Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kui tugevad on tänapäeval põlvkondade vahelised suhted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Kirjand - Kui tugevad on tänapäeval põlvkondade vahelised suhted?



Kui tugevad on tänapäeval põlvkondade vahelised suhted? Väga palju on räägitud põlvkondade erinevustest ja sellega kaasnevatest probleemidest.
Oleme ka kuulnud väidet „Noored on hukas“, mida tihtipeale esitatakse faktina. Kas ja kuidas
sellised asjad mõjutavad suhteid põlvkondade vahel? Tänapäeva noor on püsimatu ja ei taha enam alluda ühiskondlikele normidele. Noorte
eesmärgiks pole enam töökoht, mis tasub end ära ega taha ka teha seda, mis teiste arvates
oleks neil õige või mõistlik teha. Noored kuulavad rohkem oma südant kui ühiskonda. Samuti
ei austata kedagi lihtsalt sellepärast, et ta on vanem, vaid rohkem loevad selle inimese
maailmavaated, see kuidas kõnealune persoon neid kohtleb ja tema mõtteviis. Kõik eelnevalt
nimetatu võib viia ja tihtilugu viibki meid konfliktideni erinevast põlvkonnast inimeste vahel.
Meie põlvkond ei ole huvitatud elamast elu, mida meie vanemad meile tahavad vaid me
tahame ise maailma avastada. See aga tihtilugu ei meeldi vanematele inimestele, mis
omakorda viib meid uute probleemideni suhtluses, lõhkudes aina rohkem suhteid
põlvkondade vahel. Inimestele meeldib kontroll asjade ja olukordade üle aga tänapäeva noor
murrab reegleid ja ei taha alluda ei oma vanematele ega kuula tihtilugu ka teisi vanemaid
inimesi arvates, et ta teab ise kõike. Noorte kontrollimine pole enam jätkusuutlik plaan.
Varasemalt mainitu tõttu on raske põlvkondadel omavahel suhteid luua ja neid ka säilitada.
Muidugi on erandeid aga üldpilt on selline. Tänapäeva noor tunneb tihti, et tema on kannataja, teda ei mõisteta. Kas aga tema on päris
kannataja selles olukorras ja ühiskonnas? Noortel on meeletult palju võimalusi siin ilmas.
Vastukaaluks noortele on meil siin ka teiste põlvkondade esindajad, kes võivad tunda, et just
neile tehakse ülekohut. Teised põlvkonnad on need, kes on kohati surve all olla pidevas
muutuses. Me kõik teame, et ühiskond on viimaste aastakümnete jooksul meeletult muutunud
ja teame ka seda, et noortel ongi lihtsam muudatustega kohaneda. Meist vanemad on need,
kellel on raskem muudatustega kaasas käia ja olla noorte mõistes moodsad, sest nemad on
elanud oma nooruse ja võibolla isegi enamus enda elust teistsuguses ühiskonnas. Neile ei saa
pahaks panna, et nende jaoks on harjumatu ja keerukas olla ühiskonnas, kus kunagised tabud
on normaalsus. Põlvkondade vahelised suhted on üldpildis küllaltki nõrgad. Ei saa öelda, et see oleks
reeglina nii kuid me valetaks endale kui väidaks vastupidist. Kuna me elame aga arenevas
ühiskonnas on meil ka võimalus seda olukorda muuta ja muutused toimuvad juba praegu.
Aina rohkem propageeritakse üksteise tolereerimist, mis on vägagi jätkusuutlik.
Kui tugevad on tänapäeval põlvkondade vahelised suhted #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2023-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 382473 Õppematerjali autor
2022 Kirjanduse riigieksami kirjand

Sarnased õppematerjalid

Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst
40
docx

Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst

jäävad tähelepanemata. Eriksoni arenguteooria •Mõiste „elutee“ viitab üksteisele järgnevatele eluetappidele (lapsepõlv, noorukiiga, täisiga, keskiga, pensioniiga), mida mõjutavad sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid •Elutee kesksed põhimõisted on: ühiskondlik kontekst (sociohistorical   time   and   place), indiviidi iseseisvad valikud (human agency and personal control), sündmuste/tegevuse aeg (timing in/of lives) ning seotud elud ja sotsiaalsed suhted (linked lives and social ties). •Elutee teooriasse on koondatud nii ühiskondlik kontekst, indiviidi isiklikud valikud, sotsiaalsed rollid ja elusündmused kui kõik omavahel seotud indiviidi elutee aspektid. Becki individualiseerumise tees Beck (1986): inimeste elud on individuaalsed ettevõtmised, edu püütakse saavutada võistluslikus maailmas. Kõigi ühiskonnakihtide liikmete jaoks on suurenenud “riskid” sest

