Sõnaliigid Eesti keele sõnaliigid Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks
kolmandal silbil imperum, corpra Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum 1. (ns) sumus 2. (tu) es 2. (vs) estis 3. - est 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) studisa (pl studisae) · Salve! Salvte! Vale! Valte! · Quid tibi nmen est? Mihi nmen est ... · et/atque/-que Grtis ag! Sg = singularis e. Ainsus Pl = Pluralis e mitmus Ius lex Ius et lex Ius atque lex Ius lexque -Õigus ja seadus Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (csus) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? + eessõnad Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö.
määratus/määramatus) On võimatu esitleda mingit üldkehtivad morfeemide liigitusalust või kategooriate jaotust, siiski võib märkida rea morfoloogilisi klasse, mida on võimalik tuvastada ja määratleda paljudes maailma keeltes. Säärased on nt peamised sõnaliigid, mida vahel nim primaarseiks grammatilisiks kategooriaiks. Sõnu võib muutmise seisukohast jagada kolme pearühma: sõnad, mis muutuvad arvus ka käändeis (noomenid ehk käändsõnad); sõnad, mis muutuvad ajas ja pöördes (verbid ehk pöörd-ehk tegusõnad) ja sõnad, mis üldse ei muutu (partiklid ehk muutumatud sõnad). Morfoloogilisi muutumiskategooriaid võib nimetada sekundaarseiks grammatilisiks kategooriaiks, kuna saab mõelda, et nad on sõnaliigist sõltuvad. Noomeni (käändsõna) muutmises on grammtiline arv ehk nuumerus universaalne kategooria. Ainsus ehk singular on tavaliselt paari markeerimata liige, mitmusel ehk
Tsentris paiknevad need sõnad, millel on kõik selle liigi tunnused olemas. Niisiis võib öelda, et sõnaliigid ei sisalda mitte ainult selliseid elemente, mis kuuluvad neisse mööndusteta, vaid ka neid, mis kuuluvad ühte klassi rohkem kui teise. 1) iseseisvad sõnad (lauseliikmena määratletavad) ja vastavad mingile sisulisele küsimusele; 2) abisõnad (pole lauseliikmed ega vasta omaette küsimusele); 1. Käändsõnad e noomenid (muutuvad käändes) 2. Pöördsõnad e verbid (muutuvad pöördes) 3. Muutumatud sõnad e partiklid (ei muutu). 6. Käändsõnad (nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna). Nimisõna - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Morfoloogiliselt on nimisõna käändsõna, kandes arvu ja käände tunnuseid. Süntaktiliselt on tegemist
Sõdalane ei tohi surra omaenese käe läbi, ka siis mitte, kui ta on vabatahtlikuna läinud täitma ülesannet, millelt tagasi ei pöörduta. Ta ei tohi ette teada oma hukkumise aega ega kohta. Enesetapp on islamis rangelt keelatud. Need, kes panevad toime massimõrva ja lisaks veel enesetapu, lähevad põrgusse, mitte paradiisi. (Frederick Forsyth ,,Afgaan") Vormiõpetus Sõnaliigid käändsõnad ehk noomenid: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad pöördsõnad ehk verbid muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Põhi- ja peakäänete vahekord teiste käänetega Ainsus mitmus Nimetav ratas rattad Omastav ratta rataste Osastav ratast rattaid
vahelisi seoseid predikaat e. öeldis predikatiiv e. öeldistäide e. predikaatnoomen- ülesanne sama, mis predikaadil, see preditseerib midagi subjekti kohta prefiks e. eesliide, käib tüvisõna ette pre- japostpositsioonid e. adpositsioonid e. kaassõnad presupositsioon- eeltingimused või oletused. See mida arvatakse olevat tõene või tuntud, kui lauset kasutatakse primaarsed grammatilised kategooriad- peamised sõnaliigid: noomenid, verbid ja partklid proadverb e. asemäärsõna propositsioon- lause tuumosa, mis võimalikult lihtsalt väljendab kõne all olevat olukorda või suhet prosoodilised e. suprasegmentaalsed tunnused- üle segmendipiiri ulatuvad tunnused psühholingvistika- käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja moodustab oma mõistesüsteemi. See haru püüab välja selgitada
