''Hobusehullud'' Kokkuvõte Marian Suitso on kirjutanud ühe igati huvitava ja laheda noorsooromaani. Sellise, mis on justkui elust endast, sest siin ei ole mingeid liialdusi ega üleloomulikku sündmusi, vaid üheksanda klassi õpilased oma rõõmude ja muredega. Raamat on üles ehitatud nagu päevik, mida peab peategelane, mina-jutustaja Johanna. Ta räägib otsekoheselt ja tõetruult oma igapäevastest sündmustest ja tunnetest. Romaan on küllaltki tüse ja tegevus kirju siin on palju tõuse ja mõõnasid, naljakaid situatsioone ja kurbasid olukordasid.
„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin".
kes on endale pseudonüümiks võtnud Birk Rohelend on viimaste aastate tuntuim noorsookirjanik Eestis. Tema sulest paberile pandud kaks romaani ja novelli on välja andnud kirjastus Tänapäev. Tema romaanide duo "Mina, Mortimer"(2007) ja "Enesetapjad"(2009) ning novell "Mustade kaantega kaustik" kogumikus "Tule, ma jutustan sulle loo" on Eesti kirjandusmaastikul tähelepanuväärsed teosed. Kasvõi juba sellepärast, et Kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud noorsooromaani konkursil saavutas 2006. aastal Birk 3. koha teosega "Mina, Mortimer" ja 2008. aastal jagas esikohta Kristiine Kurema kõrval kirjatööga "Enesetapjad". Noore kirjaniku kõrvalametiks on olla meediaplaneerija, kolumnist ning Balti Filmi-ja Meediakooli tootmis-ja täienduskoolitusüksuse tudeng. Raamatu sisu 224-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Tänapäeva
kui pole vaja siis teda enam pole. Inimestega ei saa sellist asja teha. Raamat ei solvu kunagi, kui sa ta ära paned, kui teda enam ei taha, raamat ei reeda, kedagi kunagi, ta on alati toeks. Igal ühel peaks olema raamat, mis oleks talle raskel ajal toeks, mida võib võtta siis kui ise tahad. Mina arvan, et raamat suudab olla inimesel nii toeks, kui ka vahel koormaks. Enda elust võttes võin välja tuua selle, kui lugesin läbi Margus Karu kirjutatud noorsooromaani ,,Nullpunkti", see raamat oli küll mulle vaimseks toeks, kuna ka vahel ise tunned selliseid asju, mida oli kirjanik kirjutanud raamatus. Reeli Reinaus kirjutas ka oma romaanis ,,Must vares" sellest, kuidas lastekodu laps Seth'i ei sallitud, vahel on ka endal tunne, et oled seltskonnas nagu viies rattas vankri all, aga minule oli see raamat toeks ja õpetas, et alati on keegi, kes su sellest olukorrast välja päästab.