Pedagoogika
Aktiivne vananemine
3
rtf

Aktiivne vananemine

maailma ringi rännata, tulevad meie vanema generatsiooni elanikud vaid ots-otsaga kokku. Seda on isegi erinevates statistikates näha, et Eesti pensionärid on Euroopa ühed vaesemad ning et meil elavad hästi vaid meie riigikogulased. Eesti pensionär ei saa isegi vanadekodusse minna, kuna nende pensionist nende ülalpidamiseks lihtsalt ei jätku. Raha jätkub vaid maksude maksmiseks ning rohtude, söögi-ja joogikraami ostmiseks. Kuid kui aus olla, siis on seegi kaheldav, kuna rohud on tänapäeval väga kallid ning tänapäeva pensionärid peavad neid kehva tervise tõttu väga suurtes kogustes ostma. Samuti on probleemiks ka see, et noored inimesed pole eriti aldis suhtlemaks endast vanemate inimestega. Nende jaoks on pensioniealised inimesed just nagu koorem, mida tuleb endaga kaasas kanda. Minu arvates on see väga kurb ning seda tuleks kindlasti muuta. Kui ma oleksin linnapea ning mul oleks võimalik selle lahendamiseks midagi teha, siis teeksin seda kindlasti

Kirjandus
Popkultuur konspekt
9
docx

Popkultuur konspekt

armastusest, mis on jutustatud kirjade teel. Lõppeb enesetapuga. Noorte enesetapp on traumaatiline sündmus ja sotsiaalne probleem. · Thomas Chatterton (1752 ­ 1770) ingl luuletaja. Tegi enesetapu 17a ­ romantismiaja kangelane. · Suur Prantsuse Revolutsioon 1789 - inimeste ja õiguste deklaratsioon. Esimene põlvkond ei tohi peale suruda oma teadmisi uue peale. Noortele anti suurem vabadus. Põlvkondade teadus oli juba 18 saj olemas. See kestis edasi. Noored moodustasid turumoodustise, keda sai teenindada. Noortel oli autonoomsus ja sisemine konfliktsus. Nad olid tulevik. Granville Stanley Hall ( 1844-1924) Am psühholoog. ,,ADOLESCENCE" 1904. Uuris lapsepõlve 12-20a. arengut ja evolutsiooni teooriat. Darvinism mõjutas teda oluliselt. Tüdrukud ja poisid tuleb eraldada koolis puberteedi ajal, et nad saaksid keskenduda õppimisele ja enda arengule. Tüdrukud emadusele ja poisid

Kultuur
Ühiskonnaõpetuse eksam I osa
14
doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

informatsiooni. Teave oli mõjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus üha hõlpsamini kättesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Teabe edastamise võimalused avardusid tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Tänapäeval hästi tuntud lühend www (ingl world-wide web ­ ülemaailmne võrgend) annab hästi edasi põhimõttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tänu arvutitele edastada sekundite jooksul üle kogu maailma, mis muudab ümbritseva ühiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati ühiskonda, lähtudes kriteeriumist ,,siin, enne ja praegu", siis nüüd on võrdluskriteeriumiks ,,praegu, siin ja seal". Kui varem kõrvutasid inimesed oma elatustaset