(e eessõnad), konjuktsioonid (e sidesõnad), pronoomenid (e asesõnad) ja artiklid. Sõnade liigitamisel on kasutatud alati kolme liiki kriteeriume: sõnade muutmist sõnade omatähendust süntaktilist funktsiooni. Need kriteeriumid on oma põhiolemuselt erinevad, kui rõhutada enam ühte või teist, saab mõnevõrra erineva liigituse. Eesti keele tänapäeva sõnaliigikäsitelu esmaaluseks on sõnamuutmine, nt noomenid käänduvad, (deklineeruvad) verbid muutuvad ajas ja isikus (konjugeeruvad), partiklid ei muutu üldse. Sõnaliigid III Morfoloogia, leksika ja süntaksi vahel on olemas teatud üldised vastavused: kindlaid grammatilisi tähendusi väljendavad sõnavormidele vastavad enamasti mingid süntaktilised funktsioonid ja neile omakorda mingid leksikaalsed tähendused. Ometi ei ole need vastavused alati absoluutsed (nt mõned adjektiivid, mis ei käändu, vdl
Sg singularis 1.(ego) sum 2.(tu) es 3. est Pl pluralis 1.(nos) sumus 2. (vos) estis 3. sunt Eitamisel non: non sum, non es Studiosus (pl studiosi) meessoost ülõpilane studiosa (pl studiosae) naisüliõpiane Salve! Salvete! Tere! Vale! Valete! Head aega! Quid tibi nomen est? Mis on su nimi ? Mihi nomen est......... Minu nimi on.... et/atque/-que ja Gratias ago! Aitäh! Käändsõnad (noomenid) Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (casus) caasus: Nom=Nominatiiv ( casus nominativus) kes? Mis? Gen=Genitiiv (casus genitivus) kelle? Mille ?, kuid ka kelle, mille seast? Dat=Daativ(casus dativus) kellele?millele?kellel?millel?
AV ongi üks flekteeriva keele tunnuseid. Morfoloogia poolest on eesti keel aglutineeriv-flekteeriv keel. 5.Morfoloogilised sõnaklassid (käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad) - On olemas universaalseid morfoloogilisi klasse, mis on esindatud paljudes maailma keeltes. Sellised on näiteks põhilised sõnaklassid, mida mõnikord nimetatakse primaarseteks grammatilisteks kategooriateks. Sõnad jagunevad muutmisviisi poolest: 1) sõnad, mis muutuvad arvus ja käändes noomenid; 4 2) sõnad, mis muutuvad ajas ja isikus verbid 3) sõnad, mis ei muutu partiklid. Morfoloogilisi muutekategooriaid nimetatakse sekundaarseteks grammatilisteks kategooriateks, kuna need sõltuvad morfoloogilisest sõnaklassist. Noomeni universaalsed kategooriad: Numerus e arv Genus e sugu Species e definiitsus/indefiniitsus e määratus/määramatus Kääne e kaasus
o lammuD, lamBoD, lammid – lammu, lambiD – ‘lambad’; Sisemine liigendus 10 Põhjarühm Põhja-Läänemaa murrakud, mille keel on lähedane keskmurde looderühma keelele, aga ka saartele; Noarootsi, Lääne-Nigula, Ridala, Martna, Kullamaa ja Märjamaa murrak; Erijooned: o konsonantühendi püsi sõna algul; o ks-noomenid: katusse, varesse ‘varese’; o NA üldistumine sõnades, nt kurv : kurva; o järgsilbi o, nt kasoma ‘kasvama’; o mitmuse partitiivis diftongita vormid, nt sappuD ‘saapad’, ja si-lõpp, nt talGusi; o keskmurdeline sse-sisseütlev, nt külasse; rootsipärased murrakud: o ä – 3; o ir – är, nt käroma; o õ – ö, nt völG ‘võlg’ ; o objektikäänete kasutus on muutunud: ta oli enese metsa joost ‘ta oli metsa jooksnud’;
