Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat taevakehadest (0)

1 Hindamata
Punktid




Gustav Adolfi gümnaasium  Referaat Päikesesüsteemi väikekehad Koostas: Ekke Kõu Leitham Klass: 4. b Juhendaja: Kristi Saarpuu Tallinn 2013


Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Komeet............................................................................................................... 4 2. Asteroidid........................................................................................................... 5 3. Kosmiline tolm.................................................................................................... 6 4. Meteoriidid......................................................................................................... 7 5. Meteoorkehad.................................................................................................... 8 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2


Sissejuhatus Valisin selle teema, kuna see tundus huvitav ning hõlmas erinevaid objekte. Ma ei tea küll teemast palju, ent proovin käesolevas referaadis enda küsimustele vastused leida ning iga peatüki kohta ülevaate anda. 3


1. Komeet Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba, mida on enamasti kas kaks või rohkem.  Ioonsaba  on suunatud  alati   Päikesest  eemale   ja  koosneb laetud  osakestest,  mida päikesetuul   komeedist   eemale   puhub.   Tolmusaba   koosneb   raskematest   osakestest,   mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi sabad.  Komeet koosneb süsinikust, jääst ja kivimaterjalist. Komeetide päritolu kohta palju ei teata, kuna   nende   tekkelugu   ulatub   tihtipeale   kaugele   minevikku   ning   nad   on   läbinud   selle ajajooksul väga pikki vahemaid. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi tagant. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud. Kõik komeetide liikumist   mõjutavad   tegurid   ole   siiski   tänini   teada.   Küll   aga   teatakse,   et   komeetide tiirlemisperioodi mõjutab kindlasti Päikesesüsteemi hiidplaneetide külgetõmbe mõju.   Pilt 1. Komeet  4


2. Asteroidid Enamik asteroide on Marsi ja Jupiteri vahel. neil  on oma orbiidid. Hetkel on teada umbes 338 000 asteroidi. Neist Maale on ohtlikute orbiitidega asteroide umbes 160.  Kuna asteroidide kogu mass on kokku umbes 3% kogu kuu massist, siis arvatakse, et need on tekkinud   ainest,   mis   jäi   üle   planeetide   tekkest.   Kuni   50   m   läbimõõduga   asteroid   põleb atmosfääris. Nimed   antakse   asteroididele  avastamisaasta,   avastamiskuu   ja   avastamisjärjekorra   alusel, sellele  lisandub   ka  avastaja(te)   poolt   antud  nimi  (nt   „1541  Estonia“,   mille   avastajaks   oli soomlane Yrjö Väisälä). Pilt 2. Asteroid 5


3. Kosmiline tolm Nagu tähtedeski, moodustab põhilise osa sellest vesinik (gaasudukogude punakas värvus on tingitud   vesinikust).   Ka  sisaldab   tolm   heeliumi,   hapnikku,   süsinikku   ja   teisi   Maal   tuntud elemente. Sama tolm on tulevaste planeetide, nende kaaslaste jms algaineks. Tolm tekib kahel erineval viisil .   Nende   allikaks   võivad   olla   komeedid,   mis   pidevalt   jätavad   endast   maha   tolmu   ja mikrometeoorkehi. Need aga jäävad tiirlema samale Päikese orbiidile, millel liigub ka algne komeet. Kui maa läbib sellise „tolmuse orbiidi“, siis näemegi langevaid tähti.  Teiseks allikaks on asteroidide vöö. Pidevalt asteroidid põrkuvad ning lagunevad, tekitades jällegi tolmu. Nii on sündinud ka kõik maale langenud meteoriidid. Pilt 3. Kosmiline tolm 6


4. Meteoriidid Meteoriidid on asteroidide ja komeetide tuumast väiksemad meteoorkehad. Hetkest, mil kivist või rauast meteoorkeha langeb maapinnale, nimetatakse teda meteoriidiks.  Maalt on leitud tuhandeid  meteoriite. Kui atmosfääri  sisenenud meteoorkeha  läbimõõt  on paarkümmend meetrit või enam, ei suuda ta atmosfääris ära põleda ning langeb maale (nt Tšeljabinski meteoriit).  Maale   kukkudes   ta   plahvatab,   tekitades   meteoriidikraatri   (nt   Kaali   kraater   Saaremaal, Chicxulub`i kraater Mehhikos). Pilt 4. Chicxulub´i kraater 7


5. Meteoorkehad Komeetidega   võrreldes   on   meteoorkehad   imepisikesed.   Enamasti   on   need   komeetidest pudenenud tolmukübemed või purunenud asteroidide tükid. Meteoorkehad   on   vaadeldavad   vaid   juhul,   kui   nad   on   suure   kiirusega   sisenenud   Maa atmosfääri   ja   jätavad   taevasse   helendava   jälje.   Seda   jälge   nimetatakse   meteooriks   ehk lendtäheks   või   öeldakse   lihtsalt,   et   täht   langes.   Näiteks   võib   tihtipeale   näha   augustis „tähesadu“. Kõik   väikesed   meteoorkehad   põlevad   ära   juba   Maa   atmosfääri   ülakihtides.   Vaid paarikümnesentimeetrised meteoorkehad, kui nad koosnevad kivist või rauast, võivad jõuda maapinnani. Pilt 5. Tähesadu  8


Kokkuvõte  Kosmoses leidub palju väikeseid osakesi, enamikust neist pole küll palju teada ning põhineb enamasti vaid oletustel. Seega polnud ka mul kõige kergem teha seda referaati, ent usun siiski selle, et tulem on hea ning suutsin anda edasi igale teemale vastava lühiülevaate. Olen   kindel   ka,   et   selle   referaadi   tegemise   käigus   omandatud   teadmised   osutuvad   mulle tulevikus kasulikuks. Kuna teema pakub mulle huvi, siis kindlasti ei ole see viimane kord, kui ma selle teemaga tegelen 9