Ene Sepp ,,Medaljon" Tutvustus Raamatu autor on noor Raplast pärit neiu Ene Sepp. Oma esimese raamatu kirjutas Ene 17-aastaselt. Raamatu kirjutamist alustas ta vaid jutukesena vihikusse koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused" Raamatu sissejuhatus ,,Medaljon" on lugu noortest, nende vahelistest suhetest, arusaamatustest vanematega, kooliga toimetulemist ja elustiilist. Peategelasteks on 15-aastane Heidi ja 16-aastane Tanel, kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi
Ene Sepp ,,Medaljon" Annely Lindmets Tutvustus Raamatu autor on noor Raplast pärit neiu Ene Sepp. Oma esimese raamatu kirjutas Ene 17-aastaselt. Raamatu kirjutamist alustas ta vaid jutukesena vihikusse koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused" Raamatu sissejuhatus ,,Medaljon" on lugu noortest, nende vahelistest suhetest, arusaamatustest vanematega, kooliga toimetulemist ja elustiilist. Peategelasteks on 15-aastane Heidi ja 16-aastane Tanel, kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi
Autor oskab väga hästi võrrelda asju omavahel, põigata teemast täielikult kõrvale kui ka teksti väga huvitavalt kirja panna. Diana Leesalu on eesti kirjanik, dramaturg ja lavastaja. Ta lõpetas 2001. aastal hõbemedaliga Põlva Keskkooli ning 2005. aastal Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal cum laude. Diana Leesalu romaan "Mängult on päriselt" võitis 2006. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorsooromaani võistlusel ülekaalukalt esimese preemia. Võistluse korraldajate sõnul kohtab nii huvitavat, läbimõeldud ja hea sõnakasutusega teksti väga harva. "Mängult on päriselt" jutustab pisut hirmutava, kuid ehmatavalt ausa ja häbematult vaimuka loo 19-aastasest Mirjamist ning selle maailmaga pahuksisse läinud väikevennast Mikust. Raamatus peamine käsitlusalune teema on koolivägivald, mis oli Miku igapäevaelu täielikult enda alla hõivanud ning poisi elu mutta tampinud
alguses lihtsalt ei suudeta luua häid suhteid klassikaaslastega, aga näiteks raamatus ,,Klass" on täiesti tavaline ja ühiskonnale suureks probleemiks saanud vägivaldne koolikiusamine. Kindlasti on neid raamatuid veel, kus tuuakse välja erinevaid olukordi mis viivad teismelise üksilduse piirini. Raamatud, kus tegeletakse probleemidega, mida toovad kaasa narkootikumid, näiteks ,,Hanejaht", on kindlasti vägivalda. Ma arvan, et pole ühtegi noorsooromaani narkootikumide teemalist, kus ei oleks vägivalda. Nii on see ka päriselus. Tihti kisutakse alaealised poisid või ka tüdrukud kirevasse nurgatagusesse ellu, kus on põhi äriks narkootikumid. Enamasti lõppevad sellised raamatud tavaliselt hästi, aga päriselus ei pruugi nii minna. Sellisesse olukorda jäänud noored on tihtipeale oma eluga suures jamas ja kahjuks on ka neid kellelt nõuab selline tegevus elu. Probleeme, mis übmritsevad armastust ja armumist on palju
,,Nullpunkt" Margus Karu noorsooromaan ,,Nullpunkt" valmis 2 aastat ja ilmus esimest korda aastal 2010. ,,Nullpunkt" on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust. Kirjanik on raamatus rääkinud ka endast. Paljud sündmused on tema enda elust, kuid kindlasti ei ole raamat kirjutatud üks ühele elust maha. Raamat võeti vastu väga hästi ja seda siiani. Lugejad on valinud Marguse ning tema noorsooromaani 2012 aasta hinnatumate eesti kirjanike sekka. Margus Karu on sündinud 11.septembril, 1984 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala. Hetkel on ta Kuukulgur Filmi reklaami- ja filmiprodutsent. Ainestikku sai autor üldiselt elust enesest. Probleemid mida ta käsitles on kõik meile tuttavad. Teemad mida autor käsitleb on järgmised: kodused probleemid vanematega, koolis toimub kiusamine, madal enesehinnang, pidev