Fragmenteeritus vaba kõne: · Ideeüksus on tavaliselt üks clause · üksused on üksteise kõrval ilma sidenditeta või seotud üldiste koordinatiivsete sidenditega (and, but, so, because). Integreeritus kiri: · nominalisatsioonid (tegevusnimed, lauselühendid jms). Kirjas 10 korda enam · partitsiibid (-nud jms). 3-5 korda enam · atributiivadjektiivid (vana maja). 4 korda · Koondkonstruktsioonid (adjektiivid, noomenid). 5-8 · sequences of prepositional phrases (of, for). 8 korda · alluvad täiendkõrvallaused (that, to) 2-3 korda (Seda õnne, et sa naise võtaks, tuleb meil vist kaua oodata) · Relatiivlaused (See mees, kes mind aitas, oli Juhan). 2 (numbreid ei pea teadma) Seotus ja distantseeritus: Seotus: · kõneleja viitab iseendale (I, me, we, us). Kõnes 10 korda enam · kõneleja viitab oma mentaalsetele protsessidele (I have no idea). 7 korda enam
· studisa (pl studisae) (ns) · Salve! Salvte! (tere, ainsus, mitmus) · Vale! Valte! (head aega, ainsus, mitmus) · Quid tibi nmen est? (mis on su nimi?) · Mihi nmen est ... (minu nimi on...) · et/atque/-que (ja) · Grtis ag! (aitäh) · Ius et lex, ius atque lex, ius lexque (õigus ja seadus) · Vel/-ve (või) · Ius vel lex, ius lexve (õigus või seadus) Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (css) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal
käändkond, I ja II pöördkond) ning astmevahelduslikeks sõnadeks (VI ja VII käändkond, III ja IV pöördkond). Tüve laadi- või vältevahelduslikke on oluline tunnus tüüpide ja alltüüpide piiristamisel. -tüve tugeva ja nõrga astme paiknemine vormistikus; Tüve tugeva ja nõrga astme paiknemist vormistikus arvestatakse astmevahelduslike sõnade jagamisel VI ja VII käänd konna ning III ja IV pöördkonna vahel. VI käändkonnas on noomenid, mille nimetav ja osastav kääne on tugevas, omastav nõrgas astmes. VII käändkonna noomenitel on nõrgaastmeline nimetav ja osastav ning tugevaastmeline omastav. III pöördkonnas on verbid, mille da-infinitiiv on tugevas, indikatiivi preesens nõrgas astmes; IV pöördkonnas on nõrgas astmes da-infinitiiv, tugevas preesens. Mõnel juhul on tüübi kirjeldamisel ja määramisel
kogumisse ehk esindavad sama lekseemi. Keele sõnavara põhiosa moodustavad leksikaalsed sõnad ehk lekseemid. Lekseemi kõige tähtsam omadus on selle sõnaliik. 14. Sõnaklassid ehk sõnaliigid vormiõpetuses - Sõnade liigitamisel on kogu aeg kasutatud kolmesuguseid kriteeriume: a) muutmist, b) sõnade omatähendust, c) süntaktilist funktsiooni ehk seda, mis lauseliikmena kõnealust sõna saab kasutada. Vormiõpetuses: (a) sõnad, mis muutuvad arvus ja käändes on noomenid e käändsõnad, (b) sõnad, mis muutuvad ajas ja pöördes (isikus), on verbid e pöörd- e tegusõnad; (c) sõnad, mis üldse ei muutu, on partiklid e muutumatud sõnad. Morfoloofia ja süntaksi erinevus ilmneb just seoses sõnaga. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. 15. Sõnaklassid ehk sõnaliigid lauseõpetuses - Lauseõpetuses: (eesti keeles) (a)öeldis ehk (grammatiline) predikaat, (b) alus
Funktsionaalne aspekt Kõige rohkem on kasutatud kvantitatiivset analüüsi – kogutakse tulemused kokku ja võrreldakse tekstiliike, nii selgitatakse välja tekstiliikidele iseloomulikud keelevahendid – esialgu puhtalt formaalne tasand. Reklaamikeelt on kvantitatiivselt uurinud Leech, Römer, Andersson, Laur ja Nuume. Nimisõnu on kõikides tekstides enim. Kõige rohkem esineb nimisõnu ametlikes uudistes. Noomenid domineerivad reklaami olemuse tõttu, sest esitavad reklaamitava nimetust ja reklaamija nime. Nimi on sageli võõrsõna, mistõttu on vaja tõlkida. Palju öeldiseta elliptilisi lauseid: koosnevad sageli vaid nimi- ja arvsõnadest, verb puudub. 1990ndatest saati on reklaam müügikuulutusega sarnane, lühikese tutvustava sõnastusega. Mida pikem reklaamtekst, seda jutustavam see on, seotud ja täislausetest koosnev tekst. Teksti pikenedes kasvab teksti hulk