Ühiskonnaõpetus
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

küsimustes 2009. aasta alguses. Viimase kahekümne aasta jooksul on üldine perekonna tähtsus jäänud Eestis suhteliselt muutumatuks, samas on konkreetsed perekonnaga seonduvad hoiakud muutunud ja seda just nooremate inimeste seas. Muutunud on ka perekonna tähendus ja perekonnaelu reguleerivad normid. Uuring kinnitab, et eestimaalaste hoiakud pereelu puudutavates küsimustes erinevad rahvuse lõikes. Samuti on põlvkondade nägemused perekonnaelust erinevad. 2009. aasta alguses usuvad eestimaalased, et abielu tähendab eluaegset pühendumist, kuid on pragmaatilised lahutamise osas. 66% eestimaalastest on nõus, et abielu tuleks sõlmida kogu eluks. Samas leiab 71% vastanutest, et on õige, kui õnnetus abielus olevad inimesed abielu lahutavad, isegi kui neil on lapsed. Lahutamise pooldamises ei ole erinevusi vanusrühmades, küll aga soo, rahvuse ja elukoha lõikes

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Indigolapsed
8
doc

Indigolapsed

samaks, ent indigopõlvkond õpib täiesti teistmoodi ja vana süsteem enam ei toimi. Sellest tulenevad praegu palju kõneainet andvad õpiraskused ja koolist väljalangevus. Õppimisraskusete taga pole Inge Taela sõnul mitte intellektuaalsed, vaid emotsionaalsed probleemid. Tulekul suhete revolutsioon Et indigopõlvkond maailmas toimuvat muudab ja mõjutab, on kindel. Mismoodi täpselt, ei tea veel keegi. Üks valdkond, millega kasvavad indigod rahul pole, on suhted. Mida rohkem inimesi pole nõus poliitiliste ja seltskondlike mängudega, seda kiiremini muutused toimuvad. Kui suhtemuster ei kujune ümber loomuliku arengu käigus, tuleb suhete revolutsioon. Näide minevikust on 60ndate hipiliikumine. Väga paljud inimesed ei tahtnud enam jätkata vanemate teed. Hipid ei võtnud omaks mudelit, mille kohaselt inimeste koha ühiskonnas määras päritolu. Indigolapsed vajavad siiramaid suhteid. Inge Taela seletuse kohaselt arenevad manipuleerivad

Pedagoogika
TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

3 U. Laht, Sõber, kui ostad raamatut. ­ Kultuur ja Elu, 1977, nr 5. 4 M. Hennoste, Tekstide liigid. - Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998, lk 13. 7 Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste ilukirjanduse loetavus Rahvas algab raamatust, meenub koolitundides kirjandusõpetaja öeldud eesti luuletaja Hando Runneli mõte. Hea, et tänapäeval, mil räägitakse, et noored inimesed ei loe, nähtub, et nad siiski loevad. See rõõmustab. Nagu diagrammist selgub, loetakse kõige enam jutustusi, ehk siis koolitundide lugemisvaramusse kuuluvat ja romaane ning novelle. Küllap on niisugused eelistused tõesti pärit koolitundidest, millest nii mõnelgi juhul on saanud harjumus ilukirjandust ,,lausa neelata". Mis siin imestada ­ jutustused, romaanid ja novellid kõnetavad mind ja minu eakaaslasi. Nad on mõistetavad, kutsuvad

Eesti keel
Homoabielude seadustamine Eestis
21
docx

Homoabielude seadustamine Eestis

Eestis muutunud, liikudes patriarhaalsele abielule tuginevatest vabale kooselule tuginevateks. ENÜ on seisukohal, et perepoliitikate arendamine peaks kaasas käima perekondades toimuvate strukturaalsete muudatustega ja võrdselt abielul baseeruva kooseluga käsitlema vabakooselusid ning perekonnataolisi kooslusi. ENÜ leiab, et JM peaks koostama seaduseelnõu, mis annaks võimaluse mitteabielulises püsivas vabas kooselus elavatele inimestele seadustada oma suhted. Seejuures tuleks kohelda võrdsetel alustel nii erisoolisi kui samasoolisi paare. Saksa-Eesti foorum toob eeskujuks Saksa riigi, kus varasemad konservatiivsed hoiakud on suudetud muuta riigi aktiivse selgitustöö abil ning praeguseks on jõutud üpris liberaalse lahenduseni (registreeritud partnerlus samasoolistele). Rõhutatakse riigi kohustust kaitsta kõiki inimgruppe ja soovitatakse Eestil eeskuju võtta teistest Euroopa riikidest, kus mitteabieluline

Uurimistöö




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun