1936. a hakati arendama täpse nivelleerimise võrku (728 km), mis rajati kõrgtäpse nivelleerimise polügoonide sisse. Kolmanda nivelleerimise käigus teostati lisaks põhikäikudele (mandril 6 ja saartel 2 polügooni) nivelleerimisi ka maapinna lokaalsete liikumiste uurimiseks geodünaamilistel polügoonidel (ca 550 km). 2. Milline oli nivelleerimise metoodika esimese kordusnivelleerimise perioodil? Nivelleerimisel kasutati optilise mikromeetriga täppisnivelliire Zwiss III ja Zeiss A. Lattideks olid 3- meetrised invarlindiga nivelleerimislatid. Nivelleerimisel nivelleeriti sidepunktide keskelt nn. ühildamise meetodil. Kaugus instrumendist latini oli 50 m ning see määrati kas mõõdulindi või trossi abil. Edasi- ja tagasikäikude lubatud vahe võis jääda ± 1,5 mm/km ning põhi- ja abiskaalade lugemite erinevus ei võinud ületada 0,4 mm. 3
Projekteerides selle joone rõhttasandile ja vähendades saadud kujutise plaani mõõtkavasse, saame horisontaali kujutise plaanile. 46. Nivelleerimise liigid · Geomeetriline nivelleerimine; · Trigonomeetriline nivelleerimine; · Baromeetriline nivelleerimine; · Hüdrostaadiline nivelleerimine; · GPS- niveleerimine. 47. Kõrguslike nivoopindade omadused 48. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast nivelleerimisel asetame ühte antud punkti, nt punkti A paigaldatud statiivile nivelliiri, teise punkti B aga vertikaalse lati. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latile ja niitristiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e. Kui lati jaotised algavad nullist, siis keskmise niidi lugem e on võrdne viseerimiskiire kõrgusega punkti B kohal. Olles mõõtnud sama okulaari keskpunkti kõrguse i punkti A kohal, saame kõrguskasvu hAB arvutada valemist: , st kõrguskasv
Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 44. Nivelleerimise liigid Geomeetriline nivelleerimine; Trigonomeetriline nivelleerimine; Baromeetriline nivelleerimine; Hüdrostaadiline nivelleerimine; GPS- niveleerimine. 45. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast nivelleerimisel asetame ühte antud punkti, nt punkti A paigaldatud statiivile nivelliiri, teise punkti B aga vertikaalse lati. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latile ja niitristiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e. Kui lati jaotised algavad nullist, siis keskmise niidi lugem e on võrdne viseerimiskiire kõrgusega punkti B kohal. Olles mõõtnud sama okulaari keskpunkti kõrguse i punkti A kohal, saame kõrguskasvu ∆hAB arvutada valemist:
Et suuremaid vigu vältida kasutatakse tavaliselt keskelt nivelleerimist kus õlad on võrdsed. 48.Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast - Nivelliir asub punktis A ja latt punktis B(kaugemal). Kõigepealt suunatakse nivelliir latile B ja saadakse lugem, siis mõõdetakse sama latiga nivelliiri okulaari ehk instrumendi kõrgus ja nii saadaksegi kõrguskasv.Kõrguskasv punktide A ja B vahel võrdub instrumendi kõrguse i ja edasivaate e vahega. Otsast nivelleerimisel saadakse vaid edasivaade! Keskelt- see viis on mugavam ja täpsem. Nivelliir asetatakse kahe punkti A ja B vahele ja kõrguskasv saadakse tagasivaate t lahutamisel edasivaatest e. Instrumendi kõrgust mõõta pole tarvis. Täpsema tulemuse saamiseks asetada nivelliir täpselt kahe punkti vahele. 49.Nivelliiride tüübid. · Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema
Laboratoorne töö nr. 7 Nivelleerimine Nivelleerimise ehk kõrguskasvu mõõtmisel on olulised ilmastikutingimused. Kõige paremad tulemused saab just pilvise ilmaga, kuna näiteks kuuma ilmaga kipub õhk virvendama. Nivelleerimisel kasutatakse nivelliiri, mille kõige iseloomulikum omadus on, et nivelliiri pikkasilma üles-alla ei saa liigutada. Määrasime keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu. Nivelliir paigutatakse nende punktide vahele, mille kõrguskasvu tahtsime määrata. Olemas peab olema kindel punkt ehk reeper. Esmalt kinnitasime nivelliiri statiivi külge, kasutades selleks põhjakruvi. Seejärel loodisime
mööda raudteid. III klassi nivelleerimise puhul võib kasutada ka kohalikke teid. Sidepunktides kasutatakse kõrgtäpse nivelleerimise puhul lati alustena metallvaiu ( 1620 mm, L = 400 mm). III klassi puhul kasutatakse ka ,,konni". Lisaks ei tohi I klassi puhul viseerimiskiire kõrgus maapinnast olla alla 0,7 m. III klassi puhul on lubatavaks viseerimiskiire minimaalseks kõrguseks 0,5 m. Viseerimiskiire maksimaalseks pikkuseks võib kõrgtäpsel nivelleerimisel olla kuni 40 m, III klassi puhul kuni 70 m. Jaamas võib viseerimiskiirte erinevuseks olla kuni 0,5 m, III klassi puhul kuni 1 m. Sektsioonis võib III klassi tööde juures õlgade pikkuste summaks olla kuni 3 m, I klassi puhul aga kuni 1 m. 2. Millised kõrgtäpse nivelleerimise metoodika võtted vajaksid Teie jaoks täiendavat selgitamist? Natuke on arusaamatu punkt 8.2.4. Mida selline toiming annab? 8.2.4 Sektsioonid käigus nivelleeritakse muutuva suunaga esimene sektsioon käigu
Instrumendi vaatekiire kõrgust (Hi) nivoopinnast nimetatakse instrumendi horisondiks. Määratava punkti kõrguse võib arvutada ka läbi instrumendi horisondi H B = H i - b . Instrumendi horisonti kasutatakse siis, kui on vaja leida paljude punktide kõrgused. Lattide maksimaalne kaugus nivelliirist võib ulatuda 150 m, täpsema nivelleerimise korral tuleb vahekaugusi tunduvalt vähendada. Täpsemate nivelleerimistööde juures nõutakse keskkelt nivelleerimist. Keskelt nivelleerimisel kaob kõrguskasvu arvutamisel nivelliiri silindrilise vesiloodi asendi vea mõju. Otsast nivelleerimisel seatakse nivelliir punkti kohale, teise punki asetatakse vertikaalsed nivelleerimislatt. Otsast nivelleerimisel peab silindriline vesilood olema väga täpselt justeeritud. h AB = i - b H i = H A + i H B = H A + h AB H B = Hi -b . Võimaluse korral välditakse otsast nivelleerimist. 3. Liht- ja liitnivelleerimine
maapinna reljeefist. Tarvis on määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste määramiseks on kaks meetodit: Trigonomeetriline nivelleerimine Geomeetriline nivelleerimine Nivelleermisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused ehk kõrguskasvud. Trigonomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias. Kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldenurga abil. Geomeetrilistel nivelleerimisel kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, milliste abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud. Tahhümeetriat kasutatakse peamiselt tiheasustusega alade ja trasside suuremõõtkavalistel mõõdistamistel. Tahhümeetria ehk kiirmõõdistamine on topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Selleks kasutatakse elektron tahhümeetreid või teodoliiti
teostasid AS K&H geodeesiabüroo ja AS PLANSERK töögrupid ajavahemikul november...detsember 2005 ja remonditööd ajavahemikul aprill...mai 2006. Polügonomeetria mõõtmised ja geomeetrilise nivelleerimise teostasid AS K&H geodeesiabüroo, AS PLANSERK ja OÜ GeoMetria töögrupid ajavahemikul jaanuar...aprill 2006. Mõõtmisandmete matemaatilise töötluse, tasandusarvutused ja transformeerimise teostas AS PLANSERK ajavahemikul märts...aprill 2006. Geomeerilisel nivelleerimisel kasutati digitaalnivelliiri TRIMBLE DiNi 12. Kohaliku põhivõrgu 2. järgu polügonomeetria mõõtmistel kasutati elektrontahhümeetreid NIKON DTM-750, NIKON DTM-850, LEICA TC 1800 ja TRIMBLE 5601 DR. 2. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu tasandamiseks kasutati programmi X·Local Net+ (INPHO Technology OY). Tartu linna kohaliku ja L-EST97 koordinaatsüsteemide vaheliste seoste leidmiseks (transformeerimiseks) kasutati programmi X·Trans (INPHO Technology OY). Mart Tõnisson
esitatud küsimustele. Laululava reeperite vaatlusi viidi läbi kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl Zeiss Jena LD 13 invar-koodlatte. Enne mõõtmiste alustamist tehti igapäevaselt nivelliiri kontroll, milleks kasutati Näbaueri meetodit. Vaatlusvõrgu punktide nivelleerimiseks kasutati lähtereeperina maaraaperit MR-29, mis moodustas nö esimese nivelleerimiskäigu. Järgnevalt teostati ehitises olevate vaatlusreeperite nivelleerimine, mis moodustas teise nivelleerimiskäigu ja see seoti esimesega. Niveleerimistulemusi oli peale programmis Geo2012 tehtud tasandamisi
vaadatakse, kas statiivide pead ning kingad ei logise. Vajadusel pingutatakse kinnituskruvisid. Paigaldusloodide seisundi kontroll. Nivelliiri viseerimisjoone ja silindrilise vesiloodi telje vahelise nurga i määramine. Silindervesiloodi jaotise määramine lati abil. Nivelliiri mõõtetrumli jaotise väärtuse määramine. 52. Millisest 3 põhiliigist koosnevad isiklikud vead nivelleerimisel? Kontakti viga ehk kontaktvesiloodi otste ühildamise viga, Bisektori latijaotisele suunamise viga, Vahetu lugemi viga optilise mikromeetri trummelkruvi skaalalt 53. Nivelleerimise instrumentaalsed vead: Põhitingimuse rikkumine s.t. viseerimistelje ja kontaktvesiloodi telje mitteparalleelsusest tingitud viga. Väiksema toimega vead: Vesiloodi mulli vaegliikumise viga, Optilise
Punktidele (konna muhu peale) asetatud vertikaalsetelt lattidelt võetakse lugemid: tagumiselt latilt lugem t 1 ja eesmiselt latilt lugem e1. Seejärel asetatakse nivelliir tagumisest punktist ~10 m kaugusele. Jällegi võetakse vertikaalsetel lattidelt võetakse: tagumiselt latilt lugem t2 ja eesmiselt latilt lugem e2. Arvutame keskelt nivelleerimise põhjal kõrguskasvu: h1 2 = t1 e1 , mille loeme nn õigeks kõrguskasvuks, kuna keskelt nivelleerimisel kompenseerub viseerimiskiire kõrvalekaldest põhjustatud viga. Õige kõrguskasv otsast nivelleerimisel oleks: h1 2 = t2 e0 , kus eo oleks viseerimiskiire horisontaalasendile vastav lugem eesmiselt latilt, mille saame arvutada valemist eo = t2 h1 2 Võrdleme seda teoreetiliselt õiget lugemit e0 tegelikult otsast nivelleerimisel
fundamenaalreeperitega. Seinareeperite asukohad valiti kindla konstruktsiooniga ehitistesse või suurtesse rändrahnudesse. Käikude planeerimise puhul lähtuti põhiliselt 1933-1943 rajatud üle-eestilistest kõrgtäpsetest ja täpsetest nivelleerimiskäikudest. Samuti võeti arvesse veemõõdujaamade nivelleerimiskäikudesse lülitamise võimalust. 4. Milline on mõõtevahendite komplekt kõrgtäpsel nivelleerimisel? Digitaalnivelliir, invar-koodlatid, meteoinstrumendid (digitaalsed termomeetrid, digitaalne hügromeeter, digitaalne baromeeter, anemomeeter). 5. Milline on nivelleerimise metoodika erinevus võrreldes varasemate kordusnivelleerimiste metoodikatega? Kindlasti peamiseks erinevuseks on, et uue nivelleerimise puhul kasutati digitaalnivelliire ning mitmesuguseid mõõteseadmeid meteoroloogiliste andmete kogumiseks.