Tuks(koer) Eneli Susanna Martin Katrin Marja-liis Vanaema Maarja Meelis Isa Ema Arvamus Mina arvan raamatust ainult head. Sellepärast, et see õpetas, et kõik mis tundub olevalt halb alati pole. Ja, et kui kõik läheb alla siis hullemaks minna ei saa, lõpuks läheb ikka hästi. Soovitan seda noorsooromaani kõigile lugeda ja õppida, et alati elu pole perfektne aga alati ei ole ka kõik halb. Lõik "Norutamisest pole kasu, kulla laps," ütles ta. "Ma saan aru, et sul on elus praegu raske aeg, aga sellele tuleb vastu hakata! Katsu mõelda positiivselt ja sa näed, et kõik hakkab laabuma." Tal hea öelda- hakkab laabuma! No kuidas vanaema? Isegi tuksi pole enam, kelle siledat pehmet kasukat sasida ja kes vaataks oma
Minu arvates on selliste romaanide sõnumit raske mõista. Kui inimene jõuab kõrgesse ikka, hakkab ta uuesti muinasjutte lugema, seekord juba oma lastelastele. Nii algab igavene ring otsast peale. Peale selle, et ilukirjanduse lugemine arendab meie fantaasiat, on selle sõnumid võimelised muutma inimese maailmavaadet või ka elust arusaamist. Mõne teose puhul võime aga avastada, et sealt vaatab vastu meie enda elu. Kui ma esimest korda lugesin läbi H. Malot` noorsooromaani ,,Perekonnata", mõjus see mulle vapustava teosena armastusest, sõprusest ja truudusest. Kuigi mul olid olemas perekond ja sõbrad, siiski tundsin end üksikuna nagu peategelane Rémi ja lootsin, et kunagi leian ka mina täiusliku ja armastava perekonna, kes jääb minu juurde alatiseks. Igal rahval on oma tunnustatud kirjanikud, kelle teostes sisalduvaid sõnumeid rahvas austab ja arvestab. Eesti rahva alusteosteks on Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ja
kohustusliku kirjanduse ümber. Kindlasti on paljud noored ära hirmutatud ja nad arvavadki, et kõik raamatud on nii hirmsad, kui kohustuslik kirjandus, kuid nii see pole. Noored peaksid leidma omale sobiva raamatu ning õpetajad peaksid lubama selle asendada kohustusliku kirjandusega, muidugi juhul kui see mingi piltidega lasteraamat pole, mille lugemisest mingit kasu ei saa. Tooks näiteks väga hea noorsooromaani Chris Kala ,,Ebaõnnestunud!", mis kahjuks teed kohustusliku kirjanduse ridadesse pole leidnud. Miks siis ei taha noored raamatuid lugeda ja kas raamatute lugemine on tõesti jäänud pelgalt minevikuks? Vastus võib tunduda lihtne, kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Mida aeg edasi, seda rohkem tekib raamatutele asendust, mis on huvitavamad, kui raamatute lugemine. Juba praegu on tehnoloogia piisavalt
Folkloristica 16 ,,Kuldkalake" artikkel "Veebibeebi teine tulemine. Sissevaateid kahte Veebibeebi projekti.", milles võrdlesin aastatel 2005 ja 2010 läbiviidud Veebibeebi projekte, kus kaks naist kirjeldasid samanimelises blogis oma lapseootust. Septembris peaks ilmuma mu teine luulekogu "Kui inglid nutavad" ning millalgi sügisel lasteraamat hambahaldjatest. Võimalik, et selle aasta sisse jääb veel ka ühe noorteromaani ilmumine, millega osalesin talvel kirjastuse Tänapäev noorsooromaani konkursil, kus jagasin ühe käsikirjaga teist ja teisega kolmandat kohta. Lisaks loomingulisele tegevusele on mul sel aastal veel plaanis alustada Hageri kihelkonnas kohapärimuse kogumist. Selle kaugem eesmärk on välja anda kihelkonna paikadega seotud muistendeid ja jutte kajastav teaduslik kogumik. Kohapärimus räägib kohtadest või nendega seotud inimestest meie ümber, mis on olnud meie esivanemate jaoks tähtsad või muul moel tähelepanuväärsed.
Liblika lein autor- Kristiine Kuremaa Kristiine Kuremaa on sündinud 1. detsembril 1990 Paides. Ta on Eesti kirjanik. Ta lõpetas aastal 2010 Paide Gümnaasiumi. Aastal 2008 avaldati tema romaan "Jäätunud võõras", mis pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Kirjanduse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel esimese- teise koha. 2011. aastal märgiti tema raamat "Liblika lein". Kristiine Kuremaa õpib Tartu Ülikoolis. sisu kokkuvõte Miia on 17. aastane tüdruk. Tal on olemas kõik väärtuslik. Ideaalsed vanemad, ilus kodu, parim sõber. Tema parim sõber on ta klassivend Martin. Nad on juba lapsestsaadik kogu aeg ninapidi koos olnud. Nad lähevad igal hommikul koos kooli, tulevad koos koolist koju ning on ka vabal ajal koos. Koolis läheb Miial suhteliselt hästi.