Kasutatud allikad Pilt 1. Komeet- http://www.ufonieuws.nl/images/artikelfoto/comet%20HQ.JPG Pilt 2. Asteroid-  http://i.telegraph.co.uk/multimedia/archive/01509/Asteroid_1509087c.jpg  Pilt 3. Kosmiline tolm- http://www.artleo.com/pic/201109/1366x768/artleo.com-9945.jpg  Pilt 4. Chicxulub´i kraater-  http://www.wwu.edu/depts/skywise/wallpaper/barringer_1280x800.jpg  Pilt 5.  Tähesadu- http://www.vabameedia.ee/pdata/t/l-450.jpg  http://opik.obs.ee/osa2/ptk13/tekst.html http://et.wikipedia.org/wiki/Komeet  http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html http://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid  Miles, L. & Smith, A. (1999).  Astronoomia & kosmos. Tallinn: Koolibri Oja, H. (2001). Põhjanael. Tallinn: Valgus Crawford, J. B. (1999). Planeet Maa. Tallinn: Valgus 10

Document Outline

  • Sissejuhatus
  • 1. Komeet
  • 2. Asteroidid
  • 3. Kosmiline tolm
  • 4. Meteoriidid
  • 5. Meteoorkehad
  • Kokkuvõte
  • Kasutatud allikad

Vasakule Paremale
Referaat taevakehadest #1 Referaat taevakehadest #2 Referaat taevakehadest #3 Referaat taevakehadest #4 Referaat taevakehadest #5 Referaat taevakehadest #6 Referaat taevakehadest #7 Referaat taevakehadest #8 Referaat taevakehadest #9 Referaat taevakehadest #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 439499 Õppematerjali autor
Kosmoses leidub palju väikeseid osakesi, enamikust neist pole küll palju teada ning põhineb enamasti vaid oletustel.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Päikesesüsteemi väikekehad
15
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

Päikesesüsteemi väikekehad Koostanud: Karoly Nurmik 9b Viljandi 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Asteroidid.......................................................................................lk 4 2.1 Mis on asteroidid?................................................................................................lk 4 2.2 Kuidas tekkisid asteroidid?..................................................................................lk4 2.3 Kuidas asteroide liigitatakse?...............................................................................lk4,5 2.4 Kas mõni suur asteroid võib oma orbiidilt kõrvale kalduda ja tabada Maad?.....lk 5 2.5 NEO...............................................................

Füüsika
Nimetu
11
doc

Nimetu

Tallinna Nõmme Gümnaasium Asteroidid, komeedid ja meteoorkehad Referaat füüsikas Koostaja: Liisi Sepp Juhendaja: Mari Põld TALLINN 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3

Füüsika
Päikesesüsteemi väikekehad
2
doc

Päikesesüsteemi väikekehad.

1. Nimetada Päikesesüsteemi väikekehad. Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga reaalset ohtu, et mõni neist väikeplaneetidest Maaga kokku põrkab. Niisuguste kosmiliste katastroofide jälgi on geoloogid Maal ka avastanud. Asteroidi langemine tiheda asustatusega piirkonda tähendaks miljonite inimes

Füüsika
Päikesesüsteemi väikekehad
3
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

1.Nimetada päikesesüsteemi väikekehad Päikesesüsteemi väikekehad on asteroidid, komeedid. meteoorid. meteoriidid. 2.Mis on asteroidid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused. Mõni asteroid võib põrkuda Maa orbiidiga, mis oleks suur katastroof. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Suuruselt jäävad nad alla planeetide kaaslastele(931km). 3.Mis on komeet, komeedi ehitus, tema liikumist kirjeldada Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehad. Nad on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad enamasti ootamatult. Teleskoobis paistavad komeedid ebakorrapärase liikuva udulaiguna. .Komee

Füüsika
Päikesesüsteemi väikekehade ülevaade
2
doc

Päikesesüsteemi väikekehade ülevaade

1. Nimeta Päikesesüsteemi väikekehad. Asteroidid, komeedid, meteoorid, meteoriidid. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidid on Päikesesüsteemi väikekehad, mis on kujult ebakorrapärased ja tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. 3. Mis on komeet? Komeedi ehitus, kirjelda tema liikumist. Komeet e. ,,sabatäht" on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, selle

Füüsika
Päikesesüsteemi väikekehade referaat
10
doc

Päikesesüsteemi väikekehade referaat

SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heliopaus. Nimetatud pi

Füüsika
Nimetu
2
rtf

Nimetu

Päikesesüsteemi väikekehad 1. Asteroidid. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Esimene pisiplaneet avastati 1801. aastal (Ceres). Järgneva 50 aastaga leiti neid veel viis. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused. Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise. Selliseid kata

Kategoriseerimata
taevakehad
2
doc

taevakehad

1. Päikesesüsteemi väikekehad on: astreoidid, komeedid ja meteoorid. 2. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide liikumiskiiruseks võib keskmiselt hinnata 21 km/s. Asteroididel on oma kindlad orbiidid. Mõned neist nagu Apollo riivab ka Maa orbiiti. Palju asteroide asetseb aga Marsi ümber, kus on suur asteroidide vöö. Soome teadlaste sõnul liiguvad asteroidid osaliselt päikesekiirguse mõjust sõltuvalt. See muudabki vahel nende orbiite. 3. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikeses

Astronoomia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun