Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum, sauna leili ja pesuruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim,näiteks dussi ümbruses. See tsoon nõuab väga efektiivset veetihendust ning ruumi kujundamisel tuleb jälgida, et detailid, mis ei koosne niiskuskindlatest ja niiskuse suhtes stabiilsetest materjalidest, nagu uksed-aknad jms inventar, oleksid kaitstud otseste veemõjutuste eest. Niiskete ruumide ja märgade ruumide niiskete tsoonide töötlus on analoogilised. Põrandad: märjaks tsooniks loetakse kogu põrandapind ja10 cm ülespööret seinale. Seinad: jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis. Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. Torude läbiviikude projekteerimist põrandasse ja seinte märga tsooni peaks vältima. Tööde käik
Pinnad tuleb puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid eemaldatakse. Seinte ja põrandate tasapinnalisust ja loodsust kontrollitakse sirge lati, või loodiga. Vajadusel tuleb pinnad tasandada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumides peab olema põrandakalle trapi suunas. Soovituslik kalle on 1:80 ja dussi alusel 1:50. Kalded peavad tagama vee äravoolu ning vältima loikude teket. 2. Niiskustõke ja hüdroisolatsioon. Vee ja niiskuse isoleerimise vajalikkusest: Hoone tarinditesse imbuv vesi kahjustab nii viimistlust kui konstruktsioone. Korterelamutes tuleb lisaks oma ruumide rikkumisele arvestada ka naabritele põhjustatud kahjuga. Vähem aga ollakse teadlikud teisest olulisest probleemist tervisekahjustustest. Niiskuskahjustused hoones loovad soodsa keskkonna mikroobide ja hallitusseente paljunemiseks. Nii mikroobid
Tarvo Maaring V-07 1. Sõltuvalt niiskusest jaotatakse ruum millisteks tsoonideks ? Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale. Seinad jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis
võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Ükski mõjudest ega nende koosmõju, samuti muud võimalikud mõjud ei muudaks hoonet ega tarindit selle tööea jooksul töökõlbmatuks kas tugevuse deformatsioonide töökindluse esteetilisest või mõnest muust aspektist. Hoone kasutusea jooksul peavad hoone kõik kandvad tarindid ja tarindiosad, samuti ligipääsmatud isolatsioonid (hüdroisolatsioon, aurutõke, soojustus) säilitama oma töökõlbluse. Mittekandvate tarindite ja tarindiosade, samuti ligipääsetavate isolatsioonide (katusekate, pööningulae soojustus) töökõlblikkus võib ammenduda varem, kuid tugevus, püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud kuni nende asendamiseni. 6 Mõjud ja koormused: Ilmastikumõjud: 1. välisõhu temperatuur ja niiskus 2. sademed (vihm, rahe ja lumi) 3. sademete ja temperatuuri koosmõju 4
remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu. WEBER.VETONIT RFF Kiiresti kivistuv, suure nakketugevuse ja elastsusega plaatimissegu, mis sobib plaatide paigaldamiseks nii tavaoludes kui ka probleemsete aluspindade korral: vana keraamiline plaan, PVC, värv, klaas, metall, puit jne. Sobib ka köetavate pindade (ahjud, pliidid, kaminad) plaatimiseks ning probleemsetele aluspindadele nakkekihi tegemiseks. Sobib sise- ja välistingimustesse ning märga ja kuiva ruumi. Kulunorm:3-4kg/m² Kuivamisaeg: 4-8 tundi Pakend 15 kg 3. Isetasanduvad segud Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiiremaks. Valida on kahe segu vahel: peentasandussegu kuni 30 mm kihi valamiseks ja jämetasandussegu kuni 100 mm kihi valamiseks. MAXIT ABS 148 Aluspindadele: betoon (4-30mm), kergbetoon (6-10mm), kivi/keraamiline plaat. Kuivamisaeg: käimiskuiv 2-4 h, katmiskuiv 1-3 nädalat.
2.7.2 Treppide ja trepikodade seisukord ja peamised probleemid 78 2.8 Avatäited 79 2.8.1 Akna lahendused 79 2.8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid 80 2.8.3 Uste lahendused, seisukord ja peamised probleemid 82 2.9 Märjad ja niisked ruumid 82 2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused 82 2.9.2 Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised probleemid 83 4 2.10 Tuleohutus 86 2.11 Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus 89 3 Külmasillad 91 3
Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust: oluliselt suurem veekasutus siseruumides; vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt; seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks; hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna. Lisaks muutunud ehitustraditsioon (muutunud ehitusmaterjalid, uued ehituskonstruktsioonid ja piirdetarindid), energiatõhusus (lisasoojustamise vajadus), kasutusotstarve (vee kasutus, niiskuskoormused) ja arusaam kvaliteetsest sisekliimast seavad traditsioonilistele maaehitistele endisest erinevad nõuded. 1
Tsemendi toormaterjal peab andma vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi ühendeid CaO, SiO 2, Al22O3, Fe2O3. nendest lihtsatest ainetest moodustub rida keerukaid keemilisi ühendeid. Enamasti kasutatakse tsem valmistamisel 2 toorainet kaltsiiitkivim(lubjakivi, marmor, kriit jne) 75-78% ja savi 22-25%. Tsemendi tootmine 1) kuivmenetlus kasutatakse kui tooraine on lubjamergel; 2) märgmenetlus kasutatakse kui tooraineid on 2. Toormaterjali ettevalmistus: Märja menetluse puhul lubjakivi purustatakse killustikuks ja segatakse vee ja saviga ning loheb märjalt jahvatamisele. Saadakse peeneks hõõrutud pasta taoline mass lobri. See suunatakse lobri basseini, kust võetakse proove ja vajadusel lisatakse veel midagi. Kuiva meetodi puhul kivid purustatakse ja sorteeritakse. Tsemendi põletamine: see toimub pöörlevas toruahjus, (ühelt poolt lobri sisse torus temp.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
