· püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel; · putukkahjurite vastu pritsimist sügisel. 9) Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks metsakultuurides ja noorendikes vähemalt puude latvasid töödelda repellentidega. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks.
õhustada mulda, tehakse kevadel.Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel.Kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel.Rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus. 9. Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks metsakultuurides ja noorendikes vähemalt puude latvasid töödelda repellentidega. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks.
pärast. Metsauuendamisel tuleb arvestada, et ulukikahjustusohtlikes piirkondades saavad tulevikus kõige enam kahjustatud lehise-, tamme-, saare- ja haavakultuurid. Juhul kui rajatud kultuur on juba suuremas osas ulukitest kahjustatud, ei maksa uue kultuuri rajamisega kiirustada, vaid selle võiks jätta ulukitele toidulauaks. Nii saab loomi meelitada eemale kahjustamata metsanoorendikest. Juba olemasolevate kultuuride ja noorendikes saab taimede suurema tiheduse tagada sellega, et neid valgustus- ja harvendusraietel vähem harvendada. Edaspidistel valgustus- ja harvendusraietel tuleb metsakultuuride äärealad tihedamaks jätta, et oleks takistatud ulukite pääsemine sissepoole, hõredamaks raiutud alale. Männi-lehtpuu segapuistus hooldusraiet tehes tasub jätta lehtpuudest alusmets kultuuri äärealadele alles 1,5 meetriste tüügastena, selleks, et takistada ulukite ligipääsu noorendiku sisemusse.
KUUSE-OKKAROOSTED • Eestis esineb kolme liiki roosteseeni perekonnast Chrysomyxa, mis tekitavad eriti nooremate kuuskede okkail kollaseid laike, põhjustades okaste kolletumist ja varisemist. • Noored kuuseokkad kattuvad juulis- augustis helekollaste eoskogumikega. Hiljem haigestunud okkad varisevad. Seene vaheperemeheks on sookail. MÄNNI-OKKAROOSTED • Haigus esineb noorte mändide okkail nii taimlates, männikultuurides kui ka looduslikult uuenenud noorendikes. Kevadel ilmuvad nakatunud okkaile kahvatukollakad põiekesed-roosteseene kevised. Eestis on haigus väga sagedane, kuid ei tekita erilist kahjustust. Haigestunud okkad paranevad ja ainsaks haiguse tagajärjeks on taime kasvu mõningane aeglustumine ja taime nõrgenemine. Lehehaigused • Lehehaigused on ohtlikud ainult noortele taimedele. Nii võivad nad metsataimlates põhjustada seemikute kuivamist. Esinedes vanemate puude lehtedel, ei tekita
Sanitaarraie puhastab metsa kahjuritest, haigustest ning surnud või surevatest puudest. Näide nr 3: Ei, metsa raiumisel kahjustatakse loomade elupaiku. Näiteks turberaie toimub küll peale metsa inspektsiooni, kuid sellele järgnev turberaie (üks lageraie alaliik) kaotab suure ala, kus loomad enne said varjuda. Näide nr 4: Ei, metsa raiumise tagajärjel võib metsaalune maapind rasketest metsatöömasinatest kõvasti kahjustatud olla. Valgustusraie puhul, mis toimub peamiselt noorendikes, võivad masinates järele jäänud „rööpad“ kogu eesmärgi hävitada, sest maapind on niivõrd palju kahjustunud.
männinoorendik on väga tihe. Tiheda noorendiku puhul on tüvi hästi laasunud, kuid peenike ja võra on vaid väike tutt puu ladvas. Kuna tüved on peened, võivad puud kannatada lumevaalimise tõttu. Valgustusraie männikus Haavad tuleb männikultuuridest välja raiuda, sest haab vahendab vaheperemeestaimena männipigiroostet. Valgustusraie männikus Männikase seganoorendikus võib kaski säilitada harvendatud gruppidena (eriti looduslikes noorendikes, kus mänd esineb laiguti). Üksikute puudena mändide keskel kasvades võivad kase oksad "piitsutades" männi võrsetelt hõõruda okkad, koore ja pungad ning viia naaberpuud hääbumiseni. Harvendusraie männikus Võra ei tohi liigselt lüheneda. Põdra ja lumekahjustuse ohu korral võib jätta puistu veidi tihedama, see soodustab ka laasumist. Pärast 40 aastat põder ei ohusta. Valgustusraied lehtpuupuistutes Valgustusraiet tehakse üldiselt kuni 7
Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selleabil on võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Valgustusraie- Iseloomul on et valgustusraiete käigus ei saada likviidset puitu ning langetatud meterjal jäetakse maha. Raiutakse maja kõik peapuuliigid kasvu takistavate kõrvalpuuliigid. Valgusraiet tehakse kuni 5-20aastastest noorendikes. Harvendusraiet- tehakse puistutes alates 20-25aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu kekmine diameeter on üle 8cm. Seda tehakse et saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks nkn välja. Sanitaarraiet tehakse surnud ja surevate, samuti tarmimurru ja tuuleheite puude koritamiseks juhul kui pole otstarbeks teha harvendusraiet.
põhjustab puude arenguhäireid ja hukkumist. Eestis esineb hiirekahjustusi harva. 26. Raied. Raiete liigitus. 1) Hooldusraie ülesandeks on eemalda metsast puud, mis takistavad oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Eemaldatakse ka haiged ja vigased puud. Jaguneb: 1) Valgustusraie selle abil kujundatakse tulevase puistu liigimine koosseis ja parandatakse allesjäänud kasvutingimusi. Tehakse 5-20 a noorendikes. Selle käigus raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. 2) Harvendusraie tehakse puitutes mis on 20-25 a kuni puitute valmimisikka jõdmiseni. Eesmärgiks on anda parema omadustega puudele rohkem valgust ja toitepinda. Metsa täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. 3) Sanitaarraie eemaldatakse metsast surnud, surevad, tormi käes kannatada saanud ning kahjurite poolt nõrgestatud või surevad puud.
haigustele. Punaka männivaablase (Neodiprion sertifer) vastsed toituvad männi vanadest okastest, hariliku männivaablase (Diprion pini) röövikud aga ka noortest okastest. 2.14Muud kahjustajad Ohtlikuks peetakse ka ümarussi männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus). Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks. 2.15Nimi Toborna pettäi Kütioru idanõlval 24 Anzelika Künnap
o Metsaselektsiooni põhimõtted Hooldusraie majanduslikud eesmärgid o Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul o Lüheneb raiering o Puidukoguse kvaliteedi parandamine o Rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine Valgustusraie Hooldusraie liik Kujundatakse puistu liigiline koosseis Allesjäänud puudele paremad kasvutingimused – suureneb juurdekasv Teostatakse 5-20(25) aastastes noorendikes Korduste arv sõltub noorendike iseloomust Raiutakse välja kõrvalpuuliigid Valgustusraie käigus eraldatake kuni 8 cm puud Valgustusraiedega alustatakse vajadusel mõni aasta peale kultiveerimist Valgustusraide käigus vabastatakse okaspuutaimed KU ja MÄ Valgutusraiete käigus ei saada likviidset (st realiseerimiskõlblikku) puitu, langetatud materjal jäetakse maha Harvendusraie
kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud). 1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Valgustusraieid tehakse kuni 5 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes mille keskmine diameeter on kuni 8 cm) ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid. Olenevalt kasvukoha viljakusest ja
(sanitaarraie). Seega lühidalt: lähtudes enamuspuuliigi vanusest ja hooldamise iseloomust, jagatakse hooldusraied kolmeks: 1) valgustusraie 2) harvendusraie 3) sanitaarraie 1.1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Valgustusraieid tehakse kuni 5 – 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes, mille keskmine diameeter on kuni 8 cm) ja puude väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem (II või III valgustusraie käigus) võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid
teatud korda luua tegemistes ning näitasid hoolivat ja austavat suhtumist metsa vastu. Käesoleval ajal on Eestis käimas metsade sertifitseerimine, kus erinevad standardid näevad ette tegevuspiiranguid kaitsmaks metsapinnast, loomastikku, taimi kevadisel perioodil kahjustuste eest. on teha seadusandlusse parandusi, millega haudelinnustiku ja õrnade metsakasvukohatüüpide kaitseks on 15.aprillist kuni 15.juunini keelatud uuendusraied ning valgustusraie kõikide kasvukohatüüpide noorendikes. Juuremädanike leviku piiramiseks on aga keelatud harvendus- ja valikraie männikutes ja kuusikutes 1.aprillist kuni 30.septembrini, välja arvatud juhul, kui okaspuukännud kokkulepitud aja jooksul pärast puu raiet töödeldakse juurepessu nakatumist takistava preparaadiga. Bioloogiline mitmekesisus ja säästev metsamajandus Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise vajadust rõhutatakse mitmetes Eesti vabariigi keskkonnakaitset ja metsandust reguleerivates õigusaktides ja arengukavades.
"hundi" asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit ka vähekvaliteetne. 48. Valgustusraie. Valgustusraie eesmärgid? Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb.Valgustusraieid tehakse kuni 5 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes, mille keskmine diameeter on kuni 8 cm) ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem (II või III valgustusraie käigus) võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid
*HR kannab endas ka metsaselektsiooni põhimõtteid: välja raiutakse alati geneetiliselt vähem väärtuslik materjal (kõverad, liiga suurte võradega, okslikud). Säilivad ja vilja kannavad vaid kvaliteetsed puud. 13. Valgustus ja harvendusraie. Hooldusraied kuusikutes. Valgustusraie (VR) - s.o. HR liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis. Valgustusraieid tehakse kuni 20...25 aastastes noorendikes ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse välja kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega liike. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Noorendike hooldamise käigus raiutakse välja ka seemnepuud, millised on uuele metsapõlvele eluandjana oma ülesande täitnud
hooldamata. Lähtudes enamuspuuliigi vanusest ja hooldamise iseloomust, jagatakse hooldusraied kolmeks: 1) valgustusraie 2) harvendusraie 3) sanitaarraie 1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Valgustusraieid tehakse kuni 5 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes mille keskmine diameeter on kuni 6 cm) ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem (II või III valgustusraie käigus) võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid
annaabi.ee 