24.Mis on punkti absoluutkõrgus? - Absoluutne kõrgus on nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. 25.Mis on punktidevaheline kõrguskasv?- Kõrguskasv on kahe punkti vaheline kõrguslik erinevus, mis nivelleerimisel arvutatakse nivellerimislattidelt tehtud lugemite vahena- tagasivaatelugem miinus edasivaatelugem 26.Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus.- Keskelt nivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB 27.Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus.- Punktide vahelise
Laserskanner - erinevate objektide (hooned, rajatised ka maapind) mõõdistamiseks. GPS -vastuvõtja 4. Mis on geoid ning kuidas seda määratakse ja milleks geoidi kasutatakse? 1 Geoidiks nimetatakse maailma ookeanide ja merede rahulikus seisus olevat veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla. Geoidi pind on absoluutkõrguste määramisel nullnivoopinnaks e. nivoopinnaks, mida kasutatakse nivelleerimisel. 5. Kuidas määratakse absoluutsed kõrgused? Absoluutsed kõrgused määratakse nullnivoopinnast, mis on määratud paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati või mareograafi näitude alusel. Absoluutne kõrgus on seega nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. 6. Milliseid kõrgusmärke kasutatakse nivelleerimisel? Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir?
NIKON OPTILINE NIVELLIIR AS-2 Tehnilised andmed: · Suurendus: 34x · Kompensaatori tööpiirkond: ±12' · Nurgamõõtmise täpsus: 1° · Standardhälve 1km kohta: ±0.8mm · Vaatevälja suurus: 1°20' · Veekindel · Minimaalne fokuseerimiskaugus: 1m · Instrumendi netokaal: 1.8 kg KOKKUVÕTE Nivelliir on geodeesiainstrument horisontaalse viseerimiskiire tagamiseks ja mida kasutatakse geomeetrilisel nivelleerimisel. Kui ma peaksin valima ühe optilise ja ühe digitaalse nivelliiri, siis läheks valikuga rakseks. Kuna tänapäeva ühiskond on pidevas muutuses, siis seega muutub ka tehnika koguaeg paremaks, tuues turule uusi tehnikaimesid. Optilistest nivelliiridest võrdlesin Nikon AS-2 ja Leica NA720. Valiksin nendest kahest Leica NA720, kuna minu arvates loeb see, et oleks kaalult kerge ja välitingimusel kannatab -20oC kuni +50oC, mis ei piira töötegemist
baromeetriline ja GPS-mõõtmine. Kõige täpsemad, kuid samal ajal kõige töömahukamad, on geomeetriline ja hüdrostaatiline nivelleerimine. Neid viise kasutatakse riiklike kõrgusvõrkude rajamisel ja suurt täpsust nõudvatel märkimistöödel. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on siin +-0,5 mm ühe kilomeetri kohta. Geodeetiliste kõrguste määramisel GPS-mõõtmistega on tänapäeval võimalik saavutada sentimeetrilist täpsust. Trasside ja ehitusplatside nivelleerimisel, geodeetilise mõõdistamisvõrgu punktide kõrguste määramisel tasase reljeefiga aladel ning maaparandustöödel kasuatatkse tehnilist geomeetrilist nivelleerimist. Geomeetrilise nivelleerimise täpsus ehk kahe punkti kõrguste vahe määramise keskmine ruutviga on +- 10 mm/km. Topograafiliste plaanide ja kaartide koostamiseks, aerofotode kõrguslike tugipunktide määramiseks, mitmesuguste insener-tehniliste ülesannete lahendamiseks (näiteks mastide, elektri- ja sideliinide
Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit)asub vähemalt 2 m sügavusel. Reepri ülemine ots on ca 50 cm sügavusel. Fundamentaalreeper sarnaneb ülemisega, R/B alus asetseb ca 2,5m sügavusel. Reepri ülemine ots 1m sügavusel. Fund.reepritega kindlustatakse nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, nende omavaheline kaugus on 50-60km. Põhjareeper-metalltoru mis puuritakser maa sügavusse kuni 100m ülemine ots 1m pinna all. Kasut I, II klassi nivelleerimisel. Need on kõrgusvõrgu lähtereeprid. Maaalused reeprid tähistatakse ruudukujulise kupitsaga 2,5x2,5m, tunnuskraaviga 3x3m, tunnispostiga, mis asub reeprist 1m kaugusel põhjas ja sildiga reepri poole ja tunnusplaadiga –betoonist 40x40x10cm, kas reepri kohal või kupitsa peal. Seinareeprid, sfäärilise kujuga pronksist, malmist või r/v terasest paigaldatakse vähemalt nädal enne nivelleerimise alustamist. Seinamärk on kiviehitisse paigaldatud metallplaat auguga nt
Vertikaalniit peab kokku langema ripploodi nööri kujutisega. Lubatud kõrvalekalle on vertikaalniidi pikkuses 0.5mm. Kui nõue ei ole täidetud: 1) tuleb pöörata niitristiku raami, 2) saab õige lugemi niitristi keskkoha järgi. *Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') tehnilisel nivelleerimisel võib olla 2x10 mm, kus 2x näitab viseerimistelje ja silindrilise vesiloodi telje paralleelsust. Elevatsioonikruvist keeratakse nivelliiri niitristi horisontaalniit lugemile b0. Seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. Kompensaatoriga nivelliiridel käib kontroll analoogselt: niitristi nihutatakse vertikaalsuunas, milleks eemaldatakse kate , mille all on justeerimiskruvi. Vaadates üheaegselt lati kujutist ja keerates
1. Diginivelliir Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad automaatset lugemite tegemist koodlatilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist. Lisaks saadakse ka kaugus instrumendist latini, samuti on võimalik automaatne projektkõrguste väljamärkimine. Digitaalselt määratud kõrguskasvude täpsus on sõltuvalt nivelliiri tüübist 0,3 kuni 0,5 mm 1 km pikkuse käigu nivelleerimisel otse- ja vastassuunas. Tänapäeval kasutuses olevad nivelliirid on näiteks Leica Sprinter 250M ja Trimble DiNi. [1,lk 21] 1.1 Leica Sprinter 250M Sprinter 250M on ideaalne vahend keerulisemate ning täpsemate ehitusplatsi tööde jaoks. Salvestada saab kuni 1000 mõõtmist ning laadida USB kaudu andmed maha oma arvuti Excelisse andmete edasiseks töötlemiseks. Kõrguskasvude arvutamine, kõrguskäikude ja täitemahtude
Ja seejärel kõrguskasvude keskmine hkeskmine= h1+h2 / 2 = ± 1mm Alles peale arvutusi võib nivelleeri jaamast üles võtta ja edasi liikuda. Antud juhul on tegemist kahe horisondiga nivelleerimisega. 3.Juhul kui on tarvis lisaks sidepunktidele nivelleerida ka vahepunkte, siis kõik vahepunktid nivelleerida teise horisondi juures ja peale toodud arvutuste lõpetamist. EX! Eksamil tuleb alati arvestada ka teise horisondiga (h2). Kui nivelleerimisel kasutatakse kahe küljelisi latte siis on tööde järjekord järgmine. 1.Instrument seatakse üles tagumisest ja esimesest latist võrdsele kaugusele ja jalakruvidest seatakse ümmarguse vesiloodi mull keskele. Seejärel viseeritakse tagumisele latile, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem a must. Pikksilm pööratakse esimese lati poole, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem bmust.
Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on:
Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastikul täiendav sidepunkt e. x punkt. Seda punkti ei kanta profiilile ja tema asukohta trassil ei fikseerita. Arvutusel sidepunktide kõrgused arvutada kõrguskasvude meetodil ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodil. Trassi nivelleerimine on tehniline nivelleerimine ja lubatud sulgemisviga on:
5mm. Kui nõue ei ole täidetud: 1) tuleb pöörata niitristiku raami, 2) saab õige lugemi niitristiku keskkoha järgi. LL÷KK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. 31. Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas? Kaheküljelised latid Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must) Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must)
28. Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded? 8 29. Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? 3) vaata järgmist küs! 30. Mis on nivelliiri peanõue ja kuidas seda kontrollitakse? Viseerimiskiir peab olema horisontaalne 9 31. Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas? Kaheküljelised latid Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks. Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi. Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must) Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must)
(1 ühik on 1mbar/1hPa) Niiske õhu tiheduse valem =p/ RkuivTvirtuaalne Virtuaalne temperatuur on alati pisut kõrgem tavalisest temperatuurist. Tegijapoiss 2010 Selle valemi järgi saab rõhu muutusest teada mingi kõrguse muutuse. Baarilist astet kasutatakse praktikas baromeetrilisel nivelleerimisel , st kõrguste vahe määramisel õhurõhu muutuste kaugu eelneva valemi järgi. mbar-ides Et ilmajaamad saaks oma andmeid ühtida , selleks on vaja et mõõtmised oleks tehtud samal kõrgusel . Kokkuleppeliselt taandatakse kõik tulemused merepinnatasemele ja seda tehakse eelneva valemiga. Baromeetriline nivelleerimine on kõrguse määramine õhurõhu kaudu. 2500m kõrgusel on rõhk ja hapnikussisaldus umbes 26% kahanenud . 3000m on kriitiline
annaabi.ee 