saladusi“, mille on kirjutanud Ülle Kütsen kelle kaasautoriks oli ka kunstnik Kaie Kal. Lapse vaatepunktist vaadates on lapse kohale kaitseks tõustud Pulaja pilajutud, mida oskavad lapsed isegi pajatada. Jaanika Palmi : (kirjutas Maarika Johannes) arvates 21. sajandi eesti lastekirjandust iseloomustab kõige paremini mõiste „mitmekülgsus“, kuna lastekirjandus ei ole enam nii kitsas ja piirav võrreldes varasemate perioodidega. Alates 2000. aastast korraldavatest noorsooromaani-võistlustest ärkasid varjusurmast uuesti ellu noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Need noorteromaanid pakuvad suure tõenäosusega huvi ka tulevaste kümnendite noortele lugejatele.
loen tavaliselt kümneid kordi. Ja liialdada meeldib mulle ka." Loomingust Diana Leesalu otsustas hakata kirjanikuks juba varases eas- seitsme aastaselt. Inspiratsiooni sai ta tol ajal oma kunagist lemmikute Astrid Lindgreni ning Mark Twaini teostest. Leesalul on siiamaani välja ilmunud kaks raamatut, ,,2 grammi hämaruseni" ja ,,Mängult on päriselt". Leesalu kirjaviisile on omane veidi ropp, kuid aus kõneviis. ,,Täiskasvanud inimesed arvavad noorsooromaani kirjutades, et kui mingi slängisõna või pisike roppus sisse panna, siis sellest piisab. Mina usun, et noorteraamatu juures ei ole kõige tähtsam üks «kurat» seal sees, vaid teksti rütm ja värin, mida äratundmine võib tekitada." (Diana Leesalu, Sakala, 16.03.2007) Leesalu räägib, et ta on suurepärane alguste kirjutaja, kuid kehv lõpetaja. Ühte keskkooli alustatud lugu, suutis ta lõpetada alles ülikoolis olles. Inspiratsiooni kirjutamiseks, saab Leesalu elust enesest
(2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil vaieldamatu esikoha ehk siis ta teine raamat ,,Mängult on päriselt" saavutas 2006.a kirjastuse Tänapäev ja lastekirjanduse teabekeskuse korraldatud romaanivõistlusel esikoha.
tänapäeva noorsooromaanides on lahendatud rasked probleemid. Teema sai valitud seetõttu, et tundus olevat huvitav ja hariv. Samas on see teema meedias ja koolides peaaegu kogu aeg aktuaalne. Seepeale tekkis soov teada saada, milliseid kooliprobleeme leidub Eesti noorsooroomanides. Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega. Uurimismaterjaliks said üheksa noorsooromaani: Helga Nõu ,,Tõmba uttu!", Reeli Reinausi ,,Must vares", Margus Karu ,,Nullpunkt", Kerli Altmarti ,,Makaagid ja majad", Kristel Kriisa ,,Neetud", Ketlin Piirilinna ,,Sefiirist loss", Margit Sarapiku ,,Vaarao leidmine" Kersti Kivirüüdi ,,Okultismiklubi" ja Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt". Kõigepealt lugesin raamatud läbi ja tegin märkusi probleemi põhjuste kohta. Töö esimese osa moodustab probleemide käsitlus koos autori lühitutvustusega. Töö teine osa on analüüs
.......................................... 8. Lisad............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus Uurimustöö koosneb murdeealiste probleemidest. Töö eesmärgiks on rohkem teada saada murdeealistest ja nende probleemidest ning mida võiksid noored teistmoodi teha ja kuidas käituda. Töös on uuritud põhiliselt kahte Helga Nõu noorsooromaani: ,,Kuues sõrm" ja ,,Pea suu". Mõlemas jutus on üks teistsmeline ehk peategelane, kellest jutt käib. Nende kahe teismelise probleemid on erinevad, kuid kohati ka kattuvad. On uuritud teismelise/teismeliste probleeme ja neile lahendusi leitud. Teismelisi on erinevaid, nad erinevad üksteisest välimuse ja iseloomu poolest, mõned on rohkem arenenud ja mõned mitte. Neil kõigil on erinevad huvid, väärtushinnangud ja maailmavaated.
kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi:
maailmaga. Kuigi 1945 - 1980 ilmunud muumiraamatud on ennekõike määratud lastele, loevad neid ometi suure huviga täiskasvanudki. Soome moodsa lasteluule pioneeriks tuleb pidada Kirsi Kunnast, kes on suur rütmi-, riimi- ja sõnamängumeister. Huvitavaid fantaasiaraamatuid on avaldanud rahvusvaheliseltki tunnustust leidnud Hannu Mäkelä. 60ndatel aastatel alguse saanud psühholoogilise realistliku noorsooromaani parimate traditsioonide edasikanda Uolevi Nojonen ja Asko Martinheimo on pühendanud suurt tähelepanu positeraamatute kirjutamisele. Kriitika peab 80ndate aastate üheks tähelepanuväärsemaks noorsooromaaniks Hanna-Liisa Haakana raamatut Erak Ykä. J. Kurvinen Populaarne poisteraamatute autor, kellelt on ilmunud sari “Hundkoer Roi”, mis on jooksnud ka teles. 25. G. Rodari (1920 - 1980) muinasjuttud sotsiaalne suunitlus, allegooria ja kujundlikkus. Algklasside õpetaja diplomiga
Valtonit usaldama. Usaldan küll, sest seda tööd on ta teinud tõsiselt, hingega asja kallal olles. Arvo Valton -- sundimatult viljakas 2007 "Tulge sisse ja vaadake, millised ilusad neiud siin on!" hüüab kirjanik Arvo Valton- Vallikivi rõõmsalt telefoni, nii et soome-ugri kirjanduse loengut kuulama tulnud piigad punastavad. Aukartus elava klassikuga kohtumise ees hajub kiiresti, sest klassik ei jäta sugugi hirmsa inimese muljet. -- Saite äsja komi kirjaniku Vladimir Timini noorsooromaani "VanaPermi poisi Tikö seiklused" eestindamise eest lastekirjanduse tõlkimise auhinna. Äsja ilmus teilt endalt uus lasteraamat "Ehatähe valgus". Milliseid kriteeriume te lastejutte kirjutades püüate järgida? -- Arvan, et lastele kirjutades ei pea tegema mingeid erilisi kummardusi madalale ja lihtsakoelisele, kuid samas oleks muidugi mõttetu käsitleda ainest, mis nende maailma veel ei kuulu (näiteks tuumafüüsika, kuigi ka sellest on vist võimalik kirjutada lastepäraselt)
Väitnud, et kirjandusõpetaja meeleheaks kirjutatud. Kõige nõukogulikum Undi teos. Põhiteemas ei tule nii hullusti välja, armastus kõige tähtsam. Poliitilised teemad esile tädiga, kelle peategelane Aarne elab. Opositsioon peategelase ja tädi vahel. Eestiaegne tädi. Aarne esindab uut NL põlvkonda. See kõik võib tunduda nõukogudelik, aga arvestama peab sellega, et tegelikult nii julget teemakäsitlust 60nda alguses ei näegi. Klassikaline kooliromaan. Võib ka noorsooromaani võtmes lugeda. Salingeri mõju olemas. 1964 "Võlg". Esimesed Undi teosed võiksid olla tüdrukutekirjandusega sarnane, poistekeskne vaatenurk. Undile tüüpiline see, et läbi 60ndate aastate, on üks keskne peategelane. Too kipub olema autorilähedane peategelane. Lühiromaan "Võlg" hakkab tekkima ebamäärase pikkuse tekste. Ilmus ajakirjas Looming. Raamatuversioon tuli 1966 paguluses piraatväljaandena. Eestis jõudis ta kaante vahele koos "Kollase kassiga" 68.
annaabi.ee 
