Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Niiskuse mõju betooni omadustele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
survetugevus, betooniõpetus, perekonnanimi, 2080, 2144, 2036, 2102I2 500 1500 250 - 0,5 II 1 500 1500 175 10 0,4 II 2 500 1500 175 10 0,4 III 1 500 1500 350 - 0,7 III 2 500 1500 350 - 0,7 2. Survetugevus Purustav Survetugevus, Katsekeha mõõtmed Katse Vanus, Mass, jõud, kN MPa nr ööp. g a b h Üksik Keskmine mm mm mm I1 21 2080,0 100 100 100 I2 21 2144,0 100 100 100
BETOONIÕPETUS kuupäev 04.04.2014 Laboratoorne töö nr.8 Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine rühm ees- ja perekonnanimi õpperühm 1. Betooni B………… koostis ja konsistents Liiva Killustiku Killustiku Vee Katse CEM……… Liiva fraktsioon, fraktsioon, mass, mass, W=v/Ts nr Tsemendi mass, g mm mm mm g mass, g
w imm= , % Gkuiv Hügroskoopsus on materjali võime imada niiskust ümbritsevast õhust. Tasakaaluniiskus materjali niiskus, mis vastab ümbritseva keskkonna suhtelisele õhuniiskusele. Esitatakse sorptsioonigraafikutena. Puidu maksimaalne tasakaaluniiskus 100% õhuniiskuse juures on ligikaudu 30%. Mõnikord esitatakse niiskust ka kujul kg/m3. 3 Betoon kui ehitusmaterjal eelised ja puudused (märksõnad tihedus, soojusjuhtivus, survetugevus, paindetugevus, tuleohtlikkus) Betoon - põletamata tehiskivi - saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Betoonisegu arvutatakse ja valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile · Eesmärk valmistada betoonisegu minimaalse tsemendihulgaga ja vähima võimaliku maksumusega andes talle antud tingimustes vajalikud omadused. Sideaineks portlandtsement, tsemendi eriliigid, harvem lubisideaine, kips ja põlevkivituhk. 3
Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töö käigu kirjeldus: 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Segu tehti 3 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. Vormid täideti betooniseguga ja pind siluti kelluga. 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 3
2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Kunda portlandtsement CEM I 42,5 3. Kasutatud töövahendid a) Raputuslaud b) Vormid proovikehade valmistamiseks. c) Kellud 4. Töö käigu kirjeldus Katsetamine toimub vastavalt standardile EVS EN 196 – 1:1997 4.1 Mördi valmistamine Mördi valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Mördi koostis massiosadena: 1 osa tsemendi ja 3 osa kuiva liiva. Vormid täideti mördiga ja pind siluti kelluga. 4.2 Mördi survetugevus Katse alguses valmissegatud mördi kallati vormidesse, milles moodustus segust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 4.3 Katse tulemus Tabel (1)
Katsekuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle: märgitakse survepinnad, mõõdetakse, kaalutakse. Pärast neid protseduure katsetatakse katsekehi survele. Koormamise kiirus tuleb hoida stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm 2. 1.4. Katseplaan Projekteeritakse 1 betoonisegu koostis. Betoonisegud valmistatakse kahe erineva tsemendiga: · Esimese betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEMI 42,5 N. Aluseks võetakse arvutuslik betoonisegu koostis. · Teise betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R. Aluseks võetakse arvutuslik betoonisegu koostis. · Kolmanda betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R. Aluseks
temperatuuril 20 ± 2°C. Kuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse kuubid survele. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2 Seeria survetugevuseks loetakse 3 katsetatud kuubi aritmeetiline keskmine (arvutatud täpsusega 0,1 N/mm2). Survetugevuse määramisel kasutatud andmed kantakse tabelisse 1.5. Katsetulemused Proovikehad valmistati:27. 03.2012 Proovikehad katsetati: 24.04.2012 Tabel 1. Betoonisegu koostised Kogus [kg] Komponent 3 1 m kohta 8 l kohta Tsement 442 3,536
paindetugevus fraktsioonidel läbimõõduga 0,63-2,0 mm. Tugevuse kasv toimub aga teatud piirini, seega veel suurema terastikule liiva kasutamisega hakkab tugevus langema, kuna tsement ei suuda liiva vahel olevaid tühemikke täita. Survetugevusel esines täpselt samasugune seaduspära, et seguvahekorra 1:3 puhul oli parima survetugevusnäitajaga betoon, milles oli 50 % liiva fraktsiooniga 0-0,8 mm ning 50% liiva fraktsiooniga 0,63- 2,0 mm. Suhte 1:5 korral oli siingi parim survetugevus betoonil, mille täitematerjaliks kasutati liiva fraktsiooniga 0,63-2,0 mm. Et saavutada võrdset töödeldavust erineva liiva fraktsioonidega, on vaja rohkem vett peenema fraktsiooni liiva jaoks. Vee lisamine aga suurendab vesi-tsementtegurit, mis omakorda mõjub kivistunud betooni surve- ja paindetugevusele vähendab tugevusnäitajaid. Samuti mõjutab tugevus omadusi segu koostise valik, graafikutelt 3 ja 4
Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1: RB = 1,28 * B * KT / 100 RB – nõutud betooni tugevus [MPa] B – betooni klass [MPa] KT – tegur, mille väärtused sõltuvad variatsioonitegurist betooni valmistamisel, valitakse tabelist 1. Arvutus: V = 13 n =3 B = 20 [MPa] KT = 105 RB = 1,28 * 20 * 105 / 100 = 26,88 [MPa] 3.3 Koostise arvutamine.
ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust arvutatakse valemiga 1: Rs= Pmax/ab [kg/cm2] [Valem 1.] kus Pmax- purustav koormus, [kg] a, b - ristlõike mõõtmed, [cm] Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele, kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%) kasutatakse valemit 2 Rs,12 = Rs,w [1+(w 12) [Valem 2.] kus - parandustegur, mänd = 0,05; kuusk = 0,04; kask = 0,05 Rs,w - survetugevus niiskussisaldusel w %, kg/cm2. Töö tulemuste vormistamine 1. Puidu liik: mänd 2. Survetugevuse määramine piki kiudu Proovikeha Ristlõike Ristlõike Purustav Niiskuse Survetugevus nr
1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Silikaattellis Õõnes silikaattellis
- kasutatava tsemendi liik ja aktiivsus (survetugevus), - kasutatavate täitematerjalide kvaliteedi hinnang (s.h. liiva ja killustiku puistetihedused ning absoluutsed tihedused, jämeda täitematerjali terasuuruse ülemine mõõde), - andmebaas vee kulu hindamiseks lähtuvalt betoonisegu nõutavast konsistentsist (töödel- davusest), kasutatava tsemendi liigist ja täitematerjalidest. 1.3. Betooni survetugevusklassi tagamiseks vajalik keskmine survetugevus. Vastavalt standardile EN 206-1 „BETOON. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“ on normtugevuse tagamiseks vajalik tingimus (1. vastavuskriteerium): 1 Betooniõpetus EPM 0030 fcm ≥ fck + 1,48σ, kus valem nr 1 fcm – nõutav betooni keskmine survetugevus, N/mm2 fck – betooni normtugevus, N/mm2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2014/2015 Tiheduse määramine Õpperühm Tanel Tuisk Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Leida korrapärase ja korrapäratu materjali tihedus. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Silikaattellis- lubjast ja liivast ning veeauru abil kõvastatud. Betoon- tsemendist ja lubjast koosnev tehislik materjal Graniit- kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja päevakive Keraamiline tellis- Põletatud savi 1000 ° C juures 3. Kasutatud töövahendid Nihik, joonlaud, elektrooniline kaal 4. Katsemeetodid Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali mahuühikuga massi. Tihedus kg ρ on massi ja ruumala suhe [ m2 ] m ρ= V , valem nr. 1 3 m-keha mass õhus [g] ja V- keha ruumala koos po
Tabel 4.1 2 4.2. Segu konsistents Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatakse kooniline vorm (Abramsi koonus) ning see täidetakse kolmes kihis betooni seguga. Igat kihti tihendatakse metallvardaga ligikaudu 25 korda sorkides segu. Pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult üles ning asetatakse kõrvale, et määrata koonuse vajumit. 4.3. Betooni survetugevus Valmistatakse tehtud betoonisegust 6 katsekeha servapikkusega 100mm. Vormid täidetakse kahes kihis ning tihendatakse mõlema kihi lisamisel vibrolaual. Segu tuleb vibreerida kuni täieliku tihenemiseni ehk mil enam õhumulle ei teki ning tekib õhuke kiht katsekeha pinnale. Katsekeha pind tasandatakse kelluga. Katsekehad vabastatakse vormis ühe päeva möödumisel ning edasi pannakse need kivistuma kolme erinevasse keskkonda: normaaltingimustel ehk temperatuuril 20 ± 2°C,
1) normaaltingimusel 20+/-2oC >95% Rh 2) kuivas keskkonnas 60+/-5oC 3) külmas keskkonnas -20+/-2oC 4) külmas keskkonnas -10+/-2oC 5) vees 6) õues 4 7) 20+/-2oC pöörleva õhuga Katsekehi katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, vajadusel lihvitakse survepinnad tasaseks. Lähtuvalt purustavast jõust ja survepinnast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2. Betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm (antud katses kuubid servapikkusega 100 mm, arvutusel kasutame paranduskoefitsienti 0,95). Survetugevuse arvutamiseks kasutatakse valemit 1. F RS = ∗k Valem 1: S Rs – Survetugevus [N/mm2] F – Purustatav jõud [N] S- Survepind [mm2] k – paranduskoefitsient [0,95] 3.4 Kivistunud betooni tiheduse määramine.
5. Vedeliku ruumala 6. Pulbri absoluutmaht V = 36 7. Pulbri erimass Vedelik 1. Tühi mõõtklaas 2. Mahupiir V = 100 3. Mõõtklaas vedelikuga 4. Vedeliku kaal G = 88g 5. Vedeliku erimass TÖÖ NR.3 PUIDU SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE PIKI KIUDU Töö tulemuste vormistamine 1. Puidu liik mänd 2. Survetugevuse määramine piki kiudu Nr. Liik Ristlõike Ristlõike Purustav Niiskuse Survetugevus mõõtme pindala jõud sisaldus d kg % mm 1 mänd 39 x 38 14,82 p=51atm 544,69 11,2 0,05 551,7 8517kg 2 mänd 39 x 38 14,82 p=53atm 597,23 12,5 0,05 612,16 8851kg
20+-2 C(normaaltingimus) ja -18+-5 C (külm keskkond). Kuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, vajadusel lihvitakse survepinnad tasaseks, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse kuubid survele. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 +- 0,2N/(mm2 s) kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2. Betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm. Kasutades teiste mõõtmetega katsekehi ei tohi arvutamisel unustada paranduskoefitsenti (100x100x100 mm juhul 0,95). Seeria survetugevuseks loetakse 3 katsetatud kuubi aritmeetiline keskmine (arvutatud täpsusega 0,1 N/mm2) survetugevus. Survetugevuse määramisel kasutatud andmed kantakse tabelisse. 4. Töö tulemuste vormistamine Segu koonusevajum 14mm
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2017/2018 Tiheduse määramine EAEI-31 Tanel Tuisk Tiheduse määramine 1. Töö eesmärk Kehade tiheduste ja poorsuste määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Keha ruumala (V) arvutatakse keha mõõtmete abil, mida mõõdeti nihiku või joonlauaga. Nihikut kasutati väiksem
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Betooniõpetus Laboratoorne töö nr 2 2007/8 PLASTIFIKAATORI MÕJU BETOONILE Õpperühm: EAEI-61 Üliõpilase nimi: Matrikli nr: Esitatud: 24.04.2008 Õppejõud: Tanel Tuisk Kaitstud: Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm 10- ja 5- liitriline anum Hüdrauliline press- killustiku muljumiseks Lahtikäiva metallist põhjaga
Kuubikud mõõdetakse ja kaalutakse ning määratakse katsekehade tihedus valemiga 1. Järgnevalt katsetatakse 3 survetugevust. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena umbes 0,6 0,2 N/(mm2s) kuni kuubi purunemiseni. Määratakse purustav jõud. Teades purustavat jõudu ning katsekeha ristlõike pindala, arvutatakse välja betooni survetugevus valemiga 2 (N/mm2). 3.2. Valemid Tiheduse määramine: mõ ρ=m ∗ ρv [kg/m³] (1) õ −mv • ρ – betooni tihedus [kg/m³] • mõ – betooni mass õhus [kg] • mv – betooni mass vees [kg] • ρv – vedeliku tihedus [kg/m³] Survetugevuse määrmine: 𝑃
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..........................................................................................
Kodused ülesanded Õppeaines: Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE31 Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2017 Ülesanne 1. Arvuta operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 17,5 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 21,3 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,8 m/s. Andmed: Ts=17,5 ºC Tk=21,3 ºC v=0,8 m/s k = 0,7 v = 0,7...1,0 m/s Lahendus: top = k*ts + (1 – k) * tk top= 0,7*17,5 +(1-0,7)*21,3=18,64 ºC Ülesanne 3. Leia kui suur on ruumi CO2 sisaldus 3 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 322ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15ppm-i CO2-te. Ruumis oli 43 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi no
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 2016/2017 Liiva (peentäitematerjali) katsetamine Tanel Tuisk Tallinn 18/10/2015 SISUKORD 1. LABORITÖÖ EESMÄRK........................................................2 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID...............................................2 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL.........................................2 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis....................................2 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalides.........................2 4. LABORITÖÖ KÄIK ..............................................................3 4.1 Puistetihedus....................................................................3 4.2 Terade tihedus..................................................................4 4.3 Liiva tühiklikkus............................
6) Huumus takistab betooni kivinemist. 7) 5-10 mm, 5-20 mm, 20-40mm, 20-70 mm, 40-70 mm. 8) Betoonis on parem kasutada killustiku maksimaalse suurusega, kuna sellisel korral täitematerjal omab väiksemat eripinda ning avaldab vähem survet tsemendi mördile, tagades segu vajalikku mobiilsust. 9) Jämedal killustikul on väiksem puistetihedus, kuid mida kõrgem see on, seda tugeam ja tihedam betoon saadakse. 10) Killustiku survetugevus peab ületama betooni survetugevuse klassi 1,5 – 2 korda. 11) Neid võib olla 1 – 4,5%. 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1) „Materials for Construction and Civil Engineering“ (TTÜ Raamatukogu E-raamat) https://ebookcentral.proquest.com/lib/tuee/detail.action?docID=1998569. 2) L. Raado „Ehitusmaterjalid“, Tallinn „Professor Karl Õigeri Stipendiumifond“, 2018 3) Betooni täitematerjali katsetamise juhend.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2016/2017 Tiheduse määramine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 SISUKORD TÖÖ EESMÄRK........................................................................... 3 TÖÖKÄIK................................................................................... 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4 EBAKORRAPÄRASE KUJUGA MATERJALI POORSUSE JA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.... .4 JÄRELDUS................................................................................ 10 KASUTATUD ALLIKAD................................................................ 11 2 Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. Katsetatud materjalid Kergbetoon Kergbetoon on kergkruusa, t
Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm] V= a * b * c =2556 [cm3] o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3.2 Veeimavuse määramine Proovikehad nr. 1, 2, 3 paigutatakse vette ning lastakse seal seista 7 päeva. Peale seitset päeva võetakse proovikeha veest välja ning kaalutakse ära. Arvutatakse proovikeha
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
1. TÖÖ EESMÄRK Esimesel nädalal määrasime korrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Arvutades keha mahu geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes ning massi määratasime kaalumise teel. Teisel nädalal määrasime ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poo
pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi järgi: 𝐹 𝑓𝑠 = (Valem 4) 𝑆 Kus: 𝑓𝑠 – proovikeha survetugevus [N/mm²] F – purustatav jõud [N] S – proovikeha ristlõikepind [mm²] 3 Survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 N/mm². Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40% keskmise survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus kujuteguriga. Vaata Tabelid 5.3.1.1 ja 5.3.2.1. 4.4
Keskmine 472 478,2 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu Survetugevuse määramiseks mõõdetakse proovikeha ristlõike mõõtmed ja katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 0,5 minuti pärast peale koormamise algust.Tabelis 4.3 on välja toodud katse tulemused. Survetugevus arvutatakse valemiga (4), kui proovikeha niiskussisaldus on alla 30 %, kasutatakse ka valemit nr (5). Graafikus 1 on välja toodud survetugevuse ja niiskussisalduse seos Kui niiskussisaldus ületab 30 %, kasutatakse valemit (6): (4) kus P purustav jõud; a,b ristlõike mõõtmed. (5) kus parandustegus, =0,04;
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus l
Prk Mass,g m6dtmed,mm Massi Mahu nr b h kuiv immut jiiryi jArCi 4 249.4 120.5 88.7 4522,O 5232.0 157 26,7 mearamine 5.3Survetugevuse Koormus50 000 kg. Tabel5.3. maAramine Proovikeha Survetugevus Prk surveprrna Survep,ind,Manomeetri ht{ustav m m66tmed,mm efi- neiit j6ud,kd kgflcm2 N/mm2 b c. c keskm nksik keskm keslcn 99 I 119,8 aq{ rt9,2 164 2',1333,3119 ? 100 95 150 25000,0 220,O 228,0 22,4 2 119,0 05{ 113,6
annaabi.ee 
