-533. Osad codex justianum 12 raamatut sh theodosianuse oma, digesta 50 raamatut teiste tsitaadid kokku koondatud, institutiones õpik, novellae justianuse eluajal valminud seadused Lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused Ius Papirianum Gaius Institutiones - Rooma eraõiguse ja protsessi õpik algajatele. Sisaldas nii ius civile kui ka ius honorarium. Pani alguse tsiviilõiguse institutsioonilisele süsteemile. Codex Theodosianus - välja antud 438. a. imperaator Theodosius II ajal. Koosnes 16 raamatust. Teos kavandati ja koostati Ida-Rooma impeeriumis, kuid koopiad saadeti ka
kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises. Corpus juris civilis on Bütsantsi keisri Justinianuse korraldusel 6. sajandil kodifitseeritud Rooma õiguse kogu, mis koosneb neljast osast: 1. Institutiones (Rooma õiguse alused); 2. Digesta ehk Pandectae (rooma juristide kirjutiste põhjal koostatud õiguse kogumik; 3. Codex Justinianus (Rooma keisrite - Hadrianusest Justinianuseni - antud seaduste kogumik); 4. Novellae (uued 535.-565. a. seadused). Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Kuningate aeg 753-509 eKr esimene kuningas Romulus, kokku valitses 7 kuningat..legendi järgi asutas rooma linna üks kaksikutest Romulus, kelle emaunt imetas. Tegelikkuses oli rooma piirkond asustatud juba ammu enne linna rajamist. 510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel
viiekümneks raamatuks (liber). Digesta on esmajärguliseks ajaloolise väärtusega õigusallikaks, kuna see sisaldab infot paljude juristide tööde sisu kohta, mida mujalt ei leia.18 Kolmas osa Codex Justinianus on rooma keisrite antud seaduste kogumik, mis ei ole nii märkimisväärse tähtsusega, kui kaks eelpool mainitut. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustianus koostati juba 529.a. Neljanda osa Justinianuse kodifikatsioonist moodustavad nn. Novellae (leges). See on koostatud 556.a. ja sisaldab 122 novelli. 1538.a. andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus Iuris Civilis.19 7 ____________________ *Justinianus Makedooniast Illüüria mägismaalt pärit talupoeg, kes tõusis õukonda ja sealt edasi valitsejaks tänu
Kõrgklassitsism (II saj) väga põhjendatud kaasuste lahendused, Celcuse tegevus (,,Õigusteadus ei pea järgima mitte seaduse tähte, vaid võimu ja võimet"). Hilisklassitsism ulatuslikud rooma õiguse kommentaarid (Gaiuse ,,Institutiones", Paulus, Ulpianus, Lex Dei). Rooma õigusteaduse hiigelhoone on Corpus iuris civilis, kus on nii tsiviilõiguse kui avaliku õiguse norme. Selle osad on Digesta, Institutiones, Codex Iustianus, Novellae. Pikka aega peeti Bütsantsi riiki õigusteaduse kontinuiteeti järgivaks (mõjutas Venemaad, Kreekat) Kesk-Euroopa arengule on hindamatu ,,õigusteaduse renessanss" 9 saj. Renessansi läbi elanud jurisprudents oli keskaegses Euroopas skolastika üks osa, mis kasutas dialektilist meetodit. Püstitati tees antiteesi vastu ja püüti leida sünteesi. Õpiti Corpus iuris civilise kommentaare.
Kaks professorit viimastest antiikaja juriidilistest ülikoolidest Konstantinoopolis ja Beirutis said ülesande valida seadusteks sobivaid tsitaate. Sobis kasuistliku tehnikaga (professorid märkisid ära viited, kuid on tekste ka vajadusel muutnud). III Institutiones, 4 raamatut, suuremas osas erajurist Gaiuse (?) samanimeline õpik 161 pKr (Rooma õigust tutvustav käsiraamat) IV Novellae – Justinianuse eluajal valminud seadused. Rooma kriminaalõiguse areng Kohtumõistmise ainuallikas on kuningas Ilmalik, eraldus religioossest varakult Perekonnapea karistusõigus Kuningate aeg: Ilmalik ja usuline läbisegi, karistati reetmist ja ketserlust Vabariik: ilmalik, riiklikud kriminaalkohtud Keisrite aeg: klassikaline rooma õigus, digestide 47, 48 ja koodeksi IX raamat – hirmsad raamatud Kuriteod
algas aga uus õitseng, ja keiser Justinianus (527-565) suutis mõlemad riigipooled koguni korraks veel ühendada. Justinianus püüdis vastata keisriideaalile, kes pidi olema nii edukas sõjarindel ka ka edukas valitseja ning hea seadusandja. Nii andis ta käsu koostada seaduseraamat, mida meie tunneme nime all Corpus Iuris Civilis. See hõlmas nii legitimeeritud vana õigust Institutsioonide ja Digesta näol, kui ka keisrite seadusandlust nime all Codex. Hiljem liideti nendega ka neljas osa Novellae. b) Bonfante periodiseering Itaalia õigusteadlane P. Bonfante on leidnud, et õigust ei saa periodiseerida ei riigivõimu vormide alusel ega õigusinstituutide arenemise alusel, vaid lähtuda tuleb kriisidest – mis paratamatult mõjutavad õigussüsteemi erinevaid osi. Sellest tulenevalt eristas ta kolme erivat õiguse perioodi ja kahte kriisi: 1) kviriitliku õiguse periood: 754/3 eKr -2. saj. eKr (200 eKr või 146 eKr). Esimene kriis tekkis pärast Puunia sõdu 2. saj
534.a anti koodeks välja uues redaktsioonis nime all Codex Iustinianus repetitae praeloctionis. Koodeks koosneb 12 raamatust, raamatud tiitlitest. Igal tiitlil on pealkiri. Tiitlitesse on paigutatud nummerdatud korras üksikud constitutions. Pikemad constitutions on jaotatud paragrahvideks. Codex Iustinianuse tähtsus on klassikalise rooma õiguse tundmaõppimise seisukohalt minimaalne, ta on rooma õiguse languse ajajärgu saavutis. 4. Viimase, neljanda osa kodifikatsioonist moodustavad nn "Novellae", sinna on paigutatud pärast Codex Iustinianuse koostamist välja antud constitutions. Ametlikku Novellide kogu pole. See on koostatud umbes 556.a ja sisaldab 122 novelli. Tavaliselt nimetatakse teda "Epitome Iuliani". Hilisem kogud sisaldavad 168 novelli ja on koostatud kreeka keeles. 2. Allika sisemine ühtsus Esinesid vastuolud CIC erinevate osade vahel. Lisaks on vastuolud ka digestade erinevate osade vahel. CIC ei ole koodeks tänapäevases mõttes. Igapäevaellu läks CIC kreeka keeles
kogud. 4600 seadust. · Digestae. Jagatud 50ks raamatuks, Rooma juristide tõlgendused rooma õiguste ja seaduste kohta. Võtab kokku rooma juristide loomingu. Kõige enam on seal Ulbaniust(?) tsiteeritud ning Julius Paulust. Kõikidele tõlgendustele anti seaduslik tähendus. Kokku 31 seadust. Palju leidub hüpoteetilisi situatsioone, mis oleks kui .... Ja kuidas rooma õigus seda situatsiooni siis lahendaks. · Novellae. Lisandus peale Justinianust, osa, mis võttis kokku keisri korraldused ja seadused, mis anti välja pärast Justinianuse komissari tööd- Kuidas Rooma õigus defineeris orjust Rooma õiguses ja lad k orja kohta põhiline termin on servus. Sellelel terminil ei olnud mingit muud varjundit. Rooma õiguseks kasut alju teminit mancipia. Need olid need orjad, keda mõeldi vallasesemetena ning räägiti omandkuuluvusest. Kasut ka terminit puer, kes oli pm poiss tõlk. Majaorjadeks temin verna
1. Institutiones (jaotatud omakorda kolme suuremasse rühma: isikud (personae), asjad (res) ja hagid (actiones). 2. Digesta ehk Pandectae , mis sisaldas väljavõtteid vanemate juristide töödest. Teise osa paralleelsest kreekakeelsest nimetusest pandectae ongi tuletatud tänapäeval tuntuima tsiviilõiguse süsteemi nn pandektilise süsteemi nimetus. 3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4. Novellae, kuhu on paigutatud pärast codex iustinianuse koostamist välja antud constitutiones ehk imperaatorite korraldused. Mida kujutab endast C.I.C teise osa järgi nime saanud nn pandektiline süsteem. Selle süsteemi järgi eraldatakse kogu tsiviilõigusest üldised küsimused ning nendest moodustatakse üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I
1. Institutiones (jaotatud omakorda kolme suuremasse rühma: isikud (personae), asjad (res) ja hagid (actiones). 2. Digesta ehk Pandectae , mis sisaldas väljavõtteid vanemate juristide töödest. Teise osa paralleelsest kreekakeelsest nimetusest pandectae ongi tuletatud tänapäeval tuntuima tsiviilõiguse süsteemi nn pandektilise süsteemi nimetus. 3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4. Novellae, kuhu on paigutatud pärast codex iustinianuse koostamist välja antud constitutiones ehk imperaatorite korraldused. Mida kujutab endast C.I.C teise osa järgi nime saanud nn pandektiline süsteem. Selle süsteemi järgi eraldatakse kogu tsiviilõigusest üldised küsimused ning nendest moodustatakse üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I
annaabi.ee 
