Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja venemaa tulevane president Boriss Jeltsin) teine suunda juhtisid rahvarinded, nõudsid Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. 1939. Molotovi- Ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseisvus. 16. Nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 1988-89 1) nõukogude väed viidi välja Afganistanist 2)normaliseeriti suhted hiinaga 3) reguleeriti terve rida konflikte maailma eri piirkondades 4) 1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi- ja keskmaaraketid Euroopas 5) 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise tõhusa rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega. 88-89 Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon. 1989 sügis Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 1990-1994 Nõukogude armee lahkumine Ida-Euroopast. 25
Stagnatsioon NSVL-s 1964. aastal tõusis NLKP etteotsa Leonid Breznev. Kraanid keerati jälle kinni ning sula lõpetati. Stalinismi juurde siiski tagasi ei pöördutud, kuid vahepealne liberalism lõpetati. Majanduses üritati kasutusele võtta Lääne tehnoloogiat, kuid peagi loobuti. Uut tehnoloogiat üritas Breznev hankida sel moel, et normaliseeris suhted Läänega. Breznev valitsemise ajal alanud pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega. Esiteks normaliseeriti suhted Lääne- Euroopaga, seejärel Ameerika Ühendriikidega. Nõukogude Liit ei loobunud siiski soovist maailmas domineerida ning oli näiliselt oma võimsuse tipul. Samal ajal kui Lääs näis nõrgenevat, kasvad Nõukodue Liidu sõjaline võimsus ning järjest rohkem maalilma riike muutus kommunistlikuks. Stagnatsioon Nõukogude Liidus aga ainult süvenes. Sõjalise võimekuse hoidmine nõudis aina rohkem ressursse. Järjest tuntavamaks muutus tehniline mahajäämus Läänest.
Majandus sõltus tooraine müügist. Defitsiit sai peeamiseks märksõnaks (piim ja munad), majanduses tekkisid ebakõlad. Välispoliitika (sh ● Pingete vähendamine Normaliseeriti suhted Lääne- ● USA-ga suhted suhted USA-ga ning Läänega ning Austriast Euroopaga, eriti USA-ga. paranesid veelgi, toimunud kriisid) vägede välja toomine (1955). Pidevad ja regulaarsed riigipeade Reagan ja Gorbatšov ● Mõistis hukka Stalini visiidid andsid märku suhete kohtusid 1985. aasta hirmuvalitsuse, mis tekitas paranemisest
Ebademokraatlike ümberkorralduste ja sõjaka natsionalismi koosmõju oli Indoneesiale laastav.Kogunes tohutu välisvõlg,riigiaparaat korrumpeerus,majandus kiratses. 1965.a. toimus Jakartas (pealinnas) kommunistide riigipöördekatse,eesmärk oli kehtestada veelgi jäigem riigikord. Katse kukkus läbi,võimu haarasid parempoolselt meelestatud ohvitserid eesotsas kindral Suhartoga. Suharto saavutas 1966.a.võimu ja muutis järsult riigi kurssi. Kommunistlik partei purustati,normaliseeriti suhted Malaisia ja Filipiinidega, Indoneesia astus uuesti ÜRO-sse.Lagunes majandus õnnestus stabiliseerida.Indoneesial pole edu olnud võrreldes Jaapani või Malaisiaga ning üheks põhjuseks on jätkuvad kodusõjad Indoneesiast lahku lüüa soovivates piirkondades. Hiina. Toimus kaks julma sotsiaalset eksperimenti, mille organiseerijaks oli Mao Zedong.50ndatel alustas ta industrialiseerimist ja kollektiviseeris vägivaldselt põllumajanduse, millega tugvedas haaret
2.Välispoliitika Peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks peeti. Venemaad mõnigast ohtu nähti ka Saksamaas. 1920. aastate algupoolel otsustati moodustada Balti liit. Balti liit tähendas viie Balti riigi tihedat sõjalis-politilis koostööd ja oli mõeldud Venemaa vastu. Paraku ebaõnnestus liidu loomine. 1923. Aastal sõlmiti Eesti Läti kaitseliiduleping. 1920. Aastate II poolel ja 1930. Aastate algul normaliseeriti suhted Nõukogude Liiduga. 1921. aastal asutus Eesti Rahvasteliitu. Eesti püüdis osaleda rahvasteliidu poolt loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. Eesti diplomaadid lõid aktiivselt kaasa Rahvasteliidu töös. 1930. Aastatel muutus rahvusvaheline olukord. 1934. Aastal tõusis päevakorda sõlmida Eesti-Vene vastastikuse abistamise leping. 1930. Aastatel tihenesid kontaktid Sakasamaaga. 1939. Aastal sõlmiti Eesti-
Vanemate sotsiaalse klassi defineerimisel arvestati nende sotsiaalset päritolu ning hetkelist majanduslikku stataatust ning liigitati pered nelja klastrisse: stabiilne kesk-, uus kesk-, uus töölis- ning stabiilne töölisklass. Laste arengu uuringust CDS (Child Development Study) Woodcock-Johnson Test of Achievement mis mõõdab õpilase akadeemilist võimekust matemaatilise ning lugemisoskuse baasil. Saadud tulemused normaliseeriti ning võrreldi PSID programmi abil. Arvestati järgmisi demograafilisi näitajaid: sugu; rass ja rahvus; lapse vanus; immigratsiooniline staatus; ema vanus lapse sünni ajal. Valimiks oli 2543 õpilast vanuses 6-14 aastat. Tulemused ja autori järeldused Laste testide tulemused langevad sotsiaalse staatuse langedes. Kõrgema staatusega laste testide tulemused olid paremad. Uurijate sõnul leiab aset kultuurilise kapitali efekt, mille kohaselt toimub kultuuriline
Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956. aastal: Diktaatorita jäänud NSV Liidu võimutipus valitsesid segased suhted. 25. veebr. 1956 NLKP XX kongressi N.Hrustsovi kõne: mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. Stalinismi hukkamõistmine vaputas kommuniste, eriti tugeva surve alla sattusid NSV Liidu satelliitriikide komparteid. NSV Liit oli sunnitud tegema järelandmisi: normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga ning 1955. a viidi Nõukogude väed Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956. a juuni algasid Poolas streigid, mis aug. kasvasid üles rahutusteks ning meeleavaldajate pihta avati tuli. Meeleavalduste hulk kasvas ning Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. NSV Liidu juhtkond aga valmistus sõjaväeliseks interventsiooniks(sekkumine teise riigi siseasjadesse relvadega).
suruda. Berliinis asuvate Nõukogude vägede juhatajad kuulutasid välja sõjaseisukorra ning tänavatele toodi tankid. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Rahulolematus jäi aga tuha all hõõguma. 1956. aastaks oli olukord Kesk-ja Ida-Euroopas kujunenud plahvatusohtlikuks. N. Hruštsov pidas kõne, kus mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. See vapustas kommuniste kogu maailmas. Suure surve alla sattus NSV Liit ning nad olid sunnitud tegema järelandmisi – normaliseeriti suhted Jugoslaaviaga ning nõukogude väed viidi Austriast välja. 1956. aasta juunis algasid Poolas streigid, mille maharahustamiseks toodi välja sõjavägi ning avati tuli. Tulemuseks oli meeleavalduste plahvatuslik kasv. 1956. aasta oktoobris toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Politsei- ja julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule ning selle tõttu puhkesid tänavatel lahingud. 1956
-Ta oli nii kommunistliku parteiuht kui ka Nõukogude valitsuse juht. 11.Millal suri Stalin , kes pretendeerisid siis võimule? VASTUS: * 5.märts 1953.a. -Võimule pretendeerisid: 1)L.Beria 2)G.Malenkov 3)N.Hrustsov 12.Millal oli võimul Beria ?Milliseid muudatusi püüdis ta ellu viia? VASTUS: *Beria 1953a. Kevad-detsember. *Muudatused: 1)Normaliseeriti suhteid Jugoslaavia ja teiste lääneriikidega. 2)Arvas, et Saksa DV peab loobuma sotsialismi ülesehitamise kursist. 3)Pehmendati vägivallapoliitikat. 4)Vabastati vangilaagrist üle miljoni inimese. 13.Millal oli N.Hrustsovi võimuperiood? Kuidas seda nimetati?Mille poolest erines see Stalini ajast? (näited). VASTUS: *Hrustsov- 1953a. september-1964a. *Sulaaeg Hrustsovi võimuloleku aeg
XVII sajandil: Kasvas mõisate arv. Rõhku pandi teraviljakasvatusele, eriti rukkikasvatusele.. Sai alguse kivikoristus ja kiviaedade ladumine ning hakkati põlde väetama. Põhjasõja lõppedes tuli talupoegadele koormisi veel juurde ning sõjavägi purustas kõik ettejääva., mehed võeti kindlustustöödele. Paljud talud olid tühjad, sest põgeneti Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu. XVIII sajandil: 1802 ja1804 võeti vastu uued talurahvaseadused, millede järgi tohtis talusid pärandada ja normaliseeriti teotööd. 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus ning sellega kaasnes perekonnanimede panek. XIX sajandi: Kasvatati teravilja ja kartulit. Arendati karjakasvatust. Mõisa kõrvale hakkas talurahvale kujunema omavalitsus vallavolikogu ja vallakohtud. Ühine viljaait, kust sai kaenu võtta. Leia paarid 1) 1980-1986 2 Lootuseaastad 2) 1954-1968 3 Sõja-aastad 3) 1940-1945 1 Virgumisaastad
NATO-le. Kasutati 1956 Ungaris ja 68 Tsehhoslovakkias väljaastumiste mahasurumiseks. 7. Kes kuulusid Stalini usaldusisikute ringi? Kes olid need kolm kõige lähemat, kelle vahel puhkes võimuvõitlus? Lenini aegsed vana kaardiväe esindajad, aga ka Stalini poolt edutatud keskmise ja noorema põlvkonna inimesed. Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hrustsov 8. Milline oli Beria poliitika? Kuidas ta võimult kõrvaldati? Normaliseeriti suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega, Saksa DV kohta arvas, et tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist, tavatu poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi, pehmendati vägivallapoliitikat, vangilaagritest vabastati ligi pool miljonit inimest. 1953 juunis Beria- vastane vandenõu, Stalini-aja kuriteod veeretati tema kaela, hukati 1953 detsembris. 9. Iseloomusta Hrustsovi valitsusaega. Too selle kohta vähemalt viis iseloomustavat joont.
Eesti välispoliitika peamine ül oli riigi julgeoleku kindlustamine. Oht- Saksamaa ja Venemaa. Eriti suur oht Idast 1920 a. algul, mil Moskva tegi panuse siinsete kommunistidele. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) üritas 1.dets 1924 relvastatud riigipöördekatset. Tallinna ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Venemaa lubas neile abi, aga seda ei tulnud. Mäss suruti maha. Julgeolekuriskide maandamiseks kasutati kõiki vahendeid: normaliseeriti suhteid vastastega (1932. A Eesti-Vene mittekallaletungileping), sõprussuhted. 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 Eestist sai Rahvaliitlaste liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kolloggi sõjakeelupakti 1928 ja 1932 a alanud desarmeerimiskonverentsis Eestile oht vähenes, koostöö Rahvaliiduga näis piisav. Suur kriis Põhjused : kasvas rahulolematus senise liberaaldemokraatliku korraga ning kujunesid
abistamiseks tegelikult valmis ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. Meeleavaldused aeti jõuga laiali, vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Lõplikult ei õnnestunud NSV Liidul olukorda Kesk- Ja Ida-Euroopas siiski muuta. Poola kriis-põhjus: N.Hrushsov mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. See vapustas kommuniste kogu maailmas, eriti tugeva surve alla sattusid NSV Liidu sateliitriikide komparteid- normaliseeriti suhted Jugoslaaviaga ja 1955. viidi NSVL armee Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956.a. Algasid Poolas ulatuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mis suruti maha relvajõududega. Tulemus: meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka.
saartele. Sama lepinguga tunnistati Jaapani õigust individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele. Rahulepinguga ei määratud kindlaks Jaapani reparatsioonide suurust sõja ajal okupeeritud riikide kasuks, vaid need lahendati hiljem erilepingute kaudu. 1952 sõlmis Jaapan rahu Hiina Vabariigi (Taiwani) ja Indiaga, 1954 Birmaga, 1956 sõlmiti reparatsioonilepe Indoneesia ja Filipiinidega ning 1959 Lõuna-Vietnamiga. Lõuna-Korega normaliseeriti suhted 1956 ning rahulepingu allkirjastamiseni Hiina Rahvavabariigiga jõuti alles 1978. Jaapani suhteid NSV Liiduga pingestas nn Põhja territooriumite küsimus. Kuna NSV Liit keeldus 1951 San Francisco rahulepingut allkirjastamast, võimaldas see Jaapanil edaspidi tõstatada nelja lõunapoolse Kuriili saare kuuluvuse küsimust. Antud saared oli NSV Liit okupeerinud pärast Jaapani alistumist Teises maailmasõjas. Kuigi 1956 lõpetati sõjaseisukord NSV Liiduga ning sõlmiti
olnud sama meelt, ei oleks reformi toimunud Hrustsov arvas, et tema otsusekindlus viis Stalini isikukultuse kukutamiseni, kuid tegelikkuses tahtis Malenkov juba 1953 aastal kokku kutsuda Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenumi Stalini isikukultuse hukkamõistmise osas. 10. Miks on hakatud Hrustsovi võimuperioodi Nõukogude Liidus nimetama sulaks? Esita näiteid ja selgita. 10.Paranesid suhted välisriikidega. Nt 1955 aastal normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga; Hrustsovi visiit USA'sse Represseeritute vabastamine. Nt Saksa sõjavangide vabasatamine ja küüditanute tagasipöördumine Siberist. 11. Iseloomusta Hrustsovi-aegset sisepoliitilist elu NSV Liidus. Mis olid iseloomulikud tunnused? 11. XXII kongressil võttis partei vastu uue programmi, mis lubas kommunismi saabumist 1980'ndaks aastaks Hakati nõudma parteikaadri pidevat uuendamist ning NLKP's seati valitavate, so
NSVL ja Prantsusmaa vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö. Paranesid ka NSV Liidu suhted Lääne-Saksamaaga, kus oli võimule tulnud sotsiaaldemokraatlik valitsus, 1970. Aastal sõlmis Lääne-Saksamaa NSV Liidu ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa (SDV) idapiirina Oder-NEISSe jõge. Lääne-Saksamaa hakkas tunnustama SDVd. Uus USA president Richard Nixon hakkas häid suhteid looma NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga, selle tulemusel lahkusid USA väed Vietnamist, normaliseeriti suhted Pekingiga. SEoses USA ja NSVL suhete parandamisele, korraldati strateegilise relvastuse piiramise lepinguid: 1972. NL ja USA ehitavad mõlemad ühe raketitõrjesüsteemi;1972 NL ja USA ei ehita juurde ( 5 aastat) ühtegi tuumarelvakandurit. Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. 1. Augustil 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga `'Rahu,julgeoleku ja
mõõdukalt, ettevaatlikult, asteastmelt; teised tahtsid perestroikast üldse loobuda, kaitstes ja õigustades NSV Liidu ja NLKP kogu varasemat poliitikat. Gorbatsovi administratsioon püüdis esialgu laveerida kõigi suundade vahel, ajapikku kaldus rohkem toetama mõõdukaid konservatiive · 1988-1989 muutus NSV Liidu välispoliitika: Nõukogude väed toodi välja Afganistanist, normaliseeriti suhted Hiinaga, reguleeriti rida regionaalseid konflikte maailma eri piirkonnis. 1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi-ja keskmaaraketid Euroopas. 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega · 1988-1989 toimus Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon, millesse Nõukogude Liit jõuga enam ei sekkunud · enam-vähem ühtemoodi arenesid sündmused Poolas ja Ungaris, kus 1989
aasta sügisel. Kooliõpilaste väljaastumise ajendiks sai 1980. aasta septembris Kadrioru staadionil toimunud tele- ja raadiotöötajate jalgpallimats ning sellele järgnenud punkansambli Propeller kontserdi laialiajamine võimude poolt. Vastuseks läksid noored protestimarsile, millest osavõtjad miilitsad kinni võtsid. Mõned karistati koolist väljaheitmisega. Lõpuks toimus Tallinas 1. oktoobril tänavarahutused. Miilitsa- ja julgeolekuorganisatsioonide abil normaliseeriti olukord. Hiljem proovisid nad protestist osavõtjaid huligaanideks tembeldada. Noorsoorahutuste ajel elavnes ka intelligentsi protestivaim. 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eestist teada-tuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised
Stalini surma järel algas Kremlis võimuvõitlus Esialgu tõusid mõjuvõimsamaks julgeolekuülem Lavrenti Beria (teda kardeti, sest tal oli infot kõigi kohta), kes alustas Stalini pärandi lammutamist: o likvideeriti juhikultus, terror nõrgenes, inimesi hakati vabastama laagritest o ümber seati majanduse prioriteedid liiduvabariikides, kus edutati kohalikke parteilasi o vähendati pingeid Läänega, lõpetati Korea sõda, normaliseeriti suhted Jugoslaaviaga o stalinistlikke juhte asuti välja vahetama satelliitriikides o 1953 – Berliini vastuhakk, mis suruti maha Vene tankidega (inimesed lootsid vabadust) o Beria võeti kinni ja lasti Lääne spioonina maha, juhtima hakkas Stalini lähemaid koostöökaaslasi Nikita Hruštšov Hruštšov vähendas pingeid Läänega, tõi 1955 Vene väed Austriast välja
annaabi.ee 